Psühhopatoloogia üldfaktor p mõtestamine üksikväidete abil eestikeelsel valimil

Abstract

Antud uuringu eesmärgiks oli kirjeldada psühhopatoloogia üldfaktorit p ja tuvastada seda enim iseloomustavaid tunnuseid. Lõppvalim koosnes 417 inimesest, kellest psüühikahäire diagnoosiga indiviidid moodustasid kliinilise grupi (n = 180) ning diagnoosita indiviidid kontrollgrupi (n = 237). Andmed koguti levinud enesekohaste küsimustikega. Peakomponentide analüüside abil valisin välja 40 üksiktunnust, mis peegeldasid iga küsimustiku keskseid konstrukte. Neil koostatud uuriv ühefaktoriline faktoranalüüs seletas ära 23.0% tunnuste üldhajuvusest. Lisaanalüüsina koostasin ka faktoranalüüsi ainult p-le > |.3| laadungitega laaduvate tunnustega (n = 26). Seejärel hindasin logistilise regressiooni abil, kuivõrd on katseisikute kuulumine kliinilisse või kontrollgruppi ennustatav p-faktori faktorskoori põhjal. Mõlema p skooriga tehtud analüüsi tulemusena ennustati kontrollgruppi kuulumist ≥ 80% täpsusega. Uurimistöös kirjeldasid p-faktorit enim depressiooni ja ärevuse sümptomid ning p-faktor peegeldas eelkõige inimese muutuvat seisundit, mitte püsivaid isiksuse omadusi.