Browsing by Author "Palu, Annegrete, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 24

Äratundmise täpsus ohvri ja pealtnägija vaatepunktist
(Tartu Ülikool, 2019) Lõoke, Siim-Sander; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Paljude kuritegude karistus sõltub suurel määral kannatanu võimest tunda ära kurjategija, kuid inimese mälu on tõestatud olema pingelistes olukordades ebatäpne. Äratundmisest sõltub kohtuprotsessis palju, seega on oluline uurida selle protsessi erinevaid külgi. Senised uuringud kasutavad valdavalt pealtnägija ehk kõrvalseisja vaatepunkti ja vaatepunktist tulenevat äratundmist on vähe uuritud. Käesolev uurimistöö uurib varguse äratundmise täpsust ohvri ja pealtnägija vaatepunktist. Selleks viidi läbi eksperiment, kus näidati katseisikule videosid nii ohvri kui pealtnägija vaatepunktist. Valim moodustati 339 inimesest (M = 25,69). Uuringust selgus, et varas tuntakse ohvri vaatepunktist suuremal määral ära (p = 0,01) ning ka kõrgema kindlushinnanguga (p = 0,03). Tulemused näitavad, et nägude tuvastamisel võiks ohvrite tunnistuste usaldusväärsust arvata kõrgemaks kui kõrvaltvaataja tunnistust, kuid vähese stressiga situatsioonides.
Äratundmisel tehtavate otsuste täpsus ja otsuse kindlushinnang samaaegse ja järjestikuse äratundmiseks esitamise rea korral
(Tartu Ülikool, 2019) Kalajas, Lauriine; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töö eesmärk oli uurida, milline peaks olema äratundmiseks esitamise meetod (samaaegne või järjestikune), et äratundjate otsused oleksid võimalikult korrektsed. Samuti uuriti, kas ning kuidas on omavahel seotud äratundmisel tehtud otsuse korrektsus ning äratundja antud kindlushinnang samaaegse ja järjestikuse äratundmiseks esitamise rea korral. Eksperimendis osales 287 inimest. Eksperimendi esimeses osas vaatasid katseisikud viit videot vargusest, pärast mida pidid nad äratundmisreast identifitseerima kurjategija ning andma oma otsuse kohta kindlushinnangu. Töös leiti, et äratundmise täpsus ei sõltu äratundmiseks esitamise meetodist. Samuti leiti, et mida kõrgem on äratundja antud kindlushinnang pärast otsuse tegemist, seda täpsem on otsus.
Äratundmisotsuse täpsus ja kindlushinnang
(Tartu Ülikool, 2020) Rahula, Dagmar; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Politseipraktikas tuleb ette juhtumeid, kus puuduvad muud asitõendid peale pealtnägija tunnistuse. Selleks, et veenduda pealtnägija identifitseerimisotsuse õigsuses, kasutavad kohtunikud pealtnägija antud subjektiivset kindlushinnangut oma otsuse kohta. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas pealtnägija pärast otsust antud kindlushinnang ennustab äratundmisotsuse täpsust. Eksperimendis osales 417 katseisikut, kelle keskmine vanus oli 25.55 aastat. Katses tehti kokku 3125 otsust. Eksperimendis vaatasid katseisikud viit videot, mis kujutasid vargust. Seejärel pidid katseisikud äratundmisreast identifitseerima kurjategija ning hindama, kui kindlad nad oma otsuses olid. Andmeid analüüsiti üldistatud lineaarse segamudeli, punkt-biseriaalse korrelatsioonikordaja, kalibreerimiskõvera ning kindlushinnangu ja äratundmistäpsuse vahelise seose analüüsi abil. Töö tulemustest selgus, et pärast otsust antud kindlushinnang ennustab äratundmisotsuse täpsust. Seega on kindlushinnang usaldusväärne indikaator otsuse täpsuse hindamiseks olukordades, kus muud asitõendid puuduvad.
Ausate äratundmisridade koostamine ning kasutamine eksperimentaalses teaduses ja politseipraktikas
(Tartu Ülikool, 2018) Voo, Karl; Palu, Annegrete, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pealtnägijate tunnistusi loetakse kohtusüsteemides tugevateks tõenditeks, kuid valed kahtlusaluste tuvastused tunnistajate poolt on kõige sagedasemaks valesti süüdimõistmise põhjuseks. Politseipraktikas on laialt levinud äratundmisridade kasutamine kurjategijate tuvastamiseks, kus kahtlusalune on esitatud endale sarnaste segajatega äratundmisreas, millest kuriteo tunnistaja peab tuvastama kuriteo sooritanud isiku. Antud uurimistöö eesmärk oli koostada lähtuvalt kaasaegseimatest õigus- ja psühholoogiateaduse praktikatest 10-liikmelised äratundmisread, ning hinnata nende kallutatust, efektiivset suurust, sihtmärkide silmatorkavust ning teiste segajate sarnasust sihtmärkidele. Loodud äratundmisread leiavad rakendust edasises teadustöös.
Eksperimentaatori mõju isikute tuvastamise katses
(Tartu Ülikool, 2020) Ingver, Ingovar; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kas eksperimendi läbiviijad mõjutasid katseisikute otsustustäpsust isikute tuvastamise katses. Katses osales kokku 527 inimest, kes tegid 3940 äratundmisotsust. Eksperimendi käigus pidid katseisikud vaatama viit videot vargustest, pärast video vaatamist pidid nad identifitseerima fotoseeria põhjal, kas seerias kajastatavad isikud olid videos nähtud kurjategijad.Analüüsi tulemusena leiti, et antud eksperimendi puhul puudub eksperimentaatori mõju äratundmise täpsusele. Sellegi poolest leiti, et eksperimentaatorite sugude ja katseisikute sugude vahel on statistiliselt oluline seos. Lisaks tuvastati ka statistiliselt oluline seos eksperimentaatorite ja katseisikute vanuste vahel. Tõenäoliselt on need seosed tingitud asjaolust, et eksperimentaatorid värbasid eksperimenti samast soost ja vanusegrupist lähituttavaid.
Erialade ja näoomaduste seos
(Tartu Ülikool, 2019) Malken, Birgit; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös uuriti, milliseid näoomadusi seostatakse juristi, geenitehnoloogi, hambaarsti, õpetaja või näitleja erialadega. Vaadati ka näoomaduste seoseid valdkondadega. Stereotüüpide uurimine on oluline sotsiaalse taju mõistmiseks; see omakorda aga teiste tunnete ja käitumise paremaks ennustamiseks. Uurimistöö raames viidi läbi katsed, mille käigus pidid katseisikud kokku viima juhuslikult näidatud fotod ning erialad. Tulemustest selgus, et on mõned näod, mida seostatakse statistiliselt oluliselt rohkem kindlate ametitega. Samuti leiti statistiliselt oluline seos ametite ning näo sümmeetria, nina laiuse ja näokuju vahel. Võib oletada, et stereotüpiseerimine ei pruugi olla vaid ühetasandiline nähtus ning tulevikus oleks vaja selle välja selgitamiseks uurida teemat laiema valimi ning tasakaalustatumate tingimustega.
Erinevused veebi- ja laborikeskkonnas läbi viidud eksperimendi vahel
(Tartu Ülikool, 2021) Mändmets, Kevin; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli võrrelda erinevusi labori- ning veebieksperimendi tulemuste vahel, viies läbi näotuvastuse eksperimendi nii laboris (n = 665) kui ka veebis (n = 1073). Veebiuuringud viidi läbi, kasutades MTurk keskkonda. Mõlemas uuringus pidid katseisikud vaatama kolme kuni viit videot, milles oli kujutatud vargust. Peale igat videot pidid nad äratundmisreast identifitseerima videos nähtud naised. Tulemused näitasid, et võrreldes laboritingimusega, oli äratundmistäpsus veebis 15% võrra madalam. Lisaks leiti, et kuigi äratundmistäpsus erines katsekeskkondade vahel, oli nii veebi- kui laborikeskkonnas ainsaks äratundmistäpsust statistiliselt oluliselt mõjutavaks muutujaks kurjategijate arv videos. Kindlushinnang enda otsusele oli veebis keskmiselt 14.45% võrra madalam. Antud tulemuste erinevust võis põhjustada katseisikute tähelepanematus katse ajal. Nendest tulemustest hoolimata oli veebis osalenute hinnang enda keskendumisele kõrgem, kuigi teised tulemused seda ei kinnita. Seega võib järeldada, et tähelepanu nõudvate ülesannete puhul on veebitingimuse puhul tulemused võrreldes laboritingimusega halvemad.
Eyewitness identification: Victims versus bystanders
(Tartu Ülikool, 2021) Kilp, Triinu; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kahtlusaluste tuvastamise järjekorra valiku mõju äratundmise täpsusele
(Tartu Ülikool, 2019) Jürioja, Liis; Kask, Kristjan, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kuriteo pealtnägijate tunnistused on kriminaalmenetluses oluliseks tõendusmaterjaliks, kuid siiski võivad need olla eksitavad. Magistritöö eesmärgiks oli uurida mitme kahtlusalusega kuriteo puhul tunnistaja valiku mõju kahtlusaluste tuvastamise täpsusele. Uurimuses osales 120 katseisikut, kellele esmalt näidati katsevideot lavastatud kuriteost. Peale katseosade täitmist pidid katseisikud samaaegse äratundmiseks esitamise ridade abil tuvastama varasemalt nähtud kahtlusalused. Tuvastamisel sai kas katseisik ise valida ridade esitamise järjekorra või mitte või näidati ridasid vastupidises järjekorras katseisiku valikule. Magisitröö käigus uuriti nii tuvastamise täpsust kui kindlushinnangut. Kui tunnistajal on võimalus ise otsustada, millise kahtlusaluse kohta käivat rida ta soovib esmalt tuvastama hakata, siis on äratundmise täpsus kõrgem võrreldes sellega, kui ta ise otsustada ei saa. Kõrgem kindlushinnang ei omanud seost täpsema tuvastamise ja tuvastamise järjekorra vahel. Tulemustest võib järeldada, et tunnistaja valik tuvastamise järjekorrale võib olla abiks tõhusama kurjategijate tuvastamise protsessi toetamisel ning vajaks edasist uurimist.
Kahtlustatava ülekuulamise hea tava
(Tartu Ülikool, 2022) Vingertšuk, Nicole; Soo, Anneli, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õigusteaduskond; Tartu Ülikool
Katsekordade mõju äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2019) Leevand, Annika; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on kindlaks teha, kas katsekordadel on mõju (nt harjutamise või õppimise efekti tekkimise näol) katseisiku hilisemale äratundmistäpsusele mitmeosalises katses. Mitmeosaliste katsete mõju uuriti eksperimendiga, kus katseisikutele näidati viite varguse videot (ühes vargust ei toimunud) ning pärast iga videot tuli neil teha sõltuvalt kurjategijate arvust videos kas üks või kaks äratundmisotsust. Tulemused näitasid, et õigete ja valede vastuste jaotuses katsekordade vahel ei olnud statistiliselt olulist erinevust. Teise uurimisküsimusena vaadati, kas katsekorra (kus vargust ei toimunud) ja katseisiku enda hinnangu (kas seal videos vargus toimus või mitte) vahel esineb seos ja leiti, et kahe muutuja vaheline seos ei olnud statistiliselt oluline. Katseisikute raportitest nähtus, et kõige rohkem pöörasid katseisikud videote vaatamisel tähelepanu nägudele, seejärel tegevusele. Uurimistöö peamine järeldus on, et mitmeosalistel katsetel ei ole mõju katseisikute äratundmistäpsusele ning selliste katsete läbiviimine on sisemiselt ja välimiselt valiidne.
Kuriteo tunnistaja rolli mõju äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2021) Sarap, Mariin; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Uurimistöös uuriti tunnistaja rolli mõju äratundmistäpsusele ning lisainstruktsioonide mõju ohvri rolli sisseelamisele. Valimi moodustasid 783 (515 naist, M=25,76) põhiuuringus (N=641, neist 400 naist, M= 26,09) ja lisauuringus (N=142, neist 115 naist, M=24,31) osalejat. Katseisikud vaatasid viite videot vargusest kas esimese või kolmanda isiku vaatest. Lisauuringus anti igale katseisikule video eelselt instruktsioon mina-tegelase rolli võtmiseks. Peale igat videot pidid katseisikud videos nähtud isiku äratundmisreast tuvastama. Leiti, et rolli sissevõtmisele suunavad instruktsioonid suurendasid minavormi kasutamist. Lisaks leiti, et ohvri tingimuses tehti statistiliselt oluliselt täpsemaid äratundmisotsuseid kui pealtnägija tingimuses. Kaasatud ohvri rollis katseisikute äratundmistäpsus ei erinenud pealtnägijatest ega ohvritest. Tulemuste põhjal ei saa kindlalt väita, et kaasatus ei mõjuta äratundmistäpsust ega seda, et lisainstruktsioonid on efektiivsed kaasatuse suurendamiseks.
Nägude äratundmise ja identifitseerimise seos töötluse sügavusega
(Tartu Ülikool, 2018) Ristimets, Jan; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti, kas ja kuidas mõjutab töötluse sügavus nägude õppimisel nende hilisemat äratundmist ning kas on olemas seos fotodelt äratundmise ja videolt identifitseerimise vahel. Eksperimendis osales kokku 116 inimest. Eksperimendi esimeses pooles õppisid katseisikud sügava ning pindmise töötluse astmel erinevaid nägusid ning hiljem pidid nad need ära tundma, selgitates ka äratundmise otsust. Teises osas nägid katseisikud videosid, kus pandi toime vargus ning hiljem pidid äratundmise ridadest identifitseerima varguse toime pannud inimese. Töös leiti, et sügaval töötlusel õpitud nägusid suudetakse paremini ära tunda kui pindmisel töötlusel õpitud nägusid ning lisaks tuleb sügaval töötlusel õpitud nägude äratundmisel meelde ka rohkem seoseid ja mälestusi näo varasemast nägemisest. Samuti leiti, et äratundmise ning identifitseerimise otsused erinevad omavahel, kus äratundmise otsus on täpsem kui identifitseerimise otsus.
Nägude äratundmisvõime ja sellele antud enesekohase hinnangu seosed kahtlustatava tuvastamisega
(Tartu Ülikool, 2020) Lindepuu, Maren; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Otsuse tegemise aeg kui äratundmise täpsust ennustav faktor
(Tartu Ülikool, 2020) Hiiuväin, Kenet; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Pealtnägija tunnistus on kuriteo lahendamisel politsei jaoks osutunud määravaks faktoriks. Käesoleva uurimuse eesmärk oli tuua empiirilisi andmeid otsuse tegemise aja ja äratundmise täpsuse seose vahel, sest siiani on leitud vastakaid tulemusi, mis ei ole piisavad konkreetse järelduse toomiseks. Eksperimendis osales 1815 katseisikut, kes tegid kokku 8196 äratundmisotsust. Vanusepiirang oli 18-82 ning valimi keskmine vanus oli 37.25 aastat. Tegemist oli 2x2x2x2 segakatseplaaniga, kus katseisikutele esitati kolm videot, milles võis toimuda või mitte toimuda vargus. Seejärel esitati äratundmisrida, kus katseisikud pidid identifitseerima sihtmärgi(d). Tulemustest selgus, et otsuse tegemise aeg on äratundmise täpsust ennustav faktor ainult samaaegsest äratundmisreast valijate korral ja järjestikuse rea korral. Seega tuleks uuringuid jätkata, et täielikult mõista otsuse tegemise aja seost identifitseerimise õigsusega.
Positsioonieelis samaaegsetes ja järjestikes äratundmiseks esitamise ridades
(Tartu Ülikool, 2021) Raedov, Lisbet; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Politseitöös kasutatakse võimalike kahtlusaluste tuvastamiseks äratundmiseks esitamise ridu. Varasemalt on leitud, et erinevat tüüpi äratundmisridade puhul võidakse valiku tegemisel eelistada teatud positsioone. Käesolevas töös uuriti, kas samaaegsetes ja järjestikes äratundmisridades valitakse mingeid positsioone või sihtmärke mingitel positsioonidel teistest oluliselt rohkem välja. Lisaks uuriti, kas vastaja kindlushinnangul on seos positsiooni ja sihtmärgi positsiooni valikuga. Uuringus osales 142 isikut (115 naist, 27 meest) vanuses 18-50 aastat (M = 24,31, SD = 7,04). Katseisikute ülesandeks oli tuvastada, kas eelnevalt videos nähtud isiku või isikute fotod esinesid äratundmiseks esitamise reas. Tulemustest selgus, et nii sihtmärgi fotoga kui fotota ning nii samaaegsetes kui järjestikes äratundmisridades ei valitud ühtegi positsiooni võrreldes teistega statistiliselt oluliselt rohkem välja. Sihtmärgi fotota samaaegsetes ja järjestikes äratundmisridades esines seos kindlushinnangu ja positsioonide valiku vahel, kuid sihtmärgi fotoga ridades seost ei esinenud. Lisaks ei esinenud seost kindlushinnangu, sihtmärgi positsiooni ja vastuse õigsuse vahel. Antud tulemustest võib järeldada, et samaaegsetes äratundmisridades kasutatud ringikujuline fotode asetus võib aidata vältida keskmiste positsioonide valikut ning et suurema ebakindluse puhul esineb rohkem positsioonieelist.
Silmaliigutused isiku tuvastamisel samaaegsest äratundmisreast
(Tartu Ülikool, 2019) Mäemets, Inga; Palu, Annegrete, juhendaja; Kreegipuu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärgiks oli uurida silmaliigutuste ja nägude tuvastamise vahelisi seoseid, mille põhjal oleks võimalik täiendada kohtupraktikas kasutatavaid isikutuvastusmeetodeid. Uuringus osalejad (N = 122) nägid videolavastusi vargusepisoodidest, mille järel tuli samaaegsetest äratundmisridadest tuvastada kahtlusalune (sihtmärk). Analüüsiti seoseid tuvastusotsuse ja silmaliigutuste vahel. Samuti võrreldi sihtmärgi ja segajate vaatamist. Tulemused näitasid, et silmaliigutused erinevad nii otsuse õigsuse kui ka vaadatava stiimuli (sihtmärgi ja segaja) suhtes. Valede tagasilükkamis- ja identifitseerimisotsuste puhul vaadati rida pikemalt ja tehti rohkem fiksatsioone kui õigete otsuste puhul. Valesti identifitseeritud nägudele langes rohkem fiksatsioone kui õigesti identifitseeritud nägudele. Sihtmärgi reast identifitseerimata jätmisel vaadati seda pikemalt kui segajaid. Tulemused viitavad sellele, et vaatamisaja ja fiksatsioonide hulga järgi võib ennustada, millise tuvastusotsuse isik teeb. Samuti eristub sihtmärgi vaatamine vale otsuse puhul.
Stiimulmaterjalide võrdväärsus ja mõju eksperimendi tulemustele
(Tartu Ülikool, 2019) Sommer, Piret; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töös uuriti, kas eksperimentaalse uuringu "Silmaliigutused kui markerid esitamaks varem nähtud ja mittenähtud nägusid kurjategijate äratundmisel" videostiimulid on võrdväärsed. Eksperimendis osales kokku 92 inimest, kuid tulemuste analüüsis kasutati 76 isiku andmeid. Eksperimendi esimeses osas esitati katseisikutele videostiimulid, mis sisaldasid vargust. Hiljem paluti isikutel äratundmise reast videos nähtud isik tuvastada. Uurimistöö raames viidi läbi ka videostiimulite kirjeldamine. Tulemustest selgus, et stsenaarium ning kurjategijate arv ei mõjuta uuringu tulemusi statistiliselt olulisel määral. Selgus, et videostiimulites esitatavate kurjategijate näo nägemise ning näo otsevaates nägemise aeg erinevad gruppide vahel, mistõttu ei ole need võrdväärsed ning võivad mõjutada uuringu tulemusi.
Suhtlemisoskuste arendamine foorumteatri abil
(Tartu Ülikool, 2020) Malken, Birgit; Oruaas, Riina, juhendaja; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond
Foorumteater on probleemilahendusmeetod, mis võimaldab rõhutud inimesel näha erinevaid viise oma probleemide lahendamiseks; samuti ka nende lähenemiste tagajärgi. Foorumteater on korduvalt olnud kasutusel sotsiaalsete probleemide käsitlemiseks. Bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade foorumteatrist ja suhtlemisoskustest ning kahe distsipliini sidumisel luua raamistik suhtlemisoskuste õpetamiseks foorumteatri abil. Uuritavad suhtlemisoskused on konfliktilahendusoskus, enesekehtestamine ning toetamine. Töös luuakse raamistik, mis annab lugejale esmase arusaama, kuidas on teatrit võimalik kasutada õppevahendina ning millised eripärad konkreetsete suhtlemisoskustega õpetamisega kaasnevad.
Sündmuses osalenud kurjategijate arvu mõju äratundmistäpsusele
(Tartu Ülikool, 2020) Susi, Teele; Palu, Annegrete, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kurjategijate tuvastamisel eksitakse sageli ning tähelepanu mitme kurjategija vahel jagades eksitakse enam kui ühe kurjategijaga sündmuse korral. Antud uurimistöö eesmärgiks oli leida, kas äratundmise täpsus erineb, kui on vaja tuvastada üks või kaks kurjategijat. Selleks viidi läbi katsed, kus katseisikutel tuli peale video vaatamist nähtud isikud äratundmisreast tuvastada. Andmeanalüüs tehti 502 katseisikult saadud 3579 otsusega. Kurjategijate arvu ja äratundmisotsuse täpsuse vahelise seose leidmiseks kasutati üldistatud lineaarset segamudelit (mixed effects analysis, GLMM). Leidis kinnitust hüpotees, et kahe kurjategija tuvastamisel tehakse vähem õiged otsuseid kui ühe kurjategija tuvastamisel. See tulemus avaldus sihtmärkolemas äratundmisridade puhul, kuid mitte sihtmärk-puudu ridade korral. Lisaks leiti, et mitme kurjategija tuvastamisel puudus rolli mõju- nii kurjategija kui ka kaasosalise tuvastamine oli probleemne.