Värvide töömällu kodeerimine eesti ja saksa keeles kasutades vaba, verbaalset ja visuaalset strateegiat

Abstract

Varasematest uurimustest on selgunud, et lühemad sõnad omavad eelist pikkade sõnade eest töömällu kodeerimisel (Baddeley, Thomson, Buchanan, 1975). Vähem on teada, kuidas toimub värvide kodeerimine ning kas värvide kodeerimisel kehtib sõna pikkuse efekt ka erinevate keelte omavahelisel võrdlusel. Käesolevas uuringus keskenduti keele (saksa vs eesti), kodeerimisstrateegia (visuaalne, verbaalne, vaba) ja sõna pikkuse (lühike, pikk) mõjude uurimisele töömälu soorituskiiruse ja täpsusele. Katses osalesid 52 katseisikut, 31 nendest rääkisid emakeelena eesti keelt ja 21 saksa keelt. Kõik katsealused sooritasid värvistiimulitega töömälu ülesande oma emakeeles kolme erineva strateegiaga (verbaalne, visuaalne, vaba). Tulemustest selgus, et värvinimetuste kodeerimisel kasutatud emakeel (nt „rot“ vs „punane“), ei mõjuta töömälu sooritust. Ilmnes, et värvide kodeerimisstrateegia mõjutas töömälu sooritust nii, et visuaalse strateegia õigete vastuste skoor oli kõige madalam ja verbaalne kõige kõrgem. Värvinimetuste pikkus eesti keeles omas samuti positiivset mõju sooritusele (nii sakslastel kui eestlastel ühtmoodi). Seega, värvistiimulitega töömälu ülesanded erinevates keeleruumides on omavahel võrreldavad; emakeeles kodeeritakse värvinimetused automaatselt.