Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soovid 21. sajandi alguses
Date
2018
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Käesoleva töö eesmärk oli leida vastuseid kahele uurimisküsimusele, mis puudutavad tegureid, mis
mõjutavad Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soove ning võimalikke erinevusi
nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja
reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015)
ning Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome
(Themas jt, 2015) viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs.
Analüüsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mõjutavad nende vanus,
nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas üldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures
kolme või enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nägemus ideaalsest laste arvust
perekonnas või kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme või enamat last sooviti aga seda
vähem, mida vanemad olid vastajad või mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme
või enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga.
Nii meeste kui naiste laste saamise soove mõjutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades –
meeste puhul on kolme või enamat last võrreldes ühe-kahe lapsega suurem tõenäosus soovida
nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku läinud või lesk), kuid naiste puhul
nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mõjutasid tööga seotud tegurite faktor,
ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad
tähtsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme või enamat last sooviti
aga vähem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove
mõjutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme või enamat
last enam, kui vastajad tähtsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning
vähem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme või enama lapse saamise soov oli
seotud ka nende õdede-vendade arvuga, samas tuleb tähelepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis
puudus küsimus õdede-vendade arvu kohta, mistõttu meeste tulemused pole selles osas naiste
omadega võrreldavad.
Üheks valdkonnaks, mida antud lõputöö ei käsitlenud, on nende inimeste analüüsimine, kes ei
soovinud endale mitte ühtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad väärivad kindlasti lähemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste
uuringute raames ka sellega tegelemise ette võtab.