Positsioonieelis samaaegsetes ja järjestikes äratundmiseks esitamise ridades

Abstract

Politseitöös kasutatakse võimalike kahtlusaluste tuvastamiseks äratundmiseks esitamise ridu. Varasemalt on leitud, et erinevat tüüpi äratundmisridade puhul võidakse valiku tegemisel eelistada teatud positsioone. Käesolevas töös uuriti, kas samaaegsetes ja järjestikes äratundmisridades valitakse mingeid positsioone või sihtmärke mingitel positsioonidel teistest oluliselt rohkem välja. Lisaks uuriti, kas vastaja kindlushinnangul on seos positsiooni ja sihtmärgi positsiooni valikuga. Uuringus osales 142 isikut (115 naist, 27 meest) vanuses 18-50 aastat (M = 24,31, SD = 7,04). Katseisikute ülesandeks oli tuvastada, kas eelnevalt videos nähtud isiku või isikute fotod esinesid äratundmiseks esitamise reas. Tulemustest selgus, et nii sihtmärgi fotoga kui fotota ning nii samaaegsetes kui järjestikes äratundmisridades ei valitud ühtegi positsiooni võrreldes teistega statistiliselt oluliselt rohkem välja. Sihtmärgi fotota samaaegsetes ja järjestikes äratundmisridades esines seos kindlushinnangu ja positsioonide valiku vahel, kuid sihtmärgi fotoga ridades seost ei esinenud. Lisaks ei esinenud seost kindlushinnangu, sihtmärgi positsiooni ja vastuse õigsuse vahel. Antud tulemustest võib järeldada, et samaaegsetes äratundmisridades kasutatud ringikujuline fotode asetus võib aidata vältida keskmiste positsioonide valikut ning et suurema ebakindluse puhul esineb rohkem positsioonieelist.