Advokaatide, prokuröride ja kohtunike kasutatavad küsimuste tüübid täiskasvanute ristküsitlemisel

Abstract

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli selgitada välja, milliseid eri küsimuste tüüpe kasutavad advokaadid, prokurörid ja kohtunikud ristküsitlemisel nende enda hinnangul ja mil määral on ristküsitlemisel esitatavad küsimuste tüübid kooskõlas teaduskirjanduses käsitletuga ning eesti õigusega. Uurimuses osales 47 isikut (25 prokuröri, 12 advokaati, 10 kohtunikku) (27 naist, 20 meest) vanuses 26-64 aastat. Uurimuse käigus pidid osalejad vastama küsimustele selle kohta, milliseid erinevaid küsimuste tüüpe ning kui sageli nad ristküsitlemisel kasutavad. Uurimuse tulemustena selgus, et avatud küsimusi kasutatakse oluliselt rohkem kui kõiki teisi küsimusi, välja arvatud juhitud meenutust. Prokurörid kasutavad teistest ametigruppidest sagedamini vaba meenutust ja juhitud meenutust, kuid nad ei erine oluliselt advokaatidest. Advokaadid kasutavad võrreldes kohtunikega kõige meelsamini ja sagedamini suunavaid küsimusi, kuid kasutussageduse osas ei eristu nad oluliselt prokuröridest. Küsimuste tüüpide kasutamine on seotud sellega, milliseid eesmärke on nendega võimalik saavutada. Kuivõrd kõige sagedamini kasutatakse soovituslikke küsimuste tüüpe, siis peaks see tagama täpsemad ja infoküllasemad tunnistajate ütlused. Samas advokaadid ja prokurörid kasutavad kõige meelsamini avatud küsimuste kõrval ka suunavaid küsimusi, mis võivad aga mõjutada tunnistajate ütluste täpsust. Uuringu tulemuste usaldusväärsust on oluline kontrollida täiendavate uuringutega, kuivõrd tegemist oli väikese valimi ja enesehinnangutega. Kuigi enesehinnangute järgi rakendatakse meelsasti soovituslikke küsimusi, on oluline kindlaks teha, kas enesehinnangud ja tegelik praktika kattuvad.