Emotsioonide regulatsiooni raskused anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientidel

Abstract

Käesoleva uurimistöö põhieesmärgiks oli uurida anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsientide raskusi emotsioonide reguleerimisel. Kirjandus emotsioonide düsregulatsioonist viitab sellele, et see on psühhopatoloogias transdiagnostiline nähtus, mis ulatub depressioonist liigsöömishäireni. Üheks emotsioonide düsregulatsiooni komponendiks on impulsiivsus, mille kõrgenenud tasemeid on täheldatud söömishäiretel, mille tunnuseks on liigsöömishood. Lisaks emotsioonide regulatsiooni raskustele uuriti patsientide isiksusejooni. Uuritavateks olid piirava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=16), väljutava alatüübiga anorexia nervosa patsiendid (N=8), bulimia nervosa patsiendid (N=25) ja terved kontrollgrupi liikmed (N=52). Uuring viidi läbi järgnevate eneseteatatud küsimustikega: Emotsioonide Regulatsiooni Raskuste Skaala, Rootsi Ülikoolide Isiksuse Skaala, Barratti Impulsiivsuse Skaala ja Söömishäirete Hindamise Skaala. Tulemustest selgus, emotsioonide düsregulatsioon on üks probleemidest, mis kaasub söömishäiretega ning see on transdiagnostiline nähtus. Emotsioonide regulatsioon oli võrreldes tervete inimestega nii anorexia nervosa kui ka bulimia nervosa patsientidel häirunud. Barratti Impulsiivsuse Skaala järgi on väljutavat tüüpi anorexia nervosa ja bulimia nervosa patsiendid impulsiivsemad kui terved indiviidid. Kliinilisi gruppe eristasid tervest kontrollgrupist ka teatud isiksusejooned nagu kõrgem psüühiline ja somaatiline ärevus, vastuvõtlikus stressile, isoleerumine ja kibestumine. Tulemustest võiks järeldada, et kõik neli kasutatud instrumenti on abiks söömishäirete patsientide haiguse erinevate aspektide mõistmisel ning need tulemused koos varasemate uuringute tulemustega aitavad välja selgitada need söömishäirete omadused, millele tuleks sekkumise ajal olulist tähelepanu pöörata ning seeläbi teha ravi potentsiaalselt rohkem efektiivseks.