Browsing by Author "Kilp, Alar, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 71

Ametlik riigiideoloogia parteide tegevuses Türgi kemalismi näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Laur, Merlin; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Autoritaarne juhtimine ja rahvusidentiteet autoritaarsete režiimide riigipeade uusaastakõnedes: Xi Jinpingi ja Vladimir Putini 2013-2022 kõnede võrdlev analüüs
(Tartu Ülikool, 2023) Moorats, Kristel; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev uurimustöö üritab vastust leida küsimusele, kas autoritaarseid riigivalitsejaid seob mingi ühine muutuja või arusaam, mille kohaselt nad poliitikat ajavad. Selleks on valitud Vladimir Putini ja Xi Jinpingi uusaasta tervituskõned aastast 2013-2022, need kodeeritud pidades silmas autoritaarset juhtimisstiili ja rahvusidentiteeti ning koostatud tulemuste põhjal temaatiline analüüs. Presidentide uusaasta kõned leidavad aset igal aastal, kus riigipea pöördumine on suunatud otse rahvale (Barkoff 2022:13). See teeb sellest kõneliigist ühe kõige järjepidevama ning ka populaarsema kõne riigis, mistõttu võib sealt leida vähem kommertslikku suhtumist, rahvusest tulenevaid eripärasid ning kavatsusi, mida suuremal arreenil ei propageerita (Barkoff 2022:13). Sellest tulenevalt analüüsib käesolev töö Venemaa Föderatsiooni presidendi Vladimir Putini ja Hiina Rahvavabariigi presidendi Xi Jinpingi uusaasta tervituskõnesid eesmärgiga tuvastada kõnedest autoritaarset juhtimist ja rahvusidentiteeti. Analüüs põhineb kodeeritud kõnedest ning nende temaatilisest analüüsist kõnelejate vahel. Käesolev töö loodab tuua selgust tuvastamaks autoritaarseid juhte ning seda, kuidas on selle algeid võimalik tuvastada juhtide enda väljaöeldust. Samuti heidab see töö valgust sellele, kuidas on autoritaarse juhtimise juures võimalik tagada nii lojaalne rahvas nagu Venemaa Föderatsioonis ja Hiina Rahvavabariigis, tuvastades rahvusidentiteeti kõnelejate väljaöeldus.
Beyond ecclesiastical nationalism: agency and selfhood in the Orthodox world – the constellations of contemporary Macedonia and Moldova
(Tartu Ülikool, 2019) Kolov, Bojidar; Kilp, Alar, juhendaja; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Against the background of an innate imperative for ecclesial unity, the intensifying antagonistic plurality of the Orthodox Church poses an array of research questions. The continuous social relevance of Orthodoxy, as well as the general entanglement of political and religious identities in a number of societies make these research questions not only relevant to theology and ecclesiology, but also to political studies. The current account aims to address one of the fundamental problems of modern Orthodox ecclesiastical governance and that is the issue of Selfhood and agency. Previous literature has linked Orthodox jurisdictional subjectivity with the advent of the modern nation state. Indeed, the institutional architecture of the majority of Orthodox Churches today is almost inextricably connected with this paradigm of political and social organization. However, the link between nation and state on one hand and ecclesiastical particularity on the other proves to be far from universal. In the light of unexplainable from nation-centric perspective cases, the current study attempts to provide an alternative ontology for ecclesiastical Selfhood and agency. The scope of the project covers the contemporary ecclesiastical dynamics in two comparable constellations, these of Macedonia and Moldova. Based on constructivist and poststructuralist theoretical and methodological premises, the study focuses on the discursive practices related with the establishment and/or contestation of ecclesiastical institutions. The analytical comparison between the public discourses, produced by the competing jurisdictions in the two countries, outlines three key articulations crucial for the emergence of particular Orthodox Churches. A nascent ecclesiastical Subject is constructed through an identification with a radical social object/discourse, by articulation of a representative role vis-à-vis certain social group, and by narrating the existing power relations as unjust and/or meaningless. If generalized, these findings put forward a new perspective on the emancipatory and hegemonic practices, which modern Orthodox ecclesiastical governance involves.
Critique of Neo-liberalism in Liberation Theology
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Nimmer, Livio; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Culture of fear: fear as context and as method of political influence
(Tartu Ülikool, 2014) Palu, Annegrete; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Ebaühtlus ühiskonnaõpetuse õpitulemustes ning selle põhjuste leidmine Lõuna-Eesti riigigümnaasiumite näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Dolenko, Pärt; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ühiskonnaõpetus annab gümnaasiumi õpilastele vajalikke teadmisi ning oskusi, et paremini mõista riigis toimuvaid protsesse ja selles keskkonnas kergemini toime tulla. Ebaühtlus selle õppeaine õpetamises ja tulemustes aga tähendaks, et ka gümnaasiumi lõpetavad õpilased omaksid tulevases elus toime tulekuks erinevaid teadmisi. Uuringu valimiks oli kolm Lõuna-Eesti riigigümnaasiumi humanitaarklassi ja nende ühiskonnaõpetuse õpetajad, mis pakkusid võimalikult võrreldavad andmed. Analüüsi osadeks olid riikliku õppekava läbi töötamine, õpetajate intervjueerimine ning õpilaste küsitlemine ja testimine. Kõigi nende komponentide võrdlemisel oli võimalik välja tuua, millised olid koolide vahelised erinevused tulemustes ja õpetamises ning leida probleemi põhjus. Erinevused õpetajate meetodites väljendusid õpilaste võimekuses erinevate teadmisi ja oskusi kontrollivate ülesannetega toime tulla ja tõestasid, et õpetamisstiilid ja õpitulemused olid tugevalt seotud. Küsitlustelt saadud andmed illustreerisid seda väidet, kuna tugev korrelatsioon oli ka õpilaste tulemuste ja nende õppeaine vastase suhtumise vahel. Analüüsi käigus tuli välja, et võimalikuks ebaühtluse põhjuseks saavad olla nii piiratud ajaline raamistik kui ka kindla standardi puudumine, mille alusel ühiskonnaõpetuse tulemusi võrrelda. Esimene neist tähendas, et õpetajad pidid kõik gümnaasiumi ühiskonnaõpetuse teemad ning pädevused mahutama vaid kahe kursuse sisse, mis omakorda viis teemade pinnapealse käsitluseni või teemade kärpimiseni. Teise põhjuse olulisus väljendub õpetajate võimaluses koostada sama väljundiga õppeaine ülesehitusi ning pakkuda õpilastele sarnaseid oskusi ja teadmisi.
Eesti elektrienergeetika sektori säästvamaks muutmisel kasutatavad meetmed ja nende tulemuslikkus
(Tartu Ülikool, 2014) Teor, Indrek; Poltimäe, Helen, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna populistlike sõnumite analüüs
(Tartu Ülikool, 2021) Potsepp, Kristel Birgit; Strenze, Tarmo, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti prostitutsioonipoliitika võimalikud arengusuunad: seksi ostmise kriminaliseerimine või prostitutsiooni legaliseerimine
(Tartu Ülikool, 2017) Pahk, Gaius-Nicholas; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Prostitutsioon, kuigi võib tavainimesele tihti märkamatuks jääda, on Eestis laialdasemalt levinud kui enamikes Euroopa riikides. Olenemata sellest, kas vaatleme prostitutsiooni ennast probleemina või mitte, on prostitutsioon tihedalt seotud muude probleemide, eelkõige suguhaiguste, levikuga. HIV leviku osas edestab Eesti samuti teisi Euroopa Liidu riike ning eriti levinud on nakkus prostituutide seas. Praegune dekriminaliseeriv prostitutsioonipoliitika ei ole olnud tõhus võitlemaks prostitutsiooniga seotud probleemide vastu ning viimane aeg oleks kaaluda muid lahendusi. Käesolev töö võrdleb kahte enim kõneainet pakkunud prostitutsioonipoliitika mudelit, mis erinevad nii prostitutsiooni käsitluste, eesmärkide kui meetodite poolest. Nendeks on Rootsi mudel ehk seksi ostmise kriminaliseerimine ning Madalmaade mudel ehk prostitutsiooni legaliseerimine ja reguleerimine. Töö eesmärk on välja selgitada kahest sobivaim alternatiiv Eesti praegusele prostitutsioonipoliitikale. Sobivuse selgitamiseks hindab autor prostitutsioonipoliitikate Rootsis ja Madalmaades avaldunud mõjusid Eestis esinevate probleemide lõikes; mudelite vastavust Eesti elanike ootustele prostitutsioonipoliitika osas ning võrdleb poliitikate rakendamisele eelnenud olukordi riikides, hindamaks mil määral on Rootsis ja Madalmaades avaldunud mõjud Eestis tõenäolised. Autor leiab töös, et ühetaolist arusaama Eesti elanikel prostitutsioonist ei ole. Olenevalt küsimusest, samastutakse kohati nii feministliku kui funktsionalistliku käsitlusega. Olukorra poolest seoses prostitutsiooniga sarnaneb Eesti rohkem Madalmaadele. Sarnane on prostituutide osakaal elanikkonnast; kohad, kus prostitutsioon aset leiab; ning mõlema näol on tegemist seksiturismi sihtriigiga. Peamisteks prostitutsiooniga seotud probleemideks Eestis on autori hinnangul suguhaiguste levik; prostituutide vastu suunatud vägivald ning inimkaubandus. Rootsi prostitutsioonipoliitika mudel ei parendaks olukorda Eestis nende probleemide lõikes. Madalmaade mudel omab potentsiaali vähendamaks vägivalda prostituutide vastu. Suguhaiguste leviku osas on muutused Madalmaades olnud samuti positiivsemad kui Rootsis. Inimkaubanduse osas ei pea autor tõenäoliseks märkimisväärseid mõjusid kumbagi mudeli rakendamisel. Eesti jaoks kahest variandist sobilikumaks hindab autor sellest tulenevalt Madalmaade mudelit. Madalmaade mudeli näol ei ole tegemist optimaalse lahendusega Eesti jaoks. Näiteid legaliseeriva ja reguleeriva prostitutsioonipoliitika rakendamisest on aga veel – edaspidisetes uurimustes võiks autori hinnangul võrrelda Eestit just nendega. Märksõnad: prostitutsioon, prostitutsioonipoliitika, feminism, funktsionalism
Eesti rände- ja rahvastikupoliitika avalik diskursus: vastukaja Eesti inimarengu aruandele 2016/2017
(Tartu Ülikool, 2018) Lõhmus, Anette; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk on kaardistada rände- ja rahvastikupoliitikateemaline avalik diskursus 2016/2017 Eesti inimarengu aruande ,,Eesti rändeajastul’’ valguses, kus käsitletakse Eesti rände, rahvastikumuutuste, hargmaistumise, lõimumise, identiteedi- ja kultuurimuutuste temaatikat avatud maailmas. Avaliku diskursuse kaardistamine toimub läbi diskursusanalüüsi, mille aluseks on ajakirjanduses ilmunud arvamusartiklid, mis viitavad inimarengu aruandele ja selle põhisõnumitele. Töö keskseks uurimisküsimuseks on, millised aruandes kajastatud teemad kõnetasid avalikkust rohkem ning mis jäid tähelepanuta sõltuvalt diskursuste osapooltest. Samuti vaadeldakse, kuidas on inimarengu aruandel õnnestunud täita oma põhieesmärki ehk olla suunanäitajaks otsustajatele poliitikas ja majanduses. Töö käigus kirjeldatakse inimarengu aruande teoreetilis-poliitilist konteksti läbi rände- ja rahvastikutrendide, riiklike arengukavade ja programmide ning teooria baasi. Diskursusanalüüsi asetamine antud konteksti võimaldab süvitsi analüüsida arvamusartiklitest esitatud vaateid, probleemipüstitusi ja lahendusi. Rände- ja rahvastikupoliitika avalikku diskursuse kaardistamisel inimarengu aruande põhjal selgusid kolm peamist suunda – vastukaja Eesti inimarengu aruandele ja senisele rahvastikupoliitikale, sisserände mõju majandusele ning eesti- ja venekeelse elanikkonna segregatsioon. Need kõnetasid avalikkust rohkem kui hargmaistumine ja kultuurimuutused. Segregatsiooni võib pidada teravaimaks probleemiks rahvastikupoliitikas, kuna selle käsitluse puhul väljendusid arvamusartiklites selgelt vastuolulised vaated erinevate lahenduste osas. Vaadeldes riiklikke arengukavasid- ja programme ning arvamusartikleid, saab väita, et inimarengu aruanne on täitnud oma põhieesmärgi, ning osutunud suunanäitajaks mitmetele algatustele poliitmaastikul. Näiteks osalesid aruande autorid Eesti rahvastikupoliitika aluspõhimõtete koostamisel kuni aastani 2035. Üheks eesti rahvastikuja rändepoliitika tuleviku suunaks võib analüüsi tulemusel pidada just teaduspõhisust.
Effect of societal culture on women empowerment in the Panchayati Raj system in India
(Tartu Ülikool, 2024) Malik, Alpana; Kilp, Alar, juhendaja; Bhatti, Rampal, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This case study focuses on assessing the impact of societal cultures on women's empowerment within the Panchayati system in India, particularly in the Khanpur Kalan and Ganwari villages of Sonipat district, Haryana. Employing a qualitative approach with openended interviews, the research explores the cultural factors influencing gender treatment in both the Panchayat and village contexts. Thematic content analysis, guided by Hofstede’s Dimensions Theory of Culture and Kabeer’s Instrumental Model, identifies four main themes: Cultural factors in the Panchayat system, Cultural factors in the village, Village empowerment determinants, and Council empowerment determinants. The study reveals a dominance of masculine cultures, emphasizing gender roles. Despite women having access to resources, findings indicate insufficient empowerment, with low agency and achievement status. Informal cultures within Panchayats and villages significantly impact women's participation and efficiency in the studied region.
Etnilise mobiliseerimise kasutamine valimisplatvormides: Keskerakonna ja Reformierakonna võrdlus
(Tartu Ülikool, 2019) Haamer, Erik; Kilp, Alar, juhendaja; Kivistik, Kats, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
See bakalaureusetöö analüüsib etnilise mobiliseerimise juhtumeid Eesti kahe suurima erakonna valimisplatvormides läbi kolme Riigikogu valimistsükli. Selleks loon esiteks teoreetilise raamistiku etnilise mobiliseerimise hindamiseks ning siis hindan ja võrdlen Reformierakonna ja Keskerakonna 2011, 2015 ja 2019 Riigikogu valimiste platvorme eelmainitud teoreetilise raamistikuga ning kirjeldan lubadusi, mis vastavad etnilise mobiliseerimise tunnustele. Selle tulemustena leidsin, et mõlemad erakonnad kasutavad etnilist mobiliseerimist teatud lubadustes. Peamiselt kasutatakse selleks meetodit, mis keskendub mõne etnilise grupile omasele kultuurilisele taustale ning lubab seda kultuuri kaitsta ja edendada. Vähesemal määral mobiliseeritakse ka reageerimisega olemasolevale ebavõrdusele või erinevate etniliste gruppide vahelise konkurentsi loomisele. Peamiselt on lubadused suunatud eesti rahvusest inimestele, kuid on näiteid ka nii vene rahvusele kui ka laiemalt vähemusrahvustele suunatud lubadustest.
Feminismist mõjutatuna: kuidas sookvoodid mõjutavad naiste poliitilist esindatust?
(Tartu Ülikool, 2013) Adamson, Margreth; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Filmitegija poliitiliste veendumuste tuvastamine Fritz Langi näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Pulk, Meinhard; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas töös on Austria režissööri Fritz Langi (1890-1976) viit filmi (“Metropolis”, “M”, “The Testament of Dr. Mabuse”, “Fury” ja “The Big Heat”) analüüsides kaardistatud läbivad motiivid, probleemipüstitused ning teemad, et selle abil konstrueerida autori enda veendumused ning maailmavaade. Langi filmide tuumikteemadeks on (1) lõhestunud ühiskond, kus on olulisel kohal erinevad ideoloogilised veendumused, ja (2) õigusriik ning selle võitlus nendega, kes proovivad õigusriigi aluseid õõnestada. Need kaks teemat on aga ka omavahel tugevalt seotud. Nii ilmneb Langi filmidest, et õigusriigi olukord on ohtlikum ja ebastabiilsem lõhestunud ühiskondades. Lisaks leiavad töös käsitlemist veel mitmed sellised teemad, mis Langi filmides läbivalt ei esine, kuid eraldivõetuna üksikutes filmides küll. Kuigi erinevaid käsitlust leidvaid teemasid ja motiive on palju, võib Langi enda veendumused välja tuua järgmiste mõtete läbi: 1) Igasugune äärmuslus ja poliitiline ideoloogia on jätkusuutmatu ja tuleb leida kesktee; 2) Kui õigusriigi aluseid õõnestatakse, on suurem võimalus nendest väljakutsetest üle olla sellise õigussüsteemiga riikidel, kus (1) institutsioonde vastu on ühiskonna usaldus suurem, (2) kus institutsioonid on pikaealisemad ja (3) kus institutsioonid on valmis enda seatud reeglitesse “paindlikumalt” suhtuma”; 3) Manipulatsioonid ja propaganda on palju ohtlikumad ühiskondades, kus pingeastme on juba niigi suur. Sellistes ühiskondades on manipulatsiooni tulemused sellised, mis terves ühiskonnas tunduksid ebaloogilised või absurdsed.
Fragmenteerunud rahvusvähemuse suhted natsionaliseeriva riigiga: Türgi riiklikud poliitikad ja kurdid perioodil 1923-2020
(Tartu Ülikool, 2021) Yasar, Anna-Mari; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kurdid on pikalt olnud keskel kohal nii Türgi sise- kui ka välispoliitikas. Uurimistöö eesmärgiks on mõista paremini, kuidas kujunevad riigi ja rahvusvähemuse vahelised suhted konfliktseks, mis võib äärmisel juhul viia kodusõja ning setsessioonini ja välja selgitada, millest on tingitud kurdide ja Türgi riigi vahelised vastuolud, mille sisuks ühelt poolt on nõue rohkemate õiguste järele kuni omariikluseni välja ning teiselt poolt soov sulandada rahvusvähemusi varieeruval kraadil domineerivasse etnokultuurilisse rahvusesse. Selle tegemiseks on kasutatud võrdlevat ajaloolist uurimust ja üksikjuhtumi analüüsi. Ajavahemik 1923-2020 on jagatud neljaks perioodiks, mille vältel on analüüsitud riigi ning kurdide poliitilist tegevust lähtuvalt sellest, milliseid vahendeid oma eesmärkide saavutamiseks kasutati, kui edukad nendes oldi ning millist mõju see vastaspoolele avaldas. Samuti määrati murdepunktid perioodides ning tuvastati rajasõltuvad protsessid. Uurimistöö tulemusena selgus, et nelja perioodi lõikes on kurdide poliitilise tegevuse vahendid ja vägivaldsus varieerunud, kuid viimane on alati mingil määral sellele omane olnud. Riik on kasutanud läbivalt assimileerivaid poliitikaid ning represseerinud (kuigi samuti varieeruval tasemel) kurde. Kuna Türgi puhul on nii riigi repressiivsus kui ka kurdide vahendite vägivaldsus kogu analüüsitava ajavahemiku kõrge olnud, ei ole ka kummalgi poolel olnud võimalik oma eesmärke saavutada. Leiti, et kui rahvusvähemus kasutab vägivalda oma eesmärkide taotlemisel, on edu selles ebatõenäolisem. Samuti raskendab riigi poliitikate repressiivsus vähemusrahvuse ekstreemsemate vastupanu vormide (setsessioon ja vägivaldsed vahendid) ennetamist. Tuvastati ka rajasõltuvate protsesside pikaaegne mõju Türgi Vabariigi ajaloos.
From a critical mass to critical act(or)s: the substantive representation of women in peace processes
(Tartu Ülikool, 2017) Libek, Elina; Wierenga, Louis John, juhendaja; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
A growing awareness of the gender-specific experiences of women in war and post-war conditions have gradually introduced the term “substantive representation of women” to the attention of institutions and individuals concerned with peace and security, from whose agenda it had thus far been absent. Both scholars and policy-makers dealing with the issue of gender and security have reached a general agreement that peace processes should reflect women’s substantive representation, meaning that women’s interests should be included in official peace agreements. The main purpose of this paper was to answer the question, what are the factors accounting for the substantive representation of women in peace. That was done through an in-depth analysis of the peace processes in El Salvador, Guatemala and Colombia, combining within-case process tracing with cross-case comparison. The occurrence of the substantive representation of women in peace processes was analysed focusing on three dimensions – location of representational activities, critical actors, and means of expressing SRW. What emerged from the analysis are six factors accounting for more gender-sensitive peace agreements, substantively representing women’s interests: (1) inclusiveness of the peace process in terms of civil society and public involvement; (2) strength and autonomy of women’s organizations; (3) links between the informal and formal arenas of a peace process; channels for accessing the negotiation process; (4) co-operation between the critical actors in different representational arenas; (5) ability to create a coherent women’s agenda; (6) advocacy from the key stakeholders at the negotiating table. There is further research required on several subsequent issues, including: how well the gender-specific provisions of final peace agreements reflected the diversity of women’s concerns and the extent to which these provisions have been implemented in post-conflict settings. Notes: women, substantive representation, peace processes
Hamas ja Fatah: koostöölepe ja mõju Palestiina poliitilistele protsessidele
(Tartu Ülikool, 2012) Nils, Nõmm; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The question of Israel and Palestinians has been a burning one for over 60 years. Having its roots in the post II World War era the problem is hard to solve due to its complex nature, several hard to compromise issues and distrust between the sides. The main sticking points dividing the Jews and the Palestinians are the question of East-Jerusalem, continued settlement building and planning on the West-Bank by the Israelis, blockade of Gaza and the refugee problem. The main political forces of the Palestinian National Authority have been divided since 2006 when after the elections differences between Hamas and Fatah broke out, which led to a power-struggle. After intense firefighting the Gaza sector became controlled by an Islamist movement called Hamas while the West-bank stayed under the control of the more pragmatic and secular Fatah. While the two sides have decided to reconcile due to the peace negotiations between Palestinian Liberation Organization (headed by Fatah) and the Israeli government leading nowhere, Hamas still holds to their vision of not recognizing Israel’s right to exist and is willing to use more radical measures to achieve their goals. Since Israel is the de-facto force on the ground, it often chooses to act in a way which is considered hostile and wrong by the Palestinians and in the majority of the cases by the international community as well. Israelis defend their actions by claiming that these kinds of measures are necessary to ensure the security of its people. While it is somewhat understandable due to claims by Hamas made towards Israel and its people, the Israeli reactions and measures have been too extreme as has been constantly stated by the UN and the international community. Israeli government does not seem to be in a hurry to compromise or find a solution to the problem due to constant settlement advancement and limited international pressure. The Palestinians are in a difficult position – on one hand there seems to be no initiative from Israel to continue trying for a peaceful solution to the problem, so for Fatah pushing for a unity government with Hamas would at least unite the Palestinian people under common leadership. On the other hand accepting unity government between Fatah and a terrorist organization Hamas would hinder any chances of stronger international pressure on Israel which would seem to be the only way to end the conflict.
Hõimuühiskondliku elukorralduse mõju riigi poliitilisele kultuurile ning demokraatia tekkele
(Tartu Ülikool, 2013) Tamm, Kadi; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Hong Kongi mudeli muutumine ajas ning selle võrdlus mandri-Hiina ja Singapuri süsteemidega
(Tartu Ülikool, 2013) Rõõs, Hannes; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Immigratsiooni mõju heaoluriigi majanduskasvule ja kuritegevusmäärale ning selle ühiskondlik tajumine/raamistamine Rootsi näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Laanjärv, Romet; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Immigratsioon on viimastel aastatel Euroopas märgatavalt kasvanud ning tänu sellele on küsimused immigratsioonist, immigrantidest ja nende mõjudest tõusnud väga tugevalt poliitilise debati üheks olulisemaiks teemaks. Spekulatsioonid, teooriad ja vaidlused migratsiooni puudutavates küsimustes on ka teadlaste seas aktuaalseks teemaks alates 20. sajandist ning uuringute tulemused ja seisukohad on vastuolulised. Vaidlused immigratsiooni mõjudest puudutavad ka erinevaid sektoreid: räägitakse selle mõjudest kultuurile ja selle säilimisele, mõjust majandusele, kuritegevusele ja üleüldisemalt julgeolekule. Tänu kasvavale immigratsioonile ja kahetistele seisukohtadele on meedia, poliitilise võitluse ja avaliku arvamuse abil tekkinud arusaam immigrandist kui kriminaalsest nähtusest, kes on ohuks riigi julgeolekule. Lisaks on levinud arusaam, et immigrandid pärsivad riigi majanduslikku arengut. Heaoluriigid Euroopas võtavad vastu kõige rohkem immigrante teiste riikidega võrreldes ning avalik debatt immigratsioonist on sellest tulenevalt nendes riikides ka kõige teravam. Samal ajal on avatud immigratsioonipoliitika osaks heaoluriigi kontseptsioonist. Käesoleva töö raames uuritakse heaoluriigi, majandusarengu, kuritegevuse ja immigratsiooni omavahelisi seoseid. Juhtumriigina uuritakse Rootsit, sest seal on heaoluriigi ideed tugevalt esindatud ning samal ajal ollakse üks enim immigrante vastu võttev riik Euroopas. Töös uuritakse immigratsiooni mõju majanduskasvule läbi SKP (sisemajanduse koguprodukt) per capita ning mõju kuritegevusele läbi registreeritud karistusseadustike vastaste kuritegude. Lisaks uuritakse töös kolme suurima erakonna vaateid immigratsiooni suhtes ning seda, millised on ühiskondlikud hoiakud immigratsiooni puudutavates küsimustes. Läbi selle püüab töö autor välja selgitada, milline on olnud immigratsiooni mõju heaoluriigi majandusele ja kuritegevusele Rootsi näitel ning kuidas tajub ja raamistab avalikkus Rootsis immigratsiooni. Töös on viis peamist väidet: 1) mõõdukas (kuniks ei ületata riigi suutlikkuse piiri) immigratsioon on olnud Rootsi majanduskasvule positiivne nähtus; 2) immigratsioon ei ole tõstnud kuritegevusmäära; 3) immigratsiooni raamistatakse Rootsis nii probleemi kui ka väärtusena; 4) probleem seisneb asüülitaotlejate suures kasvus, mitte immigratsioonis tervikuna; 5) probleemikäsitlus ja pakutud lahendused erakondade poolt näitavad polariseerumise märke.