Browsing by Author "Kahusk, Neeme"

Now showing 1 - 10 of 10

Audiovisuaalse mooduli programmeerimine “Minu loodusheli” Android rakenduse näitel
(2016) Abel, Olev; Peterson, Marko; Kahusk, Neeme
Käesoleva bakalaureusetöö raames valmis Android rakenduse “Minu loodusheli” näitel heli salvestamise ja visualiseerimise moodul. Mooduli arendamiseks kasutati väle tarkvaraarendus meetodit Kanban ning mitmeid arendusvahendeid. Mooduli peamisteks funktsionaalsusteks on helitugevuse testimise näidik, helitugevuse muutmine käsitsi ja automaatselt, heliformaadi valik ning salvestise helitugevuse visualiseerimine.
Eesti framenet'i viimine MySQL'i
(2014) Jaanimäe, Gerth; Kahusk, Neeme
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on viia Eesti freimileksikon üle MySQL’i. See võimaldab veebiliidese abil süsteemi kiiremat ja mugavamat kasutamist. Framenet on selline leksikaalsemantiline ressurss, kus sõnad on erinevalt teistest jaotatud freimidesse. Freimiks nimetatakse antud juhul olukorra, sündmuse või objekti kirjeldust.
Eestikeelse jalgpalli-alase tekstikorpuse automaatne märgendamine jalgpalli-alase Frameneti abil
(2014) Tammeveski, Lauri; Kahusk, Neeme
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida ning üritada lahendada eestikeelse teksti automaatse freimidega märgendamise probleemi. Üldine eestikeelne Framenet on alles algusjärgus, kuid olemas on terviklik jalgpalli-alane freimide ressurss, mille abil üritame tõestada hüpoteesi, et jalgpalli-alase teksti märgendamiseks piisab vaid morfoloogilisest ning süntaktilisest infost. Sellele hüpoteesile me siiski kinnitust ei saanud, kuna sama tähendust kandvat lauset on võimalik esitada liiga paljudel erinevatel viisidel. Lisaks täiendasime jalgpalli-alaste sõnadega Eesti suurimat leksikaal-semantilist andmebaasi, Wordnetti.
Jalgpalli Frameneti tõlkimine eesti keelde ja jalgpalli tekstikorpuse koostamine
(2014) Orlo, Andreas; Kahusk, Neeme
Kicktionary on mitmekeelne jalgpalli-alane leksikaal-semantiline ressurss, mis põhineb FrameNeti freimisemantikal. Kicktionary pakub freimi semantilist informatsiooni, mis võimaldab kasutajal mõista jalgpalli kirjeldamiseks kasutatud sõnade tähendusi. Töö tule-museks on freimileksikon, mis sisaldab eesti keelde tõlgitud Kicktonary freime. Töö teiseks tulemuseks on jalgpalli tekstikorpus, mis on ka morfoloogiliselt ja süntaktiliselt ühestatud. Käesolev töö on eelduseks, et ühestatud jalgpallitekste saaks koostatud freimidega automaatselt märgendada.
Nordic and Baltic Wordnets Aligned and Compared through “WordTies”
(Oslo, Norway, Linköping University Electronic Press, Sweden, pp. 147--162, 2013) Sandford Pedersen, Bolette; Borin, Lars; Forsberg, Markus; Kahusk, Neeme; Lindén, Krister; Niemi, Jyrki; Nisbeth, Niklas; Nygaard, Lars; Orav, Heili; Rögnvaldsson, Eirikur; Seaton, Mitchell; Vider, Kadri; Voionmaa, Kaarlo; Oepen, Stephan; Hagen, Kristin; Johannessen, Janne Bondi
Programmeerimine lingvistidele
(2010-12-21) Kahusk, Neeme
BeSt programmi toetusel loodud programmeerimise algtõdesid ja põhimõtteid tutvustav õppematerjal lingvistika valdkonna tudengitele. Üliõpilane saavutab esmase programmeerimisoskuse ja omandab programmeerimiskeele Python põhikonstruktsioonid ja -mõisted, omandab algteadmised programmide koostamisest, testimisest ja silumisest.
Reeglid dialoogsüsteemile – eesti keele praktiseerimise vahend eesti keele õppijatele
(2016) Aasmaa, Ardi; Pärkson, Siiri; Kahusk, Neeme
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli luua regulaaravaldiste kujul reegleid dialoogsüsteemile Spark, mida kasutatakse eesti keele võõrkeelena praktiseerimiseks. Sparkile on reegleid loonud kolm inimest, igaüks erinevatel teemadel. Selles bakalaureusetöös käsitleti järgmisi teemasid: õigekirjavigade tuvastamine ja nende kohta informatsiooni andmine, rahvakalendri tähtpäevad ja pühad, viis suuremat linna, rahvussümbolid. Lisaeesmärgiks oli luua reegleid nii, et suhtlus Sparkiga oleks mitmekesisem. Vastuste esitamiseks kasutati mitmeid uusi lahendusi, mida varem pole teadaolevalt eestikeelsete dialoogsüsteemide puhul kasutatud: pildid, videod, tabelid, loetelud, helifailid. Varem koosnesid vastused vaid tekstist ja harva ka veebilingist lisamaterjalini. Veel antakse ülevaade raamistikust, mille abil Spark loodi, ja keeleõppe võimalustest arvuti vahendusel. Läbi viidi ka katsevestlused dialoogsüsteemiga ja analüüsiti tulemusi.
Reeglipõhine ühestaja eesti keele jaoks
(Tartu Ülikool, 2013) Zirk, Kristi; Kahusk, Neeme; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Sõnatähenduste ühestamine on semantilise ühestamise üks allülesandeid. Selle käigus omistatakse sõnale just see tähendus, mis tuleneb tema kontekstist. Erinevates kontekstides võib ühel sõnal olla erinevad semantilised interpretatsioonid, milleks on homonüümia ja polüseemia. Sõnatähenduse ühestamine käib mingi etaloni alusel, milleks on eesti keeles TEKsaurus. Tema väikseim osa on sünohulk ehk sünonüümirida, mille moodustavad ühte mõistet väljendavad sünonüümsed (sama tähendusega) sõnad ja sõnaühendid. Ühestamisel on kasutusel mitmed meetodid, peamiselt kasutatakse reeglipõhiseid ja statistikal põhinevaid ühestajaid. Käesoleva töö teoreetilises osas antakse ülevaade sõnatähenduse ühestamise erinevatest mudelitest ja käsitsi ning automaatse ühestamise meetoditest. Hetkel on eesti keele jaoks olemas umbes 500 000 sõnast koosnev morfoloogiliselt ühestatud korpus, mida on ühestanud vähemalt kaks inimest. Praktilise osa eesmärgiks oli formaliseerida olemasolevad sõnatähenduste ühestamise reeglid ja luua programm, mis kasutaks neid reegleid sõnatähenduste märgendamiseks korpuses. Töö käigus formaliseeriti 75 nimisõna ja 5 verbi reeglit. Sõnatähenduste ühestamise reeglid olid seni kirja pandud eestikeelsete lausetena, mis olid abiks leksikograafidele õige sõnatähenduse määramisel.
Ubuntu skeemiredaktori Dia lokaliseerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2013) Pärn, Pille; Kahusk, Neeme; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Maailm globaliseerub aina kiiremas tempos, samuti on arvutid muutunud luksuskaubast igapäevaseks tarbeesemeks. Aina enam inimesi, kes kasutavad erinevaid keeli, omavad ligipääsu arvutitele. Konkurents arendajate vahel on tihe ning seetõttu pööratakse üha enam tähelepanu detailidele nagu lokaliseerimine, mis võivad anda turueelise. Lokaliseerimine ehk tarkvara kohandamine uues keele- ja kultuuriruumis kasutamiseks on keeruline ülesanne. Käesoleva bakalaureusetöö raames tõlgiti Ubuntu vabavaraline skeemiredaktor Dia ja selle abiinfo eesti keelde. Tegu on mitmekülgse struktuursete skeemide joonestamise tarkvaraga, mis lihtsustab nii tarkvara-, keemia- kui ka elektriinseneride igapäevatööd. Programmi kuuluvate baasobjektide, eeldefineeritud ja ise defineeritud skeemiobjektide abil saab luua kümneid eritüübilisi skeeme, mistõttu võiks programm nüüd tõlgituna ka Eestis laiendada oma kasutajaskonda. Kindlasti on programmi üheks sihtrühmaks ka tudengid ning vabakutselised. Lisaks tõlkimisele läbis programm veel ühe testimistsükli ning leitud vead raporteeriti. Minu jaoks oli tegu põneva väljakutsega ning pani proovile nii minu ajaplaneerimise ning inglise ja saksa keele oskused kui ka võime kiiresti palju infot läbi analüüsida ning tihti puuduliku konteksti põhjal siiski korrektset tõlget koostada. Kartus, et tegu pole piisavalt infotehnoloogilise ülesandega hajus kiiresti - vaja läks nii keele- kui ka arvutioskust ning kokkupuudet tehnikavallaga. Tulemuseks on tõlgitud tarkvara, mis kindlasti annab lisaväärtust ka Estobuntu kasutajatele pärast Dia sellesse liitmist. Konkreetset kokkulepet selleks ei ole, kuid kui tõlkelahendus meeskondliku kontrolli läbib, siis võin eeldada, et see määramata tulevikus ka Estobuntusse lisatakse. Lisaks tarkvarale on valminud ka detailne abiinfo, mis kindlasti programmi kasutamist lihtsustab.
Veebirakenduse loomine optimaalse eestikeelse klaviatuuripaigutuse leidmiseks
(2014) Uljas, Ain; Kahusk, Neeme
Antud töös vaatlesime lähemalt hea klaviatuuripaigutuse omadusi. Seletasime lahti ja rakendasime ühte põhjalikumat klaviatuuride analüüsimise ja tekitamise töövahendi Carpalx. Leidsime, et võimalusi oma seadeid määrata on väga palju, kuid ühtlasi võivad etteantud parameetrid osutuda väga subjektiivseks ning päriselule mitte vastata. Koostasime inimeste trükkimisharjumuste uurimiseks veebitarkvara, mis palus vabatahtlikel trükkida etteantud tekste. Tekstid olid valitud nii, et kõikgi tekstide peale oli iga tähepaari vaja sisestada vähemalt korra. Jäädvustasime kõiki klahvivajutusi ja nendega seotud ajahetki ja metaandmeid. Selle põhjal on edaspidi võimalik välja töötada uus ja parem klaviatuuripaigutus.