Inimeste implitsiitsed ja eksplitsiitsed ettekujutused enda moraalsusest

Abstract

Käesoleva töö eesmärgiks oli täpsemalt uurida ja ülekontrollida klassikalisi teooriaid sugudevahelistest erinevustest moraalisuunitluses ning selleks kasutati, lisaks eksplitsiitsetele testidele, ka IAT testi (Implitsiitsete Assotsiatsioonide Test). Erinevatest teaduskondadest 110 tudengitele esitati kolmeosaline test, mis koosnes implitsiitsest testist ja eksplitsiitsetest moraaliga seotud sõnade hindamise testist ning situatsioonikirjeldusi hõlmavast testist. Konkreetselt keskenduti kahele moraali puudutavale hoiakule: hoolitsus vs õiglus ning ausus vs valelikkus. Eelpool nimetatud hoiakuid vaadeldi lähtudes nii väärtuste oluliseks hindamise seisukohalt inimestevahelises suhtluses kui ka enda iseloomukalduvustena esinemiselt. Ootuspäraselt ilmnes, et implitsiitselt kalduvad naised, võrreldes meestega, hoolitsust olulisemaks väärtuseks pidama kui õiglust ning samuti hindavad naised ka oma iseloomu vähem aususe poole kalduvaks. Samas aga näitas 3-osalise testi tulemuste analüüs, et nii selgepiirilist eristust sugudevahelise erinevuse osas (naised on hoolitsevamad ja mehed õiglasemad) siiski teha ei saa. Näiteks eksplitsiitse testi tulemused esitasid hoopis erinevaid moraalisuunitluse mustreid. Kinnitust sai aga hüpotees, et erinevalt soopõhistest mõjutustest võib moraalisuunitlusele mõju avaldada ka aktuaalne tegevus- või töövaldkond. Lisaks saab antud testi piires teha ka järelduse, et võib-olla kontekstivabadel väärtusmõistetel põhinevate IAT testi ja eksplitsiitse testi tulemused ei pakugi nii usaldusväärseid tulemusi, et saaks ka konkreetsetes situatsioonides prognoosida inimeste käitumist.