Tajutud vaimse võimekuse ja enesehinnangu seos abiturientide vaimse heaoluga

Abstract

Käesolevas läbilõikeuuringus uuritakse seoseid Eesti abiturientide (N = 347) enesekohaste hinnangute nagu tajutud vaimse võimekuse, üldise enesehinnangu ja vaimse heaolu vahel. Õpilaste subjektiivne hinnang oma vaimsele võimekusele korreleerus vaid nõrgalt nende objektiivselt mõõdetud üldvõimekuse sooritusega. Oma võimeid hindas keskmisest kõrgemalt 19% ning keskmisest madalamalt 23% vastanutest, samas nende õpitulemused gruppide lõikes ei erinenud. Võimeid ülehindavatel ja adekvaatselt hindavatel abiturientidel oli märgatavalt kõrgem enesehinnang kui võimeid alahindavatel õpilastel. Vaimse heaolu indeks kolme vaadeldud gruppi ei eristanud, kuid üldist eluga rahulolu hindasid negatiivse kallutatusega õpilased väiksemaks kui positiivse kallutatusega või adekvaatsse minapildiga õpilased. Tulemustest võib järeldada, et üldist eluga rahulolu mõjutab enam subjektiivne arvamus oma vaimse võimekuse kohta kui objektiivselt hinnatud keskmisest kõrgem vaimne võimekus või keskmine hinne koolis. Samuti leiti gruppide vahel erinevused isiksusetesti põhjal Meelekindluse, Ekstravertsuse ja Sotsiaalsuse skaalade lõikes.