Haridus- ja Teadusministeerium
Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/40559
Sirvi
Sirvi Haridus- ja Teadusministeerium Autor "Annus, Tiina" järgi
Nüüd näidatakse 1 - 18 18
- Tulemused lehekülje kohta
- Sorteerimisvalikud
Kirje Harjumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Harjumaa üldhariduskoolide põevaõppe õpilaskonnast, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult - vastava astme õppeasutus puudub koduvallas - või vabatahtlikult - kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas - õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik asukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Ida-Virumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Ida-Viru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Järva maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Järva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Jõgeva maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2010) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Jõgeva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Kutseõppeasutuste võrgu korraldamine lähtuvalt regionaalsest spetsialiseerumisest(PRAXIS, 2003) Annus, Tiina; Jauhiainen, Jussi S.; Jõgi, Katrin; Kliimask, JaakUuringu eesmärgiks oli, toetudes haridussüsteemi ja regionaalse arengu taustaanalüüsile, töötada välja võimalikud mudelid kutseõppeasutuste võrgu optimaalseks ümberkorraldamiseks kaasates Euroopa Liidu tõukefondide vahendeid alates aastast 2004, seejuures arvestades põhimõtteid, mis on sõnastatud Vabariigi Valitsuse kinnitatud ”Tegevuskavas kutseharidussüsteemi arendamiseks Eestis aastatel 2001-2004”. Uurimisprojekti eesmärgi saavutamiseks püstitati kaks alameesmärki. Esiteks, regionaalse koolitusvajaduse väljaselgitamine lähtudes nii piirkondade majanduslikust (tööjõu-) vajadusest kui demograafilisest õppurite koolitusvajadusest Eesti eri regioonides. Teiseks, analüüsil põhinevate ettepanekute väljatöötamine optimaalse kutseharidust andvate õppeasutuste võrgu kujundamiseks.Kirje Lääne maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2010) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Lääne maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Lääne-Virumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Lääne-Viru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Lähtekohad Valga maakonna koolivõrgu arendamiseks(2012) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Valga maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Pärnu maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2010) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Pärnu maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Põlva maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2010) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Põlva maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Rapla maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Rapla maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje School drop-out as an obstacle building the knowledge based economy in Estonia(2003) Tilmanis, Lara; Annus, TiinaThis review will focus on the rising dropout rates at the basic level of education in Estonia. Over the last 5 years approximately 1,300 young people annually interrupted their studies in basic school, with a cumulative impact. It is estimated that more than 20,000 (17-25 age group) Estonians without a secondary education did not continue their studies in 2001.Kirje Tartu ja Lõuna-Eesti tehnikaalase rakenduskõrghariduse optimaalse mudeli ja selle rakendamise tegevuskava väljatöötamine(PRAXIS, 2006) Annus, Tiina; Paulus, Alari; Kraut, Liis; Sarapuu, Merike; Võhandu, PriitUuring algatati tulenevalt sellest, et mitmed varasemad uuringud olid tähelepanu juhtinud Tartu ja Lõuna-Eesti tehnilise rakenduskõrghariduse pakkumise ning regiooni ettevõtete tehnika ja tehnoloogiaga seotud keskastme spetsialistide vajaduse vahel valitsevale lõhele. Vastava haridusega tööjõu puudus on takistuseks ettevõtete arengule. Käesoleva vajadusuuringu peamiseks eesmärgiks oligi Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna jaoks optimaalse tehnilise rakenduskõrghariduse mudeli väljatöötamine ning rakendusvõimaluste leidmine. Uuringu raames viidi läbi ümarlaud piirkonna ettevõtjate ning haridusasutuste esindajate osavõtul. Piirkonna ettevõtete tööjõu vajaduse selgitamiseks viidi läbi intervjuud piirkonna olulisemate ettevõtete ning Tartu Teaduspargist väljakasvanud firmadega.Kirje Tartu maakonna koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2010) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Tartu maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Tööalane täiendkoolitus(2007) Tamm, Auni; Einberg, Liina; Annus, TiinaSeoses pidevate muutustega ühiskonnas ja tehnoloogia kiire arenguga on vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu olemasolust organisatsioonide ning ühiskonna liikmete edukuse seisukohalt saanud võtmeküsimus. Tööjõu kvalifikatsiooni kontekstis on oluline määratleda ja hinnata eriti töötajate täienduskoolituse kvaliteeti. Täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteeti mõistetakse mitmeti ning kvaliteedi eeldustena nähakse erinevaid tegureid. Antud töös kajastatakse kõigepealt koolituse kvaliteedi üldisemaid määratlusi, antakse ülevaade täiskasvanute tööalase koolituse kvaliteedi hindamise viisidest. Täiskasvanute tööalase koolituse erinevate aspektide mõistmiseks viidi käesoleva uuringu raamides läbi nii kvalitatiivse kui kvantitatiivse andmestiku kogumine, et hinnata koolituse tulemuslikkust mõjutavaid tegureid. Aruande analüütiline osa koondab kvalitatiivuuringu (tööandjate ning lektorite esindajatega) ja kvantitatiivuuringu (elanike ja tööandjatega) tulemused koolituse planeerimise, koolitaja valiku, tööalase täienduskoolituse ulatuse, selle tulemuslikkuse tagamise küsimustes.. Tagasisidet tööalasest täienduskoolitusest ja tulemuslikkuse hindamisest analüüsitakse nii koolitusel osalenu, ettevõtte/asutuse kui koolitaja seisukohtadest. Tööalase koolituse reguleerimisega seotud ootused on toodud välja nii ettevõtete/asutuste küsitluse kui tööandjate fookusgrupi põhjal.Kirje Üldhariduskoolide võrgu korraldamine(PRAXIS, 2005) Annus, Tiina; Kanep, Hanna; Kraut, Liis; Kliimask, Jaan; Noorkõiv, Rivo; Paabut, Annika; Paulus, AlariTöö aluseks oli Haridus- ja Teadusministeeriumi soov analüüsi alusel välja selgitada lähitulevikus tõmbekeskusteks kujunevad koolipiirkonnad Eestis, lähtudes nii piirkondade demograafilisest olukorrast (õpilaste arvust) kui ka nende infrastruktuurist. Uuringu eesmärgid olid järgmised: 1) Demograafilise olukorra analüüsimine ning prognoosimine aastaks 2010 (võttes arvesse ka õpilaste liikumise seniseid trende) ning selle alusel tõmbekeskuste ja üldhariduse koolivõrgu kaardistamine; 2) Koolistandardite koostamine koolitüüpide - algkool, põhikool, gümnaasium - lõikes. Mõistliku arvu üldarusaadavate (kooli omanikule ja lapsevanemale mõistetavate) indikaatorite määratlemine, mis tagavad koolis õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi. Nende eesmärkide täitmiseks tuli analüüsida taustaandmeid, koostada ülevaade viimase kümne aasta üldhariduse koolivõrgust ja selles toimunud muutustest, analüüsida maakondade ja omavalitsuste lähituleviku arengukavade haridust käsitlevaid osi, analüüsida õpilaste liikumist omavalitsuste vahel, koostada õpetajaskonna iseloomustus, analüüsida koolivõrku mõjutavaid objektiivseid tegureid ja erandeid koolivõrgu kujunemisel ning seoseid koolitüübi ja asukoha vahel.Kirje Viljandimaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelTulenevalt haridus- ja teadusministri ning Viljandi maavanema vahelisest kokkuleppest vaadatakse järgnevalt üle Viljandimaa üldhariduskoolide õpilaste arvud, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimlaus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.Kirje Võrumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks(2009) Annus, Tiina; Laanoja, Priit; Vaher, KristelJärgnevalt antakse ülevaade Võru maakonna üldhariduskoolide õpilaskonnast päevases õppevormis, pöörates erilist tähelepanu õpirändele. Õpirännet käsitletakse kui olukorda, kus õpilased asuvad sunnitult – vastava astme õppeasutus puudub koduvallas – või vabatahtlikult – kool valitakse väljaspool koduvalda sellest hoolimata, et oma vallas on vajalikul kooliastmel õppimisvõimalus olemas – õppima teise omavalitsuse kooli. Õpirände analüüs osundab kahele probleemile: 1) elanike registrite andmetes ei ole alati fikseeritud tegelik elukoht, 2) mitte alati ei rahulda õpi- ja valikuvõimalused elukohajärgses koolis kõiki lapsevanemaid.