Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soovid 21. sajandi alguses

Abstract

Käesoleva töö eesmärk oli leida vastuseid kahele uurimisküsimusele, mis puudutavad tegureid, mis mõjutavad Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soove ning võimalikke erinevusi nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015) ning Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome (Themas jt, 2015) viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs. Analüüsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mõjutavad nende vanus, nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas üldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures kolme või enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas või kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme või enamat last sooviti aga seda vähem, mida vanemad olid vastajad või mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme või enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga. Nii meeste kui naiste laste saamise soove mõjutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades – meeste puhul on kolme või enamat last võrreldes ühe-kahe lapsega suurem tõenäosus soovida nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku läinud või lesk), kuid naiste puhul nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mõjutasid tööga seotud tegurite faktor, ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme või enamat last sooviti aga vähem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove mõjutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning vähem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme või enama lapse saamise soov oli seotud ka nende õdede-vendade arvuga, samas tuleb tähelepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis puudus küsimus õdede-vendade arvu kohta, mistõttu meeste tulemused pole selles osas naiste omadega võrreldavad. Üheks valdkonnaks, mida antud lõputöö ei käsitlenud, on nende inimeste analüüsimine, kes ei soovinud endale mitte ühtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad väärivad kindlasti lähemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste uuringute raames ka sellega tegelemise ette võtab.