Teleajakirjaniku reporteritöö ja eetilised valikud vähihaigete telelugude näitel
Date
2017
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas teleajakirjanikud Eesti kolmes erinevas telekanalis
valmistavad vähihaigetest tehtavaid telelugusid. Uurimuse tulemusena otsisin vastuseid kolmele
põhiküsimusele: kuidas ajakirjanikud selliseid telelugusid ette valmistavad, milliseid eetilisi
valikuid on selliste lugude juures ette tulnud ning milline on selliste telelugude visuaalne
spetsiifika. Tulemuste saamiseks viisin läbi viis intervjuud ERRi, Kanal 2 ja TV3
teleajakirjanikega. Lisaks intervjueerisin “Kingitud elu” fondi asutajat Toivo Tänavsuud ning
Eesti Patsientide Liidu tegevjuhti Kadri Tammepuud.
Läbiviidud intervjuudest selgus, et tundike telelugude puhul on teleajakirjanikel mitmeid eetilisi
valikuid: kuidas leida tasakaal patsiendi näitamise ja kaitsmise vahel; kuidas tagada eetrisse
mineva loo sobivus kõigile osapooltele; kuidas usaldada abivajajat ning millistes situatsioonides
on laste näitamine lubatud. Sageli lähtuvad ajakirjanikud selliste küsimuste või valikute juures
oma sisemisest tunnetusest või kogemusest. Konkreetseid reegleid, mida järgida, ajakirjanikud
välja ei toonud. Palju sõltub saate formaadist, vaatajaskonnast ja nende ootustest. Sellest
lähtuvalt ajakirjanikud ka oma telelood üles ehitavad. Seni pole minu intervjueeritud
ajakirjanikud vähihaigetega seotud lugude ja tehtud valikutega konflikti sattunud.
Lisaks eetilistele valikutele, tuli ajakirjanike vastustest välja, et eelkõige loeb selliste lugude
puhul televaatajate köitmine. Tundlikumad lood peavad olema patsiendikesksed, andma edasi
võimalikult palju emotsioone ja mõjutama videoloona paljusid televaatajaid. Põhjus televaatajate
köitmiseks on konkurents teiste telekanalitega. Iga televaataja on ajakirjanike sõnul oluline.
Televisioonispetsiifika hulka kuulub loo jutustamise narratiiv ja sobivate kaadrite näitamine.
Ajakirjanikud püüavad sageli oma telelood valmis teha kaasava abita. Valmis telelugu vaatavad
üle teised toimetajad, kuid sisulisse protsessi keegi teine ei sekku. Siht, mille poole ajakirjanikud
võiksid rohkem selliste lugude puhul püüelda, on patsiendikeskse probleemi taustsüsteemi
süübimine. Kui ajakirjanikud uuriksid probleemi põhjuseid ja arutaksid spetsiifilisi küsimusi läbi
ka oma ala ekspertidega, võiksid persoonikesksemad lood anda edasi hoopis mitmetahulisema ja
laiema loo käsitluse.
Antud uurimistöö eesmärk oli kaardistada, milliste eetliste valikute ees teleajakirjanikud
tundlikumate lugude puhul seisavad ja kuidas on nad seni sellised situatsioonid lahendanud.
Uurimistulemused kirjeldavad, milliste eripäradega ajakirjanikud selliseid lugusid tehes kokku
puutuvad ning millele videolugusid tehes tähelepanu pööravad.
Description
Töö lisad on ainult paberkandjal töös.