Majandusliku heaolu mõju valimisaktiivsusele Eestis
Kuupäev
2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Majandusliku heaolu mõju valimisaktiivsusele on küll laiemalt uuritud, kuid Eesti kontekstis
pole seda teemat põhjalikult käsitletud. Erinevate riikide uuringud on näidanud, et
majanduslik heaolu ja vaesus mõjutavad valimisaktiivsust ja poliitilisi eelistusi, kuid Eestis
pole neid seoseid põhjalikult uuritud. Selle bakalaureusetöö eesmärk on selgitada, kas ja
kuidas mõjutab valijate majanduslik heaolu nende osalemist Riigikogu valimistel, milliseid
erakondi ja kandidaate nad eelistavad ning kuidas valijate majandusliku heaolu võib
mõjutada nende poliitilisi hoiakuid. Töö aitab mõista, kas kõrgema sissetulekuga kodanikud
osalevad valimistel aktiivsemalt ning kuidas see võib mõjutada poliitikate kujundamist ja
ressursside jaotamist.
Empiiriline osa põhineb Eesti e-valijate uuringu andmetel aastatest 2007 kuni 2023.
Analüüsitavaks meetodiks on logistiline regressioon ja prognoositud marginaalsed
tõenäosused. Analüüsi käigus otsitakse vastuseid järgmistele küsimustele: Kas majanduslik
heaolu mõjutab valimisaktiivsust? Kuidas erinevatel aastatel sissetulekute tase (tuludetsiilid)
mõjutab valimisaktiivsust? Uuritakse ka haridustaseme, soo ja vanuse mõju
valimisaktiivsusele.
Analüüsi tulemused näitavad, et majanduslik heaolu, haridustase ja vanus on olulised tegurid,
mis mõjutavad valimisaktiivsust. Kõrgema sissetulekuga ja kõrgema haridustasemega isikud
osalevad valimistel suurema tõenäosusega. Vanematel inimestel on samuti suurem tõenäosus
valimistel osaleda. Sugu ei osutunud statistiliselt oluliseks teguriks. Kõikides vaadeldud
aastatel ilmnes positiivne seos sissetulekute ja valimisaktiivsuse vahel, kusjuures kõrgema
sissetulekuga inimestel oli suurem tõenäosus valimistel osaleda.
Uurimistulemused kinnitavad, et majanduslik heaolu, haridustase ja vanus on olulised
valimisaktiivsuse mõjutajad Eestis. Kõrgema sissetulekuga valijad osalevad tõenäolisemalt
valimistel, mis rõhutab majandusliku heaolu tähtsust demokraatlike protsesside tagamisel.
Haridustase on samuti oluline mõjutegur, kus kõrgema haridustasemega isikud osalevad
suurema tõenäosusega valimistel. Vanus on positiivselt seotud valimisaktiivsusega, mis
tähendab, et vanemad inimesed osalevad valimistel tõenäolisemalt. Sooline kuuluvus ei näita
statistiliselt olulist mõju, mis viitab, et see ei ole määrav tegur valimisaktiivsuse
ennustamisel.