Sirvi Autor "Laffranque, Julia, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 20 28

Business and human rights: human rights obligations of the EU with regard to the right to development in extraterritorial policy actions - an Asian case study -
(Tartu Ülikool, 2023) Borbe, Johannes; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Eluaegne vangistus Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika valguses
(Tartu Ülikool, 2017) Raudsepp, Stina; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendite teistmine Eesti õiguskorras
(Tartu Ülikool, 2015) Lehiste, Laura-Maria; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
Euroopa Inimõiguste Kohtu tulevik: kuidas katsta inimõigusi senisest tõhusamalt?
(Tartu Ülikool, 2014) Hiio, Juuli; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond;
Euroopa Liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga
(Tartu Ülikool, 2015) Salumaa, Kärt; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool
Euroopa Liidu välispädevuse piirid : Euroopa Liidu ainuvälispädevuse mõju liikmesriikide rahvusvahelistele lepingutele tsiviilõigusalase koostöö näitel
(2010-06-18T11:59:23Z) Vahar, Merli; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool; Laffranque, Julia, juhendaja
Euroopa Liidu pädevuse olemasolu, iseloomu ja ulatuse määravad kindlaks Euroopa Liidu aluslepingute sätted, kuid Euroopa Liidu välispädevuse piirid aluslepingu sätetest alati otseselt ei tulene. Magistritöös uuritakse, kas Euroopa Ühenduste Kohtu (edaspidi Euroopa Kohtu) järeldused Euroopa Ühenduse välispädevuse tekke eelduste kohta on Lissaboni lepingus aluslepingu tasemel liikmesriikide heakskiidu leidnud. Selleks kirjeldatakse kohtuõiguses kujunenud peamisi seisukohti ning analüüsitakse Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu vastavaid sätteid. Analüüsi tulemusel järeldatakse, et esmakordselt on aluslepingu tasemel reguleeritud Euroopa Liidu välispädevuse, sh ainuvälispädevuse tekke tingimusi, kuid kohtuõigus on aluslepingutesse üle võetud ebatäielikult. Teiseks analüüsitakse Euroopa Ühenduse tsiviilõigusalase koostöö raames vastuvõetud õigusaktide näitel seda, millist mõju on sise-eeskirjade vastuvõtmisest tulenev ühenduse välispädevuse kasv avaldanud liikmesriikide varasemate rahvusvaheliste lepingute kehtivusele ja kohaldamisele ning võimalusele sõlmida rahvusvahelisi lepinguid tulevikus.
Euroopa Ühenduse asutamislepingust tulenev rikkumismenetlus - võimalus sundida liikmesriike täitma endale võetud kohustusi
(2006) Aguraiuja, Kristel; Laffranque, Julia, juhendaja
European Union external action under the treaty of Lisabon: institutional aspects and the role of the European Parliament
(2010-08-13) Allik, Mihkel; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool; Laffranque, Julia, juhendaja
1. detsembril 2009 jõustunud Lissaboni lepinguga muudeti oluliselt Euroopa Liidu välistegevuse institutsionaalset raamistikku. Üks lepingu peaeesmärke oli tagada ühise välis- ja julgeolekupoliitika ning liidu muu välistegevuse kooskõla ja järjepidevus. Kuid teisalt suurenes oluliselt ka Euroopa Parlamendi pädevus nii liidu kaasseadusandjana kui ka poliitilise kontrolli ja konsulteerimise funktsioonide teostajana. Käesolev magistritöö analüüsib Lissaboni lepinguga kaasnenud õiguslikke võimalusi nende kahe eesmärgi saavutamisel ja ühitamisel, otsides vastest küsimusele, kuidas tuleks Euroopa Parlamendi aluslepingutest tulenevaid pädevusi tõlgendada ja rakendada nii, et see muudaks liidu välistegevust tõhusamaks.
Evaluation of the principle of secularism with regard to education and employment in the doctrine developed by the European Court of Human Rights jurisprudence
(Tartu Ülikool, 2024) Gelashvili, Nika; Kiviorg, Merilin, juhendaja; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Huvide konflikti vältimine riigihankereeglitega mittehõlmatud Euroopa Liidu vahendite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2016) Undrus, Rando; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Töö käigus uuriti, kuidas Euroopa Liidu toetuste menetlemisel avalduv huvide konflikt kahjustab Euroopa Liidu huvisid ning kes saavad olla huvide konflikti põhjustajateks. Huvide konflikti olemust on uuritud Galtungi konfliktiteooria ja agent-printsipaali suhte teooria ning Euroopa Liidu õiguse baasil, et mõista, milliste Euroopa Liidu jaoks oluliste väärtuste ja huvide kaitset huvide konflikti vältimine peab tagama. Sellealased õiguslikud puudujäägid on ilmnenud eelkõige Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuste puhul näiteks kolme pakkumisega erahangete valguses, millele ei laiene riigihankereeglid, mis defineeriksid huvide konflikti mõiste, ulatuse või sätestaksid kohustuse huvide konflikte vältida. Uurimistöös on kasutatud kvalitatiivse sisuanalüüsi uurimismeetodit, mis seisneb uurimiseseme kohta leitud teoreetiliste ja õiguslike allikate, juhendmaterjalide, uurimuste ning asjakohase EL kohtupraktika omavahelises võrdlemises, analüüsimises ning nende baasil järelduste ja ettepanekute tegemises. Uurimistööga jõuti järeldusele, et huvide konflikti EL huvidega seoses põhjustab EL-i kui agendisuhtes printsipaali abstraktsust ja isikute paljusus ning läbipõimunud agendisuhteid, kus toetusesaajad (hankijad kui agendid) ei tunneta endal lasuvat EL huvide esindamise kohustust avalike vahendite kasutamisel ja huvide konflikti olemasolu. Huvide konflikti vältimine aitab kaasa avalike vahendite läbipaistvale, eesmärgipärasele ning mõistlikule kasutamisele avatud ja ausa konkurentsi tingimustes, mis on oluline Euroopa Liidu toimimise aluspõhimõtete kaitseks, milleks on kaupade ja teenuste vaba liikumine, isikute võrdne kohtlemine, otsuste läbipaistvus, proportsionaalsus ja üksteisega arvestamine. EL riigihankedirektiivide alusel on nimetatud põhimõtete järgmine (sh huvide konflikti vältimine) kohustuslik üle Euroopa Liidu kuid üksnes riigihanke piirmäära ületavate hangete puhul. Alla riigihangete piirmäära jäävate avalike hangete puhul sellekohane õiguslik regulatsioon puudub. Euroopa Liidu Kohtupraktika alusel tuleb aga EL aluspõhimõtteid järgida ning huvide konflikte vältida ka EL riigihanke piirmääradest väljajäävate hangete puhul. EL toetusõigus ei sätesta EL aluspõhimõtete järgmise kohustust ning defineerimata on ka huvide konflikti vältimise kohustus ja ulatus (isikute ring) kui EL vahenditest rahastatav hange jääb alla riigihanke piirmäära. Töös on lisaks teistele ettepanekutele pakutud välja, kuidas EL toetusõiguses võiks huvide konfliktiga seonduv olla selgemini reguleeritud. Teema vajaks edasist uurimist eelkõige selles osas, kas ja mil määral erineb praktikas EL toetusvahendite kasutamine sõltuvalt sellest, kas tegemist on hangetega, kus EL riigihankereeglid kohalduvad või mitte. Näiteks on töös soovitatud analüüsida tulevikus seda, alla RH piirmäära hangete puhul on ikka tagatud täielikult selle kohtuliku kontrolli võimalus.
Igaühe õigus vabadusele ja turvalisusele Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas: küsimus piiratud õigusest
(Tartu Ülikool, 2016) Leichter, Karin; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Influence of rulings of European Court of Human Rights against Estonia on law of European Union
(Tartu Ülikool, 2018) Iljina, Jekaterina; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Integratsiooniõiguse põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides
(2006) Maimann, Kristina; Laffranque, Julia, juhendaja
Internetipiraatluse rahvusvahelise reguleerimise kitsaskohad
(Tartu Ülikool, 2018) Kuklase, Laura; Laffranque, Julia, juhendaja; Kelli, Aleksei, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; TTartu Ülikool. Avaliku õiguse osakond
Kinnipeetavate hääleõiguse problemaatika Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Feldmann, Liisa; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Kinnipeetavate vaimset tervist puudutava regulatsiooni vastavus rahvusvahelistele nõuetele Eesti vangistusõiguses
(Tartu Ülikool, 2017) Kalm, Karin; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Üikool. Avaliku õiguse osakond
Luxembourgi ja Strasbourgi kohtunike ametisse nimetamise protsessi võrdlus : kui sõltumatu on Euroopa kohtunik?
(2010-03-01T09:21:52Z) Tralla, Helen; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond. Õigusinstituut. Avaliku õiguse instituut; Laffranque, Julia, juhendaja
Kohtunike ametisse nimetamise protsess, omab tähtsust kahest aspektist vaadatuna. Esiteks mõjutavad kohtunike ametisse nimetamise protseduurid otseselt kohtunike sõltumatust ja erapooletust, kuna mistahes kohtuinstitutsiooni seaduslikkus (legitiimsus) ja usaldatavus sõltub avalikkuse kindlustundest selle institutsiooni sõltumatuse suhtes. Teiseks tekib ilma professionaalsel kvalifikatsioonil põhinevate objektiivsete ja selgete kriteeriumite efektiivse rakendamiseta reaalne oht, et ametisse määratud kohtunikel ei ole nende ametikohale vastavaid oskusi ja võimeid. Eesti on nii Euroopa Liidu liige kui ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EÕIK) osalisriik, on aktuaalsed küsimused riigiülese kohtuniku sõltumatusest valitsuse ja poliitiliste jõudude mõjudest ning riigiülese kohtuniku pädevusest. Töö peaeesmärgiks on välja selgitada, millises süsteemis on läbi kohtunike valiku ja ametisse nimetamise protsesside tagatud paremini kohtunike sõltumatus, erapooletus ja pädevus. Magistritöös teostatud analüüsi tulemusena selgus, et kohtuvõimu sõltumatuse tagab EIÕKohtu kohtunikukandidaadi valiku ja ametisse nimetamise süsteem paremini kui Euroopa Kohtu kohtunikukandidaadi valiku ja ametisse nimetamise süsteem. Kuigi samalaadselt Euroopa Liidu õigusega ei sekku siseriiklikusse menetlusse ka EIÕK ning üksikute eranditega on enamus EIÕK osalisriikide menetlusprotsesse poliitilised ja kõrvaltvaatajale ebaselged, on Euroopa Nõukogu tasandil olemas arvestatav kontrollmehhanism alamkomitee näol, kes kontrollib siseriikide poolt Euroopa Parlamentaarse Assamblee (ENPA) juhiste täitmist ning kelle pädevuses on ka teha ettepanekud ENPA-le nimekirjade tagasilükkamiseks juhul kui need ei vasta ENPA juhistele.
The national rapporteur's role in combatting trafficking in human beings with a focus on the Baltic States
(Tartu Ülikool, 2023) Buka, Marta Barbara; Laffranque, Julia, juhendaja; Zīle-Veisberga, Agnese, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
A normative assessment of the legal philosophy of the european union using the grundnorm theory of hans kelsen
(Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž, 2014) Vern-Barnett, Adam; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž;
This thesis assesses the normative basis of the law of the European Union according to selected theories of legal and ethical philosophy. Firstly it employs the methodology of legal theorist Hans Kelsen, who envisioned a legal order as a hierarchy of norms with a central norm or Grundnorm at the peak of this hierarchy. Ten such norms are identified within the EU Treaties and related documents, and encompass values such as the ‘promotion of peace’, the ‘rule of law’ and ‘democracy’. However, an examination of the jurisprudential approach of the Court of Justice, which occupies a prominent place in the constitutional law of the EU legal order alongside the Treaties, suggests that the Grundnorm of the EU law is of a functional nature, and is chiefly concerned with the establishment and maintenance of the European Common Market. An assessment of this Grundnorm using the contrasting ethical theories of Kantianism and utilitarianism suggests that the legal philosophy of the European Union is thus consequentially ethical, as the European Common Market brings many benefits, but it is not primarily governed by the protection of deontological values, with these values consistently subordinated to the Common Market Grundnorm. It is then suggested that the functional basis of this Grundnorm will create problems for the ethical legitimacy of the EU legal order in the longer term; it has been constructed in this way by the Court of Justice due to the identity crisis of the Community as caused by the on-going democratic deficit. Thus an ideal Grundnorm for the EU legal system should have a core basis in ethical values, especially those relating to democracy, human rights and the rule of law.
Õigus õigusemõistmisele mõistliku aja jooksul tsiviil- ja halduskohtumenetluses Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika käsitluses
(Tartu Ülikool, 2012) Sarapuu, Angelika; Laffranque, Julia, juhendaja; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool. Rahvusvahelise ja Euroopa õiguse õppetool