Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24340

Browse

Browsing Psühholoogia üliõpilastööd – Student works in psychology by Author "Adov, Liina, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 3 of 3
  • Thumbnail Image
    Item
    Kuidas erineb muusikalist kõrgharidust omandav üliõpilane tavaüliõpilasest enesekohaste hoiakute ja vaimse võimekuse poolest
    (Tartu Ülikool, 2014) Soomann, Sandra; Täht, Karin, juhendaja; Must, Olev, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva seminaritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas ja mil määral erinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikalist kõrgharidust omandavate ja Tartu Ülikoolis õppivate üliõpilaste vaimsed võimed ning enesekohased hoiakud. Vaimse võimekuse test jaguneb sõnalise, matemaatilise ja ruumilise võimekuse alatestiks. Enesekohastest hoiakutest hinnati akadeemilist ja üldist enesetõhusust ning enesehinnangut ja sisemist ning välist motivatsiooni. Muusikaüliõpilaste enesekohased hoiakud olid kõrgemad kui Tartu Ülikooli üliõpilastel, kuid viimased said kõrgemaid skoore vaimse võimekuse testis. Olulist erinevust kahe grupi vahel ei esinenud vaid verbaalse võimekuse alatestis.
  • Thumbnail Image
    Item
    Õpilaste hoiakud digiseadmete kasutamisse asukoha, soo ja klasside võrdluses
    (Tartu Ülikool, 2016) Tüvi, Kristi-Maria; Must, Olev, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva uurimuse eesmärk on uurida põhikooli õpilaste hoiakuid digiseadmete suhtes ning maa- ja linnakoolide õpilaste hoiakute erinevusi. Antud teemat on oluline uurida põhjusel, et positiivsete hoiakute ja võimaluste korral tahvelarvuteid õppetöösse integreerida, mille tulemusel võib õppetöö käik muutuda praegusest efektiivsemaks. Uuring põhineb küsitlusel, mis viidi läbi 305 maa- ja linnakoolide õpilase seas (vanuses 9-16), mille tulemused peegeldavad, kas nende hinnangul antud nutiseadmete lisamine õppetöösse mõjutab enesetõhusust ja ärevustaset, kas neil on huvi nende vastu ning kas see oleks kasulik. Kogutud andmete analüüs näitas varasematele uuringutele vastavalt (Enriquez, 2010), et õpilaste hoiakuid ei mõjutanud piirkondlik kuuluvus, st linna- ja maakoolides valitsevad sarnased arusaamad ning läbi selle ka sarnane pinnas nutiseadmete õppetöösse integreerimiseks. Õpilased demonstreerisid kõrget enesetõhusust ning tahvelarvuteid peeti kasulikeks ja huvipakkuvateks õppevahenditeks, mis ei tekita kasutamisel märkimisväärset ärevust.
  • Thumbnail Image
    Item
    Seotus, autonoomsus, enesetõhusus ja kaasatus akadeemilise edukuse ennustajatena: pilootuuring Tartu põhikoolipilaste näitel
    (Tartu Ülikool, 2016) Peitel, Anneli; Liin, Triin, juhendaja; Adov, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
    Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, millisel määral on võimalik ennustada õpilase akadeemilist edukust lähtuvalt kolmest psühholoogilisest baasvajadusest ja kaasatusest, ning millised on nende omavahelised seosed. Andmed koguti pilootprojekti käigus Tartu põhikooliõpilastelt (N=75), instrumentideks olid IMI ja CEI. Akadeemilise edukuse näitajana kasutati õpilase enda poolt raporteeritud hindeid. Mitmese lineaarse regressiooni analüüsi tulemusena leiti, et enesetõhusus on oluline akadeemilise edukuse ennustaja (β = 0,52, p = ,000). Kuigi tõendust ei saadud teiste psühholoogiliste konstruktide ennustusjõus õppeedukusele, peab autor oluliseks tulemust, mille põhjal leiti, et autonoomsus koos seotusega ja kaasatus koos seotusega ennustavad statistiliselt oluliselt enesetõhusust. Saadud tulemused annavad aluse järgnevateks uuringuteks, milles vaadelda enesetõhususe võimalikku vahendavat mõju seotuse, kaasatuse ja autonoomsuse ning akadeemilise edukuse vahel.