Koolikiusamise ohvrite kiusamisest rääkimise kogemused ja muutused selles KiVa kiusamisvastase programmi rakendamisel

Abstract

Uurimistöö eesmärgiks oli kaardistada Eesti KiVa kiusamisvastase programmi rakendavate koolide 1.-6. klassi kiusamise ohvriks langenud õpilaste kogemused seoses koolikiusamisest rääkimisega ja muutustega selles. Analüüsiks kasutati 2016. ja 2017. aasta kevadel iga-aastase küsitluse käigus kogutud andmeid: baastaseme mõõtmisel osales 1626 õpilast kaheksast 2016. aastal programmiga alustanud koolist (49,7% poisse), post-taseme mõõtmisel 1784 õpilast (50,1% poisse). Leiti, et nooremate ja vanemate õpilaste kiusamisest rääkimise vaheline erinevus oli statistiliselt oluline post-tasemel. Enne ja pärast KiVa rakendamist ei esinenud kiusamisest rääkimisel erinevate kuulajate arvus statistiliselt olulist erinevust. Klassi ja perele kiusamisest rääkimise vaheline statistiliselt oluline seos ilmnes teisel mõõtmiskorral. Õpilase sugu ja kooliaste ennustasid teatud määral seda, kas ta räägib kellelegi kiusamisest või mitte. Uurimistöös arutleti andmete analüüsimisel leitud tulemuste ning võimalike tulevikuperspektiivide üle.