Browsing by Author "Lauristin, Marju, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 47

2009. aasta Euroopa Parlamendi valimiste meediakajastus: Eesti rahvusvahelises võrdluses
(Tartu Ülikool, 2010) Lass, Liisu; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model
(2016-09-07) Einasto, Olga; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond.
Doktoritöös on välja pakutud kaasaegse ülikooliraamatukogu e-teenuse kvaliteedi kontseptuaalne mudel ja analüüsitud kasutaja osaluse mõju e-teenuse protsessile ja tulemusele. Töös on rakendatud nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset meetodeid, empiiriline materjal on kogutud TÜ Raamatukogust. Väitekiri põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis keskenduvad nii raamatukogu teenuse kvaliteedi kui raamatukogu kommunikatsiooni ning selle transformeerumise küsimustele. Töös jõutakse järeldusele, et traditsiooniliselt põhines raamatukogu kommunikatsioon kasutajatega võimusuhetel, mis väljendusid nii teadmiste kui kasutajate distsiplineerimises, ekspertiisis ja taksonoomias. Need võimusuhted ei ole kadunud ka täna, kui nad muutuvad infoühiskonna mõjul – seda transformatsiooni nimetatakse töös kommunikatiivseks pöördeks. Koos teenuste kandumisega veebikeskkonda tõuseb iseteeninduse määr ja kasutaja roll. Seega on töö aluseks võetud teoreetiline eeldus, et ülikooliraamatukogu e-teenuste kvaliteedi kontseptualiseerimisel on oluline arvesse võtta kasutaja osalust ja mõista, kuidas see võib mõjutada teenuse tulemust. Siit tulenevalt juurutab käesolev doktoritöö raamatukogumaastikul nn „töötava kasutaja“ (working user) kontseptsiooni. Töötav kasutaja, kes eduka e-teenuse tulemuse nimel paneb tööle teatud intensiivsusega oma kognitiivse ja emotsionaalse potentsiaali, on uus fenomen ülikooliraamatukogudes. Töös rõhutatakse, et ülikooliraamatukogud on edukalt teostanud info- ja digipöörde, kuid kommunikatiivne pööre on veel kujunemas – kuigi kasutajaid kaasatakse aktiivselt iseteeninduse protsessidesse, pole raamatukogud veel valmis loobuma oma rigiidsetest taksonoomilistest süsteemidest ning delegeerima kasutajatele kontrolli süsteemi üle, pakkudes selleks vastavaid e-teenuseid. Töös tuuakse välja, et ühelt poolt tagab see teenuse kvaliteedi, kuid teiselt poolt võib siin näha raamatukogusüsteemi püüet kindlustada sellisel implitsiitsel viisil oma võimu teadmiste ja kasutajate üle.
Ajakirjanduse ja poliitika roll ning suhted poliitilises skandaalis Silvergate’i näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Eilat, Taavi; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida, millised olid ajakirjanduse ja poliitika suhted ning rollid Silvergate’i poliitilise skandaali jooksul ja kuidas mõjutas avaliku arvamuse vastastikune tegevus skandaali kulgu. Töö empiiriline osa viidi läbi kahes peatükis ja selleks kasutati kombineeritud uurimismeetodeid. Meediatekstide analüüsiks kasutati nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset kontentanalüüsi. Ühtekokku analüüsiti 406 meediateksti, mille seas oli nii ajaleheartikleid kui ka telesaateid. Kvalitatiivse kontentanalüüsi abil konstrueeriti skandaali aegjoon, kuhu märgiti välja skandaali olulisemad sõlmpunktid reaalsete sündmuste teljel ja meediasündmuste teljel. Lisaks koostati lähtuvalt Thompsoni (2000) skandaali mudelist Silvegate’i kulgemise skeem. Kvalitatiivse tekstianalüüsi abil konstrueeriti töös ka kõneainete graafik, mis määratles antud poliitilise skandaali peamised teemad ja nende kulgemise ajas. Kvantitatiivse kontentanalüüsiga uuriti, kes meediatekstides hinnanguid andsid ja kuidas hinnangud ajas muutusid. Teise empiirilise osa jaoks viis töö autor läbi kuus semistrutureeritud intervjuud osapooltega. Intervjuud tehti arvamusartikliga skandaali algatanud Silver Meikariga ja Reformierakonna esindaja ning skandaali ajal justiitsministri ametit pidanud Kristen Michaliga. Veel tehti intervjuud ajakirjanduse esindajatega. Intervjueerituiks olid peatoimetajad Anvar Samost ja Urmo Soonvald ning ajakirjanikud Mikk Salu ja Kärt Anvelt. Intervjuudele tehti kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö teoreetiline alus tugineb mitmel poliitilist skandaali uurinud teoreetikul, kellest olulisemaks võib pidada John B. Thompsoni (2000) skandaali teooriat, mille kohaselt on poliitilise skandaali puhul tegemist meedia poolt vahendatud skandaaliga. Vahendatud skandaali kujunemiseks on oluline rõhk ka kõneaine kujunemisel ja raamide määramisel skandaalis, mida ka teoreetilises peatükis käsitleti. Ajakirjanduses ilmunud sündmuste analüüsimiseks kasutati töös ka Treufeldti (1996) meediasündmuste ja reaalsündmuste jaotust ning suhete analüüsimiseks Bourdieu (2000) väljateooriat. Meediatekstide analüüsist selgus, et vaadeldud Silvegate’i skandaal osutus mitmetahulisemaks kui teoreetikute pakutud skandaali mudelid. Skandaal koosnes kahest üksteisele järgnevast skandaalist, mille puhul teise skandaali eksimus leidis aset esimese skandaali ajal. Skandaali kõneained kujunesid üksikult üldisemale, muutudes konkreetseid poliitikuid käsitlevatest erakonda puudutavateks. Skandaali püsides arenes teema aga veel laiemale pinnale, ning selle sees hakati kõneainena rääkima poliitilisest kultuurist. Meediatekstide hinnangute analüüsist nähtub, et poliitikute tegevusele andsid tugevaid negatiivseid hinnanguid ajakirjanikud ja hinnangute ajaline kulg oli sarnane kogu skandaali teemade kõneainete muutusega. Negatiivsete hinnangute andmine tõi vastupidiselt ootusele kaasa Reformierakonna toetuse kasvu esimestel kuudel. Skandaali püsimine ka pärast suve tõi kaasa laiema avaliku reaktsiooni ja reiting erakonna toetuseks langes märgatavalt. Intervjuudest nähtub, et ajakirjanikud võtavad poliitilises skandaalis endale üha suuremat rolli, distantseerudes klassikalisest vahendaja positsioonist. Ajakirjandus loob arvamusplatsi ja hakkab seal sees ise aktiivselt skandaali kujundama. Poliitikud seevastu püüavad olla selgitaja rollis, kuid konstrueerivad endale pärast skandaali ohvri rolli, milles püütakse näidata ennast skandaali tagajärjel kannatavana. Poliitilise skandaali mõju erakonna usaldusväärsusele on olemas, kuid on raske määratleda, kas tegemist on negatiivse või positiivsega. Skandaali roll ühiskonnas on poliitilist kultuuri puhastav juhul kui see tugineb õigetel alustel. Seega näitab empiiriline analüüs, et poliitilises skandaalis mängib kõige suuremat rolli ajakirjandus ja meediaväljal toimuva skandaali jooksul tuleb poliitikutel suhestuda just meediaga.
Arutleva demokraatia arengust Eestis ’’Jääkeldri protsessi’’ näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Sepp, Jorma; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
(2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
Avalik-õigusliku ringhäälingu legitimatsioon: Eesti kogemus rahvusvahelises kontekstis
(Tartu Ülikool, 2005) Jõesaar, Andres; Lauristin, Marju, juhendaja
E-valimised avaliku arutelu objektina
(Tartu Ülikool, 2007) Jakobson, Mari-Liis; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
E-valimistest osavõtmise tegurid ja kogemus. E-valijate võrdlev analüüs 2005. aasta kohalike valimiste ja 2007. aasta Riigikogu valimiste põhjal
(Tartu Ülikool, 2007) Vassil, Kristjan; Lauristin, Marju, juhendaja; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Eesti erakondade ideoloogilised profiilid ning nende arvestamine valimisreklaamis
(Tartu Ülikool, 2011) Tamme, Teele; Lauristin, Marju, juhendaja; Pullerits, Evelin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Ideological profiles of Estonian parties and their reflection in electoral advertisements The purpose of this bachelor thesis is to analyse the ideological profiles of six Estonian political parties belonging to the XI Composition of the Riigikogu and see how they were reflected in electoral advertisements. This study is based on the example of the 2011 Estonian parliamentary election campaign. First, it needed to be clarified how the parties themselves see their profile and how it is described by independent experts. In order to do that, interviews were conducted with independent political experts and the parties’ campaign coordinators. In addition, the author studied the slogans in election ads and visual idiosyncrasies to see how they reflected the ideological views of the party. The ideological views of political parties can be positioned on the basis of certain characteristics on a left-right ideological spectrum, which enables to identify the ideological profile of a party. The main difference between left- and right-wing parties is that the first are in favour of the state playing a greater role in organising people’s lives while the latter prefer to minimize its influence. There are several characteristics to make a distinction between left- and right-wing ideological profiles and some party profiles encompass features from both directions. On the basis of the study, it could be maintained that the parties of the previous (XI) Composition of the Riigikogu are more or less located around the centre of the political continuum. None of them is extremely radical; however, the ideological profiles of a number of parties might also entail characteristics rather far from the centre. The wider purpose of the current empirical study was to understand and describe the political landscape in Estonia, which was also achieved. The ideological characteristics of the political parties were identified along with their relation to the development of the parties’ ideological profiles. Furthermore, it could be concluded from the study that ideological standpoints also occur in campaign advertising, since the slogans present the electorate with the parties’ political postures, which in a broader perspective are associated with their ideological views as a system of certain ideas, rules and values. Nevertheless, whether these ideological profiles as understood by the voters coincide with the parties’ own perception of themselves is an issue in itself. The interviews conducted with independent political experts shed light to the fact that the marketing side of the election campaigns is strongly associated with the way the parties represent their ideological standpoints. In fact, political parties are not always able to act according to the ideological views presented in the campaigns. For example, a people’s party, whose main aim is to obtain as many votes as possible, cannot express very radical and controversial beliefs in public without risking to lose votes, even though these beliefs may be in accordance with the ideology that the party is supposed to represent. The current situation in the society also has an influence on the parties’ ideological profiles. According to campaign coordinators, the initial ideological views form the core in developing the campaign, but this is not the main and only feature. The content of the campaign and election ads is to a great extent influenced by on-going processes in the society and by the target market. These are the three parameters shaping the parties’ ideological profile when creating an election campaign. For example, the election campaign coordinator of The Estonian Reform Party admitted that compared to the time before the economic crisis the right-wing profile of the party concerning social issues had indeed shifted a little to the left before the previous elections. It is difficult to say whether people understand on the basis of political advertising the exact ideological view they support in the elections. While the parties’ political experts believe that election ads give a true account of their core ideology, the current study allows us to conclude that the advertising of some parties is more elaborate on those terms while in the case of others ideological profiles remain vaguer. In addition, each party holds certain unconditional convictions. For example, The Estonian Reform Party, presenting itself as a liberal party, prioritizes fostering free market economy and the neo-liberal belief in self-regulating markets. The unswerving course of the Union of Pro Patria and Respublica is promoting nationalconservative views, where every political standpoint is explained through the aim of maintaining the Estonian nation. The slogans of parties very often entail characteristics from both sides of the political spectrum. However, the current study indicates that in the decision-making process, voters tend to be leaded by the core ideological characteristics as identified by the parties themselves, and the slight ideological shifts conditioned by the current situation tend to be ignored. The main reason for this is that Estonian political culture is in the ideological phase: the keywords of ideologies and values of the society have already been developed; nevertheless, the influence of the Soviet past on Estonian political culture is still evident. It is natural that party profiles cannot yet have reached the critical-rational phase, be clear and unambiguous and take long-term political practices into account. In conclusion, the present bachelor thesis helps to dissect the ideological profiles of the key parties in the political landscape of Estonia and understand the role of those profiles in election advertising. Consequently, the author is of the opinion that initially established goals have been achieved.
Eesti Haigekassa tegevuse ja maine konstrueerimine Eesti Päevalehe ja Postimehe arvamuskülgedel aastatel 2001-2004
(Tartu Ülikool, 2006) Mäesalu, Gerrit; Lauristin, Marju, juhendaja
Eesti osalemine Euroopa avalikus sfääris eurotsooni abifondide näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Paves, Kaur; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti Vabariigi presidentide aastapäevakõnede analüüs: rahva ja võimu suhte ning presidendi rolli konstrueerimine
(Tartu Ülikool, 2014) Vetik, Laura; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti- ja venekeelse töökeskkonna roll lõimumisprotsessis
(2010-06-02T08:08:39Z) Prits, Kairit; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Eestimaa Rahvaliidu, Eesti Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Euroopa Parlamendi valimiste kampaania strateegia analüüs
(Tartu Ülikool, 2005) Lilles, Eli; Lauristin, Marju, juhendaja
Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel
(2019-10-11) Männiste, Tiiu; Vihalemm, Peeter, juhendaja; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Käesolevas doktoritöös „Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel” analüüsitakse Eesti elukestva õppe suundumusi ja võimalusi postkommunistliku siirde (1987–2004) ja järelsiirde (2004–2014) perioodil ning alanud digipöörde tingimustes. Töö empiirilised tulemused põhinevad autori kvalitatiivuuringutel (intervjuud õppijatega ja ekspertintervjuud) ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi küsitluse „Mina. Maailm. Meedia“ (MeeMa) andmete analüüsil. Töös esitatakse ülevaade elukestva õppe käsitluste ning praktikate muutumisest Eestis. Elukestval õppel oli ülemineku muutustega toimetuleku ja uuendusi käivitav funktsioon, mis eeldas nii õppijate kui ka riigi panust. Pöördeliste aegade algul reageeris muutustele esmalt töömaailm, uuendusmeelsed ettevõtjad olid kõigis pöördeetappides operatiivsemad uutesse oskustesse panustajad. Eesti kiire ja otsustav üleminek liberaalsele turumajandusele ei soosinud aga ühiskonna sotsiaalse valdkonna arenguid, tekkinud kiired kihistumisprotsessid kajastusid ka elukestva õppe arengus ning õppes mitteosalejate ja passiivsete arvukas kihis. Pöördele järgnenud stabiilsemas etapis liiguti õppijakesksema, õppija võimeid/võimalusi arvestavama elukestva õppe korralduse poole. Töös on olulisel kohal digiajastu elukestva õppe uued väljakutsed ja probleemid erineva tehnoloogilise tasemega töökeskkondades. Projektimajanduse toel teostatavad elukestva õppe poliitikad ei suuda enam sammu pidada töömaailma tehnoloogiliste muutustega. Kihistunud võimalustega elukestva õppe väljal muutub aina olulisemaks õppija enda aktiivsus ja iseseisev uute oskuste omandamise võimekus ning orienteerumine mitmekesises ja piiramatus digitaalses keskkonnas. Töös uuritakse, millised on töökeskkonna ja õppimismotivatsiooni seosed, ning esitatakse praegusel elukestva õppe väljal tegutsevate õppijate tüpoloogia. Selle põhjal pakutakse välja elukestvas õppes osalemise mudel, mis võiks olla abiks elukestva õppe arendamisel.
Erakondade kommunikatsioon venekeelse valijaskonnaga venekeelses meedias Riigikogu valimiste 2011 näitel
(Tartu Ülikool, 2011) Volkova, Polina; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Communication of Estonian political parties with the Russian-speaking electorate through the Russian-language media (example of Parliament elections 2011) The aim of this thesis is to analyze the communication of Estonian political parties with the Russianspeaking electorate before the 2011 Estonian parliament elections. The author aims to learn which topics politicians choose for pre-electional communication, how they approach the Russian-speaking auditorium in connection with these topics and how they debate with each other in the Russianlanguage media. Knowing the answer to these questions is important, because it gives the idea of how Russian-speaking minority is involved in the political life of Estonia. In the first part of this thesis author presents an overview of the position of the Russian-speaking minority in the Estonian society and gives a characterization of political communication in Estonian Russian-language and online media. The second chapter gives a basic information about Russian-language web-portals, which are analyzed in this research. It also gives an impression of the parties' previous relationship with the Russian-speaking community and brings those points of parties election programmes, which are related to this Russian-speaking part of electorate. This chapter ends with an overview of politician's performance in online-media before the elections 2007 and 2009. The empirical research carried out for the paper consists of two parts. First part uses qualitative analysis method and describes mainly the relationships between parties. Second part uses quantitative analysis method and shows parties approach to the topics, to the Russian community and to each other. The analysis in the result showed that two parties dominated during the pre-electional period, both as the opinion publishers and as the receivers of judgments from others. However, the parties' own initiative is also important. Topics connected to the Russian-speaking community were actively discussed during the preelection period, especially the Russian-language schools partial transition to Estonian-language teaching. The biggest discussion overall was about possible financing of one party from Russia. We can also see, that parties mainly try to be close to the Russian-speaking community, which is reflected both in spokespersons selection and topics discussions. However, the degree of closeness is different in case of different parties.
Erakondade veebid valimiskampaaniates 2005 – 2009
(Tartu Ülikool, 2010) Lilles, Eli; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut
Erakondadevaheline diskussioon Postimees Online'is ja paberväljaandes jaanuar-veeburar 2007
(Tartu Ülikool, 2007) Koch, Tuuli; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond
Eurole ülemineku legitimatsioon valitsuskommunikatsioonis ja ajakirjanduses
(2010-08-23) Jõesaar, Kristi; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut; Lauristin, Marju, juhendaja
Eurole ülemineku legitimatsioon valitsuskommunikatsioonis ja ajakirjanduses
(Tartu Ülikool, 2010) Jõesaar, Kristi; Lauristin, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut