Sotsiaaltöö korraldus Eesti kohalikes omavalitsustes ja selle arenguvõimalused

Abstract

Minu magistritöö eesmärk oli uurida kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö korraldust Eesti kohalikus omavalitsuses, saada ülevaade sotsiaaltöötajate tööülesannetest ning tuua välja võimalused kohaliku tasandi sotsiaaltöö ja sotsiaaltöötajate arendamiseks. Oma uurimuse eesmärgi täitmiseks kogusin andmeid erinevatest allikatest. Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate seas viisin läbi küsitluse, lisaks sellele kogusin andmeid sotsiaaltöötajate ametijuhenditest ning viisin läbi üleriigiliste organisatsioonide esindajatega intervjuud. Erinevate andmete kombineerimisel püüdsin saada laia ülevaate Eesti kohaliku omavalitsuse sotsiaaltööst. Kuna keskendusin neljale erinevale valdkonnale, siis sellest tulenevalt olen töös toonud ka peamised järeldused ning soovitused. Kuna kogutud andmed andsid olid üsna laiahaardelised, siis püüdsingi oma töös kirjelda eelkõige seda, et kohaliku omavalituse sotsiaaltöö ongi väga lai, ta hõlmab nii erinevaid ülesandeid, kuid ka on tihtipeale integreeritud teiste valdkondadega. Uurimuse tulemustest on näha, et tegelikult erinevad osapooled näevad vajadust, et senine sotsiaaltöö korraldus muutuks, seda on näiteks sotsiaaltöötajad toonud välja just haldusreformi kontekstis. Probleemiks võib pidada seda, et kuidas innovaatilised lahendused võiksid kohalikku omavalitsusse. Kindlasti seejuures ei saa jätta mainimata vajadust teha enam koostööd, et head lahendused jõuaksid rakendusteni. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöö paremaks toimimiseks on vajalik valdkonda põhjalikumalt uurida ning keskenduda konkreetsetele probleemidele, millele oleks võimalik ka kohe lahendusi pakkuda. Kuna kohalikud omavalitsused on killustunud ning koostööd tehakse üldiselt vähe, siis on vajalik, et toimuks mingil tasandil ühine koordineerimine, kas see toimuks siis piirkonna või üleriigiliselt, seda oleks vaja täpsustada, kuid vajadus selle järgi kindlasti on olemas.