Browsing by Author "Eensaar, Linda"

Now showing 1 - 2 of 2

Juutuuberite video sisu analüüsi metoodika
(Tartu Ülikool, 2019) Eensaar, Linda; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevat uuringut ajendas tegema asjaolu, et noored inimesed tarbivad aina vähem uudismeediat ja klassikalist ajakirjandust. Selle asemel ammutatakse igapäevaselt informatsiooni sotsiaalmeedia kaudu (Opermann, 2018). Meie uurimisrühma juba ilmunud teadusartikli eesmärk oli leida, kuidas populaarsemad juutuuberid oma sisu presenteerivad. See on eeldus uurimisele leidmaks, kas see, kuidas juutuuberid oma sisu esitavad, mõjutab ka nende jälgitavust ja vaadatavust. Selleks tuli esilagu välja töötada meetod, et uurida juutuuberite videote sisu: teemasid, formaate ja žanre. Lisaks ka videotes kanduvaid väärtusi ning konkreetsete videote tasusid ja tarbeid. Kõige sobilikumaks pidasin nende kaardistamiseks ja analüüsimiseks standardiseeritud kontentanalüüsi. Selles oli lõpuks oluliseks analüüsimiseks viis kategooriat: 1) mis teemal video rääkis, 2) mis formaati video tegemisel kasutatud oli, 3) mis žanris video oli, 4) mis väärtuseid video endas kandis ning 5) milliseid tasusid ja tarbeid videost saada võib. Formaatide ja žanrite määratlemiseks võtsime aluseks oma vaatluse ning Muuli ja Permi (2017) bakalaureusetöö. Väärtuste analüüsimiseks oli abiks Shalom H Schwarzi kaardistatud kümme põhilist väärtusklastrit. Tasude ja tarvete alamkategooriate määratlemiseks võtsime aluseks Katzi (1974) ning Shao (2009) tasude ja tarvete teooria ning selle täiendused. Kodeerimisel selgus, et populaarseimad teemad meie valimisse kuulunud juutuuberite seas olid huumor, elustiil ja mängud. Meie valimis olid neli kõige tavalisemat formaati collab , sketš, muusikavideo ja sit-down . Collab i kasutasid enam mänguvideote tegijad. Lähtudes juutuuberite formaadikasutusest ja teemade valikust, siis sit-down i formaat oli enamasti seotud elustiili teemaga. Juutuuberid, kes valisid oma video läbivaks teemaks huumori, kasutasid tavaliselt sketši või muusikavideo formaati. Nii nagu teemade ja formaatide puhul tekkis ühenduvust, tekkis ka formaatide ja žanrite vahel. Näiteks originaalsisuga esinemine oli tihti esitatud sketši formaadis. Minu koostatud uurimismeetod toimis kõige paremini just teemade, formaatide ning žanrite määratlemisel. Nende puhul oli reliaabluse määr 91.5 %. Kui juurde lisada ka väärtuste ning tasude ja tarvete kategooriate kodeeringud, siis oli reliaabluse määr 87.7 %. Järelikult selle meetodiga on parim analüüsida just selgelt kirjeldatud ja otseselt mõistetavaid kategooriaid, nagu need on teemad, formaadid ja žanrid. Ridade vahelt lugemist vajavad valdkonnad nagu väärtused ning tasud ja tarbed vajavad kvalitatiivsemat lähenemist.
Nõuanded laste kasvatamiseks ajakirjades Nõukogude Naine ja Eesti Naine nõukogude aja lõpul ja taasiseseisvunud Eestis
(Tartu Ülikool, 2016) Eensaar, Linda; Kurrikoff, Triin, juhendaja; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, kas ja millisel moel on muutunud laste kasvatamiseks antud nõuanded Eesti ajakirjanduses üleminekuajal, mil Eesti astus välja Nõukogude Liidust iseseisvaks riigiks. Selleks uurisin, kuidas muutus nende sisu ehk mille kohta enam nõu anti, kuidas muutusid väärtused, mis nõuannetega kaasas käisid ning milliseid kasvatusstiile enam propageeriti. Väärtuste uurimiseks võtsin aluseks Shalom H. Schwartzi määratletud kümme põhiväärtust ning Diana Baumrindi koostatud neli kasvatuse põhistiili. Uurimismeetodina kasutasin standardiseeritud kontentanalüüsi, mis võimaldas vaadelda tekstide muutumist ajas. Valimisse kuulusid ajakirjanumbrid, mis ilmusid aastatel 1980, 1981, 1986, 1987, 1992, 1993, 1998, 1999, 2004 ja 2005. Analüüsitud artikleid, mis rääkisid laste kasvatamist ja jagasid sellealast nõu, oli kokku 210. Minu töö hüpotees oli, et nõuanded on uuritava aja jooksul nii sisu, väärtuste kui ka kasvatusstiilide poolest muutunud. Uurimise käigus selgus, et nii see ka oli. Nõuannete sisus toimunud muutused seisnesid selles, et enne taasiseseisvumist räägiti Nõukogude Naises märgatavalt rohkem viisakusest ja sellest, kuidas lastele kombeid õpetada. Hilisemal perioodil (1990ndate lõpus) räägiti esmakordselt noorte homoseksuaalsusest ja puuetega lastest. Pärast taasiseseisvumist räägiti rohkem ka kasulastest ning jagati rohkem nõu üksikvanematele. Nõuannetes esinevate väärtuste osakaalud varieerusid aastate lõikes üsna palju, kuid mõned trendid olid siiski märgatavad. Näiteks traditsioonide, konformsuse ja universalismi väärtustamine oli uuritud aastakäikude lõikes langustrendis ning heatahtlikkuse väärtustamine kasvas. Kõigi valitud aastate lõikes oli kõige enam propageeritavam väärtus iseseisvus. Kasvatusstiilide osas seisnes kõige olulisem muutus järeleandliku ja autoritaarse kasvatusstiiliga nõuannete osakaalu vahetuses. Kui varem oli rohkem autoritaarset kasvatusstiili järgivaid nõuandeid, siis hiljem oli järeleandliku kasvatusstiili näiteid oluliselt rohkem. Autoriteetset kasvatusstiili propageerivad nõuandeid oli alati kõige rohkem. Eelnevalt kirjeldatud muutused võisid tuleneda üleminekust kommunistlikust riigist demokraatlikuks (ka perekonnaelu võis nii-öelda demokraatlikumaks muutuda) ning üleüldisest individualiseerumisest maailmas ning Lääne meedia mõjust, mis pärast taasiseseisvumist Eesti ajakirjandust mõjutama hakkas. Lisaks muutustele laste kasvatamise nõuannetes, muutus pärast riigikorra vahetumist üldiselt ajakirja Eesti Naine sisu.