Tasu edasilükkamise üksikküsimuse efektiivsus hasartmängurluse ennustajana

Abstract

Käesolevas töös püüti leida vastust, kui efektiivselt ennustab tasu edasilükkamise üksikküsimus inimeste mängurluskäitumist. Lisaks uuriti ka mängurluskäitumise seoseid demograafiliste muutujatega, et teada saada, millised sekkuvad muutujad on olulised mängurluskäitumise ja tasu edasilükkamise seose avaldumisel. Uurimuses osalesid inimesed (N=1666), kes olid viimase 2 aasta jooksul kokku puutunud hasartmängurlusega ja nad valiti välja Eesti rahvastikuregistrist. Regressioonianalüüside abil leiti, et tasu edasilükkamine on seotud mängusõltuvuse riskiga (p < ,02). Kärsitutel inimestel on umbes 3,9 korda suurem tõenäosus kuuluda kõrge mängusõltuvuse riskigruppi kui kannatlikel inimestel. Mängurite keskmist panust mõjutab tasu edasilükkamine interaktsioonis kahe demograafilise muutujaga, milleks on vanus (p < ,001) ja haridus (p < ,01). Tulemustest järeldati, et tasu edasilükkamise üksikküsimus on efektiivne mängurluskäitumise ennustaja.