Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Browse

Now showing 1 - 20 of 35

Armastuse väljendamine läbi personaalsete väärtuste
(Tartu Ülikool, 2024) de Bruyn, Anni-Mari; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida seost inimeste isiklike väärtuste ja nende lähisuhtes esinevate armastuse komponentide vahel, mida esindab Sternbergi armastuse kolmnurga teooria. Uurimuses osales 105 inimest (24 meest, 80 naist, 1 muu). Uurimus viidi läbi Limesurvey küsimustiku abil, mis koosnes Sternbergi Love lühiversioonist (TLS-15) ja väärtuste portree küsimustikust (PVQ-3R). Püstitati hüpoteesid, et inimesed, kes peavad oluliseks Hedonismi, saavad Sternbergi armastuse kolmnurgas kõrgema Kireskoori ja inimesed, kelle jaoks on olulised konservatiivsed väärtused (Turvalisus, Traditsioonid ja Konformsus), saavad kõrgema skoori Pühendumuse skaalal ning et suhte pikkusel on statistiliselt oluline negatiivne seos Kirega. Leiti statistiliselt oluline negatiivne seos Hedonismi ja suhte pikkuse vahel ning esinesid statistiliselt olulised erinevused meeste ja naiste vahel selles, kui oluliseks nad peavad Hedonismi.
Eesnäärmeprobleemid meestel on seotud alanenud ihaga
(Tartu Ülikool, 2012-03-15) Valgemäe, Edi; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
The present study was designed to examine the associations between psychosexual factor like desire and prostate-related problems like erectile dysfunction and lower urinary tract symptoms in men. A cross-sectional survey was conducted a sample of 227 men (152 controls and 76 clinical) with the mean age of 52 years, how were asked to answer the questions about their sexual desire, prostatitis-related symptoms, erectile dysfunction and sexuality. The result were expected and indicate that erectile dysfunction and overall desire scale is negatively related so in controls and clinical (r=.63; r=.26), in dyadic sexual desire (r=.66; r=.33), with no sexual activities (r=.58; r=.37) and solitary sexual desire in controls (r=.25), with clinical were no connection. Erectile dysfunction and prostaterelated problems are positive correlated (r=-.45; r=-.22) and erectile dysfunction and lower urinate tract is like, in controls (r=-.33) and clinical (r=-.12). The result support previous studies in the hypothesis, emphasizing the need for further research in the field of sexual health. Keywords: desire, erectile dysfunction, lower urinary tract symptoms
Eesti ja saksa noorte hinnangud enesele ja avalikele pesemiskohtadele ning seosed väärtustega
(Tartu Ülikool, 2016) Helm, Hendrik Roland; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö käigus uuriti suhtumist avalikesse pesemiskohtadesse Saksamaa ja Eesti näitel. Võimalike mõjutajatena käsitleti enesehinnangut ja enesekuvandit. Lisaks võrreldi Eesti ja Saksamaa tulemusi erinevate näitajate puhul. Loodi küsimustik ning koguti andmeid 714 noore käest üle Euroopa. Uurimiseks kasutati Mann-Whitney testi ning korrelatsioon- ja regressioonanalüüsi. Leiti, et Eestis on kõrgem enesehinnang kui Saksamaal, kuid avalikesse pesemiskohtadesse suhtuvad paremini sakslased ning enesekuvand ei erinenud riikides oluliselt. Küll aga leiti, et eestlastel ja sakslastel oli kaksteist väärtust, mis erinesid olulisel määral. Väärtused mängisid ka suurt rolli suhtumise avalikesse pesemiskohtadesse ennustamisel. Nimelt oli ennustajaks hoopis vaimse tervise väärtus mitte enesekuvand ja eneshinnang nagu oletatud. Tulemused erinesid ka kui vaadati Saksa ja Eesti valimit eraldi. Ainult Saksamaa valimit kasutades oli oluliseks ennustajaks väärtus võim: maine. Tulemusi selgitavad hästi väärtused, mis Saksamaal ja Eestis oluliselt erinesid.
Elukäigu strateegia ja isiksuseomaduste seosed interpersonaalse agressiivsusega
(Tartu Ülikool, 2012) Leppik, Aet; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuritakse elukäigu teooriast lähtuva K-faktori seoseid isiksuseomaduste (Suur Viisik baasil) ja interpersonaalse agressiivsusega. Lähtusime hüpoteesist, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud ning ennustavad mõlemad agressiivset käitumist ning naiste puhul väljendub agressiivne käitumine sugudesiseses konkurentsis. Seminaritöö tulemused põhinevad 103-l 18-24 aastase isiku andmetel. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid suhteid lähedastega, käitumist erinevates situatsioonides ning hoiakuid agressiivse käitumise suhtes. Tulemustest ilmnes, et K-faktor ja isiksuseomadused on omavahel seotud naiste puhul. Leiti ka, et naiste puhul on agressiivsus seotud sugudesisese konkurentsiga. Ilmnes, et K-faktor ei ennusta agressiivsust, küll aga ennustavad agressiivset käitumist isiksuseomadustest naiste puhul madal sotsiaalsus ning meestel madal meelekindlus ja kõrge neurootilisus.
Elukäigustrateegia, isiksuseomaduste ning religioossuse vahelised seosed altruismiga
(Tartu Ülikool, 2013) Reimets, Kristi; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud seminaritöö on osa seminaritööde hulgast, milles vaadeldi elukäigustrateegiat kirjeldava K-faktori, selle erinevate alamkomponentide seoseid muude psühholoogiliste näitajatega. Kokku osales seminaritööde küsimustike täitmises 103 18-24 aastast isikut. Kfaktori mõõtmiseks kasutati Eestis esmakordselt Arizona Life History Battery küsimustikku, mis tõlgiti seminaritööde kirjutajate poolt. Antud töös uuriti religioossuse suhet K-faktorisse, mille tulemusena selgus, et arvestades Eesti üldist madalat religioossust on see seos Eestis tunduvalt madalam, kui Arizona projektis. Lisaks uuriti antud seminaritöö käigus altruismi, Kfaktori, „Suure Viisiku“ isiksuseomaduste ja sotsiaalse võrdluse skaala vahelisi seoseid. Tulemusena selgus, et K-faktor on seotud isiksuseomadustega ning sotsiaalse võrdluse skaala ei ole seotud K-faktori ega ka isiksuseomadustega.
Elukäiguteooria ja isiksusjoonte vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2013) Kuhlbach, Hannes; Aavik, Toivo, juhendaja; Konstabel, Kenn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärgiks oli hinnata evolutsioonilise psühholoogia metateooriana tuntud elukäiguteoorias (Life History Theory) käsitletud elukäigustrateegiate ja isiksusjoonte vahelisi seoseid ning soolisi erinevusi. Teoreetilises osas antakse ülevaade empiirilises uurimuses vaadeldavatest konstruktidest, keskenduses isiksusjoonte ja elukäigustrateegiate ning samuti psühhootiliste kalduvuste omavahelistele seostele. Uurimuses osales 102 inimest; 83 naist ja 19 meest. Vastajate keskmine vanus oli 21,6 aastat. Tulemustest ilmnes ekstravertsuse ja meelekindluse seos K-faktori skooriga, mis mõõdab elukäigustrateegiat; neurootilisuse seos ei leidnud usaldusväärset tõestamist. Psühhopaatiliste kalduvuste mõju K-faktorile negatiivse suunaga leidis tõestamist. Meeste ja naiste vaheline erinevus K-faktori ja psühhootilisuse osas ei leidnud kinnitust.
Elukäiguteooria ja partneri valik
(Tartu Ülikool, 2014) Randma, Elis; Konstabel, Kenn, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli hinnata elukäiguteooriast lähtuvalt sugudevahelisi erinevusi partnerivaliku strateegiate, elukäigustrateegiate (K-faktori) ja seksuaalpartnerite arvu vahelisi seoseid. Lähtuti teemakohase kirjanduse baasil koostatud hüpoteesist, et K-faktor on seotud partnerivaliku strateegiate ja seksuaalpartnerite arvuga ning esineb sugudevahelisi erinevusi nii K-faktori skooris (elukäigustrateegiates) kui ka partnerivaliku strateegiate eelistustes. Uurimus viidi läbi 103 18-24 aastase isiku tulemustele tuginedes. Osalejad täitsid enesekohaseid küsimustikke, mis käsitlesid erinevaid elukäigustrateegia tahke ning lühi- ja pikaajalise partnerivaliku eelistusi. Tulemustest ilmnes, et võrreldes naistega eelistavad mehed lühiajaliste seksuaalsuhete strateegiaid (S-SOI) suuremal määral. Pikaajaliste seksuaalsuhte strateegiate (L-SOI) eelistuste osas sugudevahelisi erinevusi ei leitud. Samuti ei leidnud kinnitust seos sooliste seksuaalsuhete tüübi eelistuste ja K-faktori skooride erinevuste ega ka seksuaalpartnerite arvu ja K-faktori skoori vahel. Vajalikud on edasised kohandatud uurimused.
Eneseesitluse taktikate kasutamise seosed sotsiaalselt soovitava vastamisega
(Tartu Ülikool, 2018) Kasekamp, Getter; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös adapteeriti Lee, Quigle, Mitchell, Corbett ja Tedeschi (1999) poolt loodud Eneseesitluse Taktikate Skaala (SPT) eesti keelde. Internetiküsitlusele vastas 278 töötavat täiskasvanut. Sisereliaabluse test näitas, et tegemist on usaldusväärse küsimustikuga, mida on võimalik Eestis eneseesitluse taktikate kasutamise mõõtmiseks kasutada. Lisaks uuriti, kas rohkem kasutatakse kaitsvaid, või veenvaid/kinnitavaid eneseesitluse taktikaid ning kui palju mõjutab küsimustikule vastamist sotsiaalselt soovitav vastamine. Tulemustest selgus, et rohkem kasutatakse kaitsvaid, kui veenvaid/kinnitavaid eneseesitluse taktikaid. Nii kaitsvate kui ka veenvate/kinnitavate eneseesitluse taktikate kasutamine oli statistiliselt oluliselt negatiivselt seotud muljekujundamisega, kuid seos ennastpetva eneseupitamisega ei olnud statistiliselt oluline. Kuigi nii kaitsvate kui ka veenvate/kinnitavate eneseesitluse taktikate kasutamisest teatamine ei ole sotsiaalselt soovitav, siis tulemustest järeldati, et oma ego kaitsmine on siiski sotsiaalselt sobivam, kui teadlik oma maine kujundamine.
Eneseteatatud soorollide faktorite seosed Bem’i SRI skooridega EKRE liikmete näitel: struktuur ja seosed isiklike väärtustega
(Tartu Ülikool, 2024) Höövel, Robert; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemast kirjandusest selgub, et isiklikud väärtused suunavad konservatiive aeglasemini omaks võtma uusi uskumusi ja hoiakuid. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas konservatiivide arusaam mehelikkusest ja naiselikkusest on muutunud võrreldes 1970ndatega, kui Sandra Bem lõi Sex-Role Inventory küsimustiku mehelikkuse ja naiselikkuse mõõtmiseks. Kirjandus viitab sellele, et tänapäeval peetakse mehelikeks ja naiselikeks teistsuguseid omadusi kui küsimustiku loomise ajal ning faktorstruktuur erineb Bemi poolt pakutust. Viisin läbi küsitluse Bemi Sex-Role Inventory ning Portrait Values Questionnaire küsimustikuga, millele vastas 138 EKRE liiget. Enesekohaste vastuste põhjal moodustus neli faktorit, mitte kaks nagu Bem algselt eeldas ning üks faktoritest võib olla maskuliinsuse alaskaala. Tulemus lisab kinnitust varasemalt leitule, et mehelikkuse skaala on nüansirikkam kui seni arvatud. Leitud faktoreid ennustasid osaliselt Konservatiivsuse sektori väärtused väärtuste mudelis.
Euroopa noorte väärtuste ja kehamassiindeksi seos enesehinnanguga
(Tartu Ülikool, 2016) Alajõe, Hanna; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö autor uuris, kas ja kuidas sõltub enesehinnang kehamassiindekist ja väärtustest Euroopa noorte näitel. Selleks loodi mitmeosaline küsimustik ning andmete analüüsimiseks kasutati sammregressioonanalüüsi. Valimi moodustasid 714 vastajat üheksast Euroopa riigist vanuses 18-35. Esmalt uuriti, kas enesehinnangu ja väärtuste vahel leidub oluline seos, ning kui seos esineb, siis milliste väärtuste kaudu saab prognoosida enesehinnagut. Teiseks, kas kehamassindeksi tase ennustab enesehinnangu taset. Tulemusena leiti neli väärtust, mis mõjutasid enesehinnangut. Nendeks olid hedonism, võim-ressursid, maine ning alandlikkus, millest kaks esimest olid enesehinnanguga seotud negatiivselt ning kaks viimast positiivselt. Teise uurimisküsimusega püstitatud hüpotees ei leidnud kinnitust ning kehamassiindeksi ja enesehinnangu vahel olulist seost ei leitud.
HEEMA küsimustiku adapteerimine ja valideerimine ning seosed subjektiivse heaolu kognitiivse ja emotsionaalse komponendiga
(Tartu Ülikool, 2020) Kirsimäe, Michelle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli eestindada HEEMA tegutsemismotiivide küsimustik ning kontrollida uuriva faktoranalüüsi abil selle faktorstruktuuri vastavust originaalversioonile. Samuti sooviti teada, kas ja millised seosed leiduvad tegutsemismotiivide ning subjektiivse heaolu kognitiivse ja emotsionaalse komponendi vahel. Selleks koostatud veebiküsitlusele vastas 174 täiskasvanud eesti keelt kõnelevat inimest (82,2% naised; keskmine vanus 28,3; SD = 9,81). Leiti, et HEEMA faktorstruktuur vastab väikese eripäraga originaalstruktuurile. Kasutades korrelatsioonanalüüsi (Spearmani roo) leiti sarnaselt varasematele uuringutele, et eudaimooniliste motiivide tase on positiivselt seotud eluga rahuloluga ning positiivsete emotsioonide hulgaga. Samuti leiti, et väliste motiivide tase on negatiivselt seotud eluga rahuloluga ning positiivselt seotud negatiivsete emotsioonidega. Hedooniliste motiivide ja subjektiivse heaolu komponentide vahel olulisi seoseid ei leitud. Võib järeldada, et eudaimoonilistel motiividel tegutsemine aitab kaasa subjektiivse heaolu kasvule.
Iha ja Facebooki kasutajate erinevused sotsioseksuaalsuses ja sotsiaalselt soovitavas vastamises
(Tartu Ülikool, 2020) Hani, Lilian-Mariete; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Facebook ja Iha on eestlaste seas populaarsed internetikeskkonnad. 54 inimest Ihast (keskmine vanus 41,48 eluaastat; SD=10,95) ja 58 inimest Facebookist (keskmine vanus 35,95 eluaastat; SD=12,92) täitsid internetiküsimustiku. Küsimustik koosnes üldistest küsimustest, sotsioseksuaalsuse küsimustikust (The Revised Sociosexual Orientation Inventory; SOI-R) ja sotsiaalse soovitavuse küsimustikust (The Balanced Inventory of Desirable Responding; BIDR). 93% Facebooki uuritavatest kasutas Facebooki tuttavatega suhtlemiseks. 63% Iha uuritavatest kasutas Iha seksuaalpartnerite otsimiseks. Iha kasutajate sotsioseksuaalsus (M=52,17, SD=14,46) oli kõrgem kui Facebooki kasutajatel (M=30,81, SD=14,55, p=0,000). Iha kasutajate ennastpetva eneseupitamise tulemus (M=87,07, SD=13,62) oli kõrgem kui Facebooki kasutajate tulemus (M=81,64, SD=11,48, p=0,024). Muljekujundamise osas tulemus ei erinenud. Sellest võib järeldada, et kõrgema sotsioseksuaalsusega inimesed kasutavad seksuaalpartneri otsimist võimaldavaid internetikeskkondi rohkem ja nende keskkondade kasutajatel on liialdatult positiivne arvamus endast.
Inimeste hoiakud komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2017) Kästik, Kristiina; Täht, Karin, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev uurimustöö keskendub küsimustele, kas teatud demograafiliste ning tervislikust seisundist tulenevate tunnustega inimesed kasutavad teistest rohkem komplementaar- ja alternatiivmeditsiini meetodeid. Uuringu küsimustikku täitsid 135 inimest (N=102; M=23). Vastajate hulgas oli 65 tervet inimest vanuses 18-74 a (M=47,29; SD=13,65) ning 70 raske või kroonilise haiguse diagnoosiga inimest vanuses 29-79 (M=51,8; SD =13,019). Hüpoteeside kontrollimiseks kasutati T-testi, Pearsoni korrelatsiooni ning dispersioonianalüüsi (One-way ANOVA) keskmiste võrdlemiseks. Tulemusena selgus, et KAM-meetodeid kasutavad rohkem naissoost ja terved inimesed. KAM-meetodite kasutamisel lähtudes inimeste haridustasemest ja vanusest statistilisi erinevusi ei olnud.
Isiklike väärtuste seos subjektiivse heaoluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Kärp, Heleri; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti isiklike väärtuste seoseid subjektiivse heaolu indikaatoritega: positiivse ja negatiivse afektiivsusega ning eluga rahuloluga üldvalimi ja nõustamiskeskuse klientide näitel. Eesmärk oli teada saada, millised isiklikud väärtused on seotud subjektiivse heaoluga ning kas esineb erinevusi väärtuste prioriteetides kahe valimi vahel. Andmed koguti veebipõhise küsitluse teel, mis koosnes ankeedist, negatiivsete-positiivsete emotsioonide skaalast (NEPO), eluga rahulolu küsimustikust (SWLS) ning väärtuste portreeküsimustikust (PVQ-R). Ennustuste kohaselt (hüpotees H1a) kinnitasid tulemused positiivset seost stimulatsiooni ja positiivse afektiivsuse vahel. Ilmnes ka positiivne seos avatus muutusele ja positiivse afekti vahel, kuid mitte eluga rahuloluga, mis kinnitas osaliselt hüpoteesi H1.Vastupidiselt ennustustele ilmnes positiivne seos tervise ja eluga rahulolu vahel ning negatiivne seos võimu ja eluga rahulolu vahel. Töös arutletakse tulemuste võimalike tähenduste üle.
Kas nendel inimestel, kellel on kalduvus olla truudusetu, on kõrgem iha või mitte?
(Tartu Ülikool, 2012) Suurväli, Sirle; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärk oli uurida mittekliinilisel valimil seoseid truudusetuse ja seksuaalse iha taseme vahel. Katses osales 645 inimest, kellest 31% olid mehed ja 69% olid naised. Katseisikud pidid täitma online küsimustikud: Infidelity Scale, Sexual Desire Inventory, YSEX, väiteküsimustik, mis näitas soolisi erinevusi truudusetusesse suhtumisel ja lisaks sotsiodemograafilised andmeid. Leiti kolm olulist seost, esiteks, meeste seksuaalse iha tase on kõrgem kui naistel. Teiseks, iha ja truudusetuse vahel leiti positiivne seos (rs=.20, p<.00). Kolmandaks oli truudusetuse ja seksuaalvahekorda astumise füüsiliste põhjuste vahel positiivne seos (rs=.13, p<.01).
Koerte isiksuse küsimustiku adapteerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2021) Vatsar, Moi; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Koerte isiksuseküsimustiku E-DPQ eesti keelde tõlkimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2021) Lang, Kärt; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas Estonian Dog Personality Questionnaire (E-DPQ) on eesti keelde tõlgituna reliaabne ning valiidne küsimustik. Valimi moodustasid 345 omanik-koer paari. Cronbachi alfa ja kinnitava faktoranalüüsiga leiti, et E-DPQ on sobilik vahend koera isiksuse mõõtmiseks. Samuti uuriti seoseid inimese ja koera isiksuse vahel kasutades lühendatud Suure Viisiku isiksusejoonte küsimustikku S5v5-EE-30. Leiti positiivne seos koera kartlikkuse ja inimese neurootilisuse vahel ning negatiivne korrelatsioon neurootilisuse ja vastuvõtlikkusega treeningule. Töö pakub välja uue eestikeelse küsimustiku, millega on võimalik koerte isiksuse uurimist Eestis edendada.
Kuidas mõjutab iha tase seksuaalvahekorda astumise põhjuseid?
(Tartu Ülikool, 2013) Valma, Karina; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuidas mõjutab intensiivne ja välismaine töökogemus isiksust ja väärtuseid
(Tartu Ülikool, 2015) Lomp, Karl; Konstabel, Kenn, juhendaja; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida kuida mõjub SW Advantage poolt pakutav müügitöö isiksust ja väärtuseid. Antud programmis osalejad veedavad terve suve USA-s ukselt uksele raamatuid müües. Uuringus osales 53 Eesti üliõpilast, kelle isiksust ja väärtust mõõdeti kevadel, enne USA-sse minekut ning sügiselt, peale sealt naasmist. Uurimuses osales ka kontrollgrupp, millesse kaastati 132 Eesti üliõpilast. Uurimuse tulemusena leiti, et kaks gruppi erinesid juba üksteisest enne vaadeldava suve algust ekstravertuses ning väärtuste prioriteetides. Samuti tuli tulemustes välja, et suve jooksul oli aset leidnud mitmed muutused nii isiksuses kui ka väärtustes.
Kuidas mõjutab kodukontor inimese tööelu?
(Tartu Ülikool, 2020) Pääsik, Janar; Aavik, Toivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kodukontor on üks võimalustest, kuidas tööandja saab anda töötajale rohkem vabadust. Töö eesmärk oli juhtida tähelepanu kodus töötamise võimalustele ja selle positiivsele mõjule. Selles uurimuses võrreldi kontori- ja kodukontori töötajate keskmist vaba aja hulka, keskmist stressi taset, tööga seotud perekonfliktide keskmist arvu ja töötempot. Uurimiseks kasutati t-testi ja Mann-Whitney U-testi keskmiste võrdlemiseks. Samuti uuriti tulemusel orienteeritud töökeskkonna tähtsust. Tulemustest on näha, et kodukontori töötajatel on rohkem vaba aega. Stressi kohta järeldusi teha ei saa, sest tulemuste vahe oli liiga väike ja vajab põhjalikumat uurimist, mis põhjustab käsitletud gruppidel stressi. Töö-pere konfliktides on aga teiste uuringutega võrreldes näha vastuolulisi tulemusi. See võib olla tingitud väikesest valimist. Kõik tulemused ei olnud statistiliselt olulised väikese valimi tõttu ja järelduste tegemiseks peaks koostama suurema valimiga uurimusi.

Browse

Browsing Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology by Author "Aavik, Toivo, juhendaja"