Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Browse

Now showing 1 - 20 of 832

Tartu Ülikooli imidž üliõpilaste ja õppejõudude hulgas ning ülikoolisisesed suhted 1994. aasta kevadel
(Tartu Ülikool, 1994) Randpõld, Ave; Valk, Raivo; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Mälu arengu uuring: erinevat tüüpi materjali organiseerimise seos meenutustulemusega
(Tartu Ülikool, 1998) Seepter, Kristina; Toomela, Aaro, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Impulsiivsuse ja riskeeriva liikluskäitumise seosed vereliistakute monoamiinide oksüdaasiga : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Kurrikoff, Triin; Paaver, Marika, juhendaja; Harro, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Liikumiskiiruse muutuse taju tingitud potentsiaalide analüüs ja kinemaatilise energia mudel : bakalaureusetöö
(Tartu Ülikool, 2004) Uusberg, Andero; Allik, Jüri, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tiigi efekt Eesti kõrgkoolide näitel: erinevused üliõpilaste akadeemilises enesetõhususes erineva akadeemilise selektiivsusega kõrgkoolides
(Tartu Ülikool, 2011) Liivalaid, Liisi; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Mis mõjutab üliõpilaste prognoosi eksamil saadavate punktide ja lõpphinde osas?
(Tartu Ülikool, 2012) Nigulas, Siim; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida üliõpilaste sooritatava eksami eelnevalt prognoositud tulemust võrdluses reaalse tulemiga. Uuringus osalejad ennustasid oma hiljem saadavate punktide arvu ja lõpphinnet. Lisaks olid isikud enda, ja lähikondsed nende kohta täitnud mitmeid enesehinnangulisi küsimustikke. Eelkõige oli sihiks välja selgitada, et millest hinnangutase sõltus. Hinnangute andmise võimaliku objektiivsuse mõttes kasutati Self-Criterion Residual (Paulhus & John, 1998) meetodit. Peamisteks kriteeriumiteks, mis mõjutavad eksamitulemuste prognoosimist on isiksusejooned: avatus kogemusele ning meelekindlus. Ka inimese väärtushinnangud on olulised, eriti stimulatsioon, saavutused ja turvalisus. Võimalus muidugi jääb, et endiselt tegeldakse mainekujundusega või proovitakse endale lihtsalt kõrgemaid eesmärke seada, prognoosides paremaid tulemusi. Seda võib arvata seetõttu, et pea kõik katses osalenud hindasid enda võimeid paremaks kui hiljem toimunud eksamid näitasid.
Väärtuste seos isiksusega neljas erinevas kultuuris
(Tartu Ülikool, 2012) Trei, Anna; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida isiksuse ja väärtuste vahelisi seoseid neljas erinevas kultuuris: eestlased, venelased, flaamid ning valloonid. Kaks esimest valimit on Eestist ning kaks teist Belgiast. Vastajateks olid üliõpilased, kõigi vastanute keskmine vanus oli 19,9 aastat (SD=2.0). Isiksuse uurimiseks kasutati eesti- (Kallasmaa, Allik, Realo & McCrae, 2000), vene- (Martin, Oryol, Rukavishnikov & Senin, 2000), hollandi- (Hoekstra, Ormel & DeFruyt, 1996) ja prantsusekeelseid (Rolland, Parker & Stumf, 1998) versioone Revised NEO-PI-R (Costa & McCrae, 1992) küsimustikest. Väärtuste uurimiseks kasutati Schwartz´i (1992) väärtuste küsimustiku üht versiooni, mõõdeti ainult väärtuseid, mis asetsevad Muutustele Avatuse-Konservatiivsuse teljel. Tulemustest lähtub, et isiksuse seadumuste ning väärtuste vahel on statistiliselt olulisi seoseid, mis on kultuurist sõltumatud.
Tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmine nooremas koolieas epilepsiaga lastel
(Tartu Ülikool, 2012) Vanem, Kristin; Tulviste, Tiia, juhendaja; Kolk, Anneli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli võrrelda tervete ning epilepsiat põdevate 1-3 klassi laste (keskmine vanus 8,29, standardhälve 0,90) tahtliku valetamise, valeuskumuste ja sarkasmi mõistmist. Samuti oli eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral epilepsiat põdevate laste sotsiaalne areng (täpsemalt valeuskumuste, tahtliku valetamise ning sarkasmi mõistmine) on pidurdunud. Mõõtevahendina kasutatakse J. Saltzman-Benaiah’i ja C.E. Lalonde (2007) poolt välja töötatud testi, mis koosneb kaheksast sotsiaalseid situatsioone kirjeldavast lühijutukesest ning küsimustest vastavate jutukeste kohta. Iga jutu juurde kuulub ka teemakohane pilt. Uurimuses osales 134 last, kellest 35 kuulusid katsegruppi ning 99 kontrollgruppi. Epilepsiat põdevate laste arusaamine valeuskumustest ning tahtlikust valetamisest oli halvem kui tervetel lastel, kuid sarkasmi mõistmisel erinevusi polnud (mõlema sarkasmijutukese sisu mõistis 5,7% epilepsiahaigetest ning 4% tervetest lastest).
Noorukiea sotsiaalmajandusliku staatuse ja koolikogemuste mõju haridusele ja ühiskondlikule kuuluvusele noores täiskasvanueas
(Tartu Ülikool, 2012) Avaste, Annett; Kiive, Evelyn, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Õpetaja toetuse tajumine õpilastel ja selle mõju motivatsioonile ning kehalisele aktiivsusele Võru linna kooliõpilastel
(Tartu Ülikool, 2012) Peedo, Kadi; Hannust, Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Selle töö eesmärgiks oli uurida õpetaja toetuse tajumist õpilastel ning selle mõju motivatsioonile ning kehalisele aktiivsusele. Uurimuses osales ühtekokku 149 õpilast (70 poeglast ja 79 tütarlast), vanuses 14.-16. eluaastat. Töö viidi läbi täites ankeetküsitlust kolmel korral. Hinnati õpetaja poolt õpilaste iseseisvuse toetamist, motivatsiooni kehalises kasvatuses ning õpilaste osalust kehalises tegevuses. Töös püstitatud hüpotees, et õpetaja toetuse tajumine kehalises kasvatuses ning vabal ajal kehaliste harjutustega tegelemisel on positiivselt seotud õpilase motivatsiooniga, leidis kinnitust.
SNAP-testi negatiivse temperamendi skaala valideerimine isiksusejoonte käitumuslike väljundite kaudu
(Tartu Ülikool, 2012) Oitsalu, Maarja-Liisa; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö hindab seost SNAP-testi negatiivse temperamendi ja selle alaskaalade ning käitumisaktide vahel, mida inimesed on sooritanud viimase aasta jooksul. Kasutatakse SNAP-testi ja 106 käitumisaktist koosnevat käitumisaktide küsimustikku. Nii käitumisakte kui SNAP-testi täidab iga osaleja kohta ka üks tema enda poolt valitud lähedane inimene. Negatiivse temperamendiga seonduvalt ilmnevad käitumiste seas hea sisereliaablusega vältivate ja agressiivsete käitumiste skaalad. Mõlemal käitumuslikul skaalal on korrelatsioon kõigi negatiivse temeperamendi alaskaaladega, sealjuures vältival käitumisel pigem usaldamatuse ja enesekahjustamise skaaladega ning agressiivsusel agressiivsuse skaalaga. Ka mitmetel üksikutel käitumisaktidel oli vastavate skaaladega kuni suuri korrelatsioone. Enda ja lähedase hinnangute korrelatsioonid jäävad vahemikku 0,36 – 0,54 SNAP-skaalade ning 0,42 – 0,47 käitumisskaalade puhul. Töös käsitletakse käitumisaktide seost negatiivse temperamendi skaaladega, nende potentsiaalset lisaväärtust SNAP-testi kontekstis ning lisauurimist vajavaid nüansse töös.
Enesehinnangu ja meisterlikkusest hoidumise eesmärkide roll noorsportlaste spordist väljalangemisel. Longituuduuring
(Tartu Ülikool, 2012) Koorits, Gerd; Hannus, Aave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö näol on tegemist longituuduuringu jätkuga (Utsal, 2008; Rattas, 2012), mille eesmärgiks on uurida enesehinnangu, saavutuseesmärkide, tajutava juhendamise ja spordile pühendumise rolli noorsportlaste spordist väljalangemisel. Uurimuse valim koosneb 214-st 2007/2008 Tartu linnas regulaarselt sporditegevusel osalenud lapsest (vanuses 7-13 aastat, neist 147 x-poisid, 67 y-tüdrukud) kes on vastavalt nende spordiga seotuse tüübile 2012. aastal jaotatud kolme rühma: a) samal spordialal jätkajad (n = 79), b) spordiala vahetanud (n = 77) ning c) sporditegemisest loobunud (n = 58). Käesoleva seminaritöö raames on kogutud kordusandmed spordiala vahetanud lastelt (n = 15), samal spordialal jätkajate kordusandmed (n = 55) on kogutud Rattase poolt (2012) ning sporditegemisest loobunud laste kohta kordusandmed puuduvad. Mõõtmisvahenditena on kasutatud Spordile Pühendumise Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; The Sport Commitment Model; Scanlan, Carpenter, Schmidt, & Keeler 1993), 2x2 Saavutusmotivatatsiooni Küsimustiku (eesti keeles Utsal, 2010; 2x2 Achievement Goals Questionnaire of Sport; Wang, Biddler & Elliot 2007), Rosenbergi Enesehinnangu Skaala (eesti keeles Pulmann & Allik, 2000; The Rosenberg Self-Esteem Scale; Rosenberg 1965) ning Spordi Eestvedamise Küsimustiku eesti keelde adapteeritud versioone (eesti keeles Sirge, 2008; Leadership Scale in Sport, LSS; Challadurai & Saleh, 1980). Tulemused näitasid, et madala enesehinnanguga lapsed on kõrgema meisterlikkusest hoidumise motivatsiooniga võrreldes keskmise või kõrge enesehinnanguga lastega. Samuti eristab sporditegemisest loobunud lapsi jätkajatest madala enesehinnangu ja kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsiooni kombinatsioon. Sellest tulenevalt võib arutleda, et madala enesehinnangu ning kõrge meisterlikkusest hoidumise motivatsioon võib ennustada sporditegevusest väljalangemist.
Emade ja laste kõnelused minevikusündmustest: seosed emapoolse autonoomia toetamise, haridustaseme, lapse panuse ja lapse soo vahel
(Tartu Ülikool, 2012) Vetik, Sandra; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös „Emade ja laste kõnelused minevikusündmustest: seosed emapoolse autonoomia toetamise, haridustaseme, lapse panuse ja lapse soo vahel“ uuriti, kas see, kuivõrd ema meenutusvestluses lapse autonoomiat toetab, on seotud lapse panusega vestlusesse; kas lapse sugu on seotud tema panusega vestlusesse; kas ema haridustase mõjutab seda, kuivõrd ta lapse autonoomiat toetab; kas ema autonoomia toetamine on seotud lapse sooga. 24 ema ja nende 4-aastast last vestlesid kahest ühiselt kogetud minevikusündmusest. Nende vestlused lindistati. Emade tekst kodeeriti autonoomia toetuse leidmiseks ning arvutati lapse panus vestlusesse. Tulemustest ilmnes, et see, kuivõrd ema lapse autonoomiat toetas, ei olnud seotud ei lapse panusega vestlusesse ega lapse sooga. Ilmnes küll positiivne, aga nõrk korrelatsioon ema haridustaseme ja autonoomia toetamise vahel. Lapse sugu mõjutas oluliselt seda, kui palju ta vestlusesse panustas – tüdrukud panustasid rohkem kui poisid.
Kas ilu on vaataja silmades? Empiiriline uurimus enesehinnangu mõjust subjektiivse atraktiivsuse hinnangule
(Tartu Ülikool, 2012) Maasalu, Jaak; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud uurimus võttis vaatluse alla enesehinnangu ning teistele antud atraktiivsus- ja suhtlemishinnangu vahelised seosed. Enesehinnangu mõõtmiseks täitsid 41 katseisikut Rosenbergi Enesehinnaguskaala ning atraktiivsuse- ja suhtlemisvalmiduse hindamiseks andsid enda ning teiste katseisikute näopiltidele hinnanguid. Samuti hindasid katseisikud, kui oluline on nende enesehinnangu jaoks enese atraktiivsus ning intelligentsus. Atraktiivsuse olulisus enesehinnangus omas olulist negatiivset mõju katseisikute poolt teistele antud hinnangutele. Teistele antud atraktiivsushinnangute puhul ilmnes tendents, et teatud isikud said tõepoolest keskmiselt kõrgemaid hinnanguid, andes tõestust üldise atraktiivsuse olemasolule. Samas ilmnes madalama keskmise atraktiivsusega piltide puhul suurem variatiivsus, mis viitab sellele, et lisaks üldisele atraktiivsusele mängivad rolli ka individuaalsed eelistused.
FORAMENRehab visuaal-ruumilise taju mooduli sobivus 9-12 aastaste laste visuaal-ruumiliste võimete rehabilitatsiooniks
(Tartu Ülikool, 2012) Siimon, Külli; Kolk, Anneli, juhendaja; Kaldoja, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolev töö on valminud osana suuremast uurimisprojektist „Ajutrauma ja epilepsiaga laste tähelepanu ja visuaal-ruumiliste funktsioonide rehabilitatsioon FORAMENRehab arvutiprogrammi abil koos sotsiaalse kompetentsi hindamisega”. Töö eesmärgiks oli selgitada välja sobivad baastasemed kognitiivse rehabilitatsiooni programmi FORAMENRehab visuaalruumilise taju mooduli jaoks. Uuringus osales 10 poissi ja 9 tüdrukut vanuses 9-12 kontrollgrupi last. Tulemused näitasid, et statistiliselt olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute tulemuste vahel ei olnud. Töö tulemusena selgusid need ülesanded, mis on kognitiivse rehabilitatsiooni baastaseme ülesanneteks sobiva raskusega ja need mis on liiga rasked.
Psühholoogia-alased nõuanded lastevanematele eestikeelses laiatarbekirjanduses aastatel 1980, 1990 ja 2000
(Tartu Ülikool, 2012) Zipp, Eneken; Tulviste, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, kui palju psühholoogia-alaseid nõuandeid lastevanematele eestikeelses laiatarbekirjanduses aastatel 1980, 1990 ja 2000 ilmus ning milliseid nõuandeid need sisaldasid ja kas need ka aastate lõikes muutusid. Töö on eelkõige kirjeldav ja seletav, kasutades meetodina kvalitatiivset sisuanalüüsi. Kirjutiste analüüsist selgus, et aastatel 1980 ja 1990 ilmus enam-vähem ühepalju kirjutisi, samas kui 2000. aastaks oli nii artiklite kui raamatute arv võrreldes varasemaga mitmekordistunud. Enam kajastamist leidnud teemad olid 1980. aastal kodune kasvatus, arengu toetamine ja kõne areng; 1990. aastal mäng ja mänguasjad, jonn; aastal 2000 kodune kasvatus, arengu toetamine, murdeiga ja antisotsiaalne käitumine. Lisaks selgus, et kuigi nii mõnigi käsitletud autor kajastab oma kirjutistes ka ajastule omaseid tõekspidamisi, on siiski valdav osa nõuannetest, eriti just 1980nda ja 1990nda aasta materjalid, üldistavamat laadi ja vaadeldavad ka tänapäevases kontekstis.
Implitsiitse ärevusega seotud kognitiivsed protsessid ja nende seos küsimustikuga mõõdetud ärevuse ning neurootilisusega
(Tartu Ülikool, 2012) Narits, Taavi; Konstabel, Kenn, juhendaja; Saar, Kalev, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärgiks oli mõõta ärevusega seotud kognitiivseid protsesse implitsiitselt ja võrrelda seejärel tulemusi enesekohase küsimustikuga kogutud andmetega ärevuse ja neurootilisuse kohta. Katse teostamiseks kasutati vabavara programmi nimega PEBL ehk Psychology Experiment Building Language, mis on mõeldud just arvuti-põhiste psühholoogiliste eksperimentide läbiviimisel kasutamiseks. Test koosnes kuuest osast: 1) (IAT) implitsiitne assotsiatsioonitest 2) afektiivse praimimise ülesanne 3) visuaalse tähelepanu ümberlülitamise ülesanne 4) enesekohane küsimustik hetkeärevuse hindamiseks 5) enesekohane küsimustik üldise ärevuse hindamiseks 6) Suure Viisiku isiksuseküsimustik (S5). Testist võttis osa 114 inimest (80 naist ja 34 meest), kelle keskmine vanus oli 24,4 aastat. Käesoleva uurimuse tulemused näitasid, et implitsiitse assotsiatsioonitestiga mõõdetud ärevus ei seostunud enesekohaste küsimustikega mõõdetud hetke – ja üldärevusega ega ka neurootilisusega. Negatiivne afektiivne praimimine seostus küsimustikuga mõõdetud neurootilisusega ja üldise ärevuse tasemega aga mitte hetkeärevuse tasemega. Tähelepanu ümberlülitamise osas ilmnes, et kõrge seisundiärevusega katseisikutel võttis rohkem aega negatiivselt või ähvardavalt stiimulilt tähelepanu ümberjuhtimine, kui positiivselt stiimulilt, kuid statistiliselt olulist tulemust siiski selle testiga ei saavutatud.
Raamistuse efekt ja tuumajaama problemaatika: kognitiivsete ülesannete analüüsi meetod
(Tartu Ülikool, 2012) Mets, Mihkel; Luuk, Aavo, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevl uurimusel on kolm eesmärki: a) Uurida, kas positiivselt või negatiivselt raamistatud sissejuhatav tekst mõjutab, mis aspekte katseisikud oluliseks peavad Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses b) Kas probleemi sissejuhatav tekst mõjutab katsesikute eelistusi Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses. c) analüüsida tulemusi ja otsustusstrateegiaid mis tulemusteni viisid. Selle uurimiseks viisin läbi eksperimendi, mille käigus eesti rahvusest mees- ja naissoost katseisikud (N= 41) vanuses 17-35 (Mean= 22,0, SD= 3,4) lugesid positiivselt ja negatiivselt raamistatud sissejuhatavat tekstilõiku. Seejärel intervjueeriti katseisikuid kognitiivsete ülesannete analüüsi meetodil põhineva intervjueerimistehnikaga. Katseisikud nimetasid nende meelest tähtsaid aspekte Eestisse tuumajaama rajamise küsimuses. Lõpuks otsustasid katseisikud, kas nad on Eestisse tuumajaama rajamise poolt või vastu. Tulemused näitavad, et positiivselt või negatiivselt raamistatud tekstilõigu lugemine ei muuda katseiskute poolt välja toodavaid aspekte ja sissejuhatava teksti raamistus mõjutab meeste ja naiste eelistusi erinevalt.
Põhikooli 2 ja 3 astme õpilaste enesekohaste hoiakute võrdlus Võru maakonna koolide näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Juurik, Kätlin; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva seminaritöö eesmärk oli uurida põhikooli õpilaste enesekohaste hoiakute erinevusi erinevates vanuseastmetes – üldist enesehinnangut, akadeemilist enesehinnangut, üldist enesetõhusust, akadeemilist enesetõhusust ning huvi ja motivatsiooni. Samuti uurisin hoiakute seost keskmise koolihindega. Valimisse kuulus 71 õpilast, 5-st erinevast Võru maakonna koolist, andmed koguti 12-13 ja 15-16 aastaste õpilaste seast. Õpilased täitsid enesekohaste hoiakute küsimustiku elektrooniliselt e Formularis. Tulemused näitasid, et keskmisel hindel on kõigi eelpool mainitud hoiakutega positiivne korrelatsioon. Kõrgeimad statistiliselt olulised korrelatsioonid keskmisel hindel olid huvide ja motivatsiooni (r = 0,718, p < 0,01) ning akadeemilise enesetõhususe (r = 0,631, p < 0,01) skaalaga. 12-13 aastaste ja 15-16 aastaste õpilaste enesekohaste hoiakute ning huvi ja motivatsiooni skaalade keskmiste skooride vahel ilmnes statistiliselt oluline erinevus akadeemilise enesetõhususe (p =0,029) ning huvi ja motivatsiooni (p = 0,028) skaalal.
Hirmu seos seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel
(Tartu Ülikool, 2012) Puusemp, Helen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli uurida hirmu seost seisundi- ja püsiärevusega teismelistel ja noortel, kasutades Eesti laste Isiksuse-, Käitumise- ja Terviseuuringu raames kogutud andmeid. Uurimuses osales 993 Tartus või Tartu ümbruses elavat 16-31 aasta vanust teismelist ja noort (M=21,6, SD=3,5), kes täitsid hirmuskaala ja seisundi- ja püsiärevuse skaalad (STAI; Spielberger jt, 1983). Tulemused näitavad, et nii koguhirmu kui ka üksikute hirmuväidete skoorid on statistiliselt oluliselt seotud nii seisundi- kui ka püsiärevusega. Mõlema kohordi naistel olid nii hirmu kui ka ärevuse näitajad kõrgemad kui sama vanusegrupi meestel. Vanuse kasvades hirmud ja ärevus pigem vähenevad, kuigi statistiliselt olulist erinevust noorema ja vanema kohordi hirmu ja ärevuse suurustes ei olnud.

Browse

Browsing Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology by Issue Date