Browsing by Author "Pettai, Vello, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 47

Ajalooliselt rõhutud põlisrahvaste suhtes rakendatud heastamispoliitikad: Austraalia aborigeenide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Vatsar, Eike Maria; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Assessing the strength of parliamentary scrutiny of European affairs in the Baltic states
(Tartu Ülikool, 2013) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Autonoomsete piirkondade valimisuuringute empiiriline analüüs
(Tartu Ülikool, 2013) Otsmaa, Sten-Arne; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Capability of dependency policies of great power towards a geostrategic subregion: case studies of the US - Central America and Russia - the Baltics
(2004) Pääbo, Heiko; Pettai, Vello, juhendaja
Critical review of the electoral reform of 2006 in Peru: the case of the electoral fines as a perverse incentive
(Tartu Ülikool, 2019) Barrientos, Felipe; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The main purpose of this work is to question the utility of public policies and norms adopted by the state to promote participation in elections, in this case fines as an incentive to increase voter turnout. Considering the fine as a norm that affects the economy of people, this thesis seeks to lay out if fines affect the population in different ways according to their social class. To this end, the case of Perú -- a country with mandatory voting and an electoral fine -- is analyzed. In 2006, the government carried out an electoral reform, which ultimately divided counties in the country into three categories: nonpoor, poor, and extremely poor. This public reform established that with a higher level of poverty, lower fines are imposed. In this regard, a critical analysis of this reform is made, hypothesizing that reducing the fine would affect the participation of the poorest areas more significantly than the non-poor areas. On the other hand, certain authors point out that compulsory voting systems encourage people to make an uninformed vote. In this context, Perú is among the countries with the highest invalid voting rate in the world. Thus, within a trend of low levels of participation, the electoral behavior of those who previously voted to avoid the fine evolves. By decreasing the incentives to vote, will those really interested who show up at the polls? The second axis of this thesis will be tested through the hypothesis that reducing the amount of the fine will decrease the percentage of people that mark an invalid vote, in a country with compulsory vote such as Perú.
The democracy of European fiscal consolidation: reform governments in Greece, Ireland and Italy
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2015) Pipal, Christian; Pettai, Vello, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja
Are technocratic governments the reformers of last resort? And why are they appointed? Facing the ongoing European debt crisis, some countries choose to put technocrats into reform government offices, while others are able to reform their markets and fiscal structure within regularly elected governments. What differentiates these technocratic from non-technocratic governments in terms of origins and reform efforts? And are technocratic government compositions more able to implement complex market and fiscal reforms in a short period of time when facing difficult institutional settings? In order to answer these questions, this research follows an institutional approach along rational choice theory and the concept of varieties of capitalism. A comparative study of the political economy of Greece, Ireland and Italy examines the different underpinnings that build-up to these reform governments and shows how reform efforts and forms of reform governments, understood as being either partisan or non-partisan composed, vary between different varieties of capitalism. The findings provides evidence that the varieties of capitalism configuration, and the embedded features of economic and political institutions, influence the incentives for counties to appoint technocratic governments when facing an economic crisis, thus advancing an existing model that describes the likelihood of
Eesti Iseseisvuspartei ideoloogia ja selle muutumine aastast 1994 kuni 2012
(Tartu Ülikool, 2013) Lindepuu, Henri; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Effects of semi-presidentialism on party system institutionalization: does the shift to premier-presidentialism increase party system institutionalization?
(Tartu Ülikool, 2018) Pakatsoshvili, Julieta; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Party system institutionalization has been extensively studied in the political science scholarship, however semi-presidentialism which saw the resurgence of interest among transitional countries, and as a result also in academia at the end of the 1990s, remains loosely treated in the relevant literature. Even the studies which include semipresidentialism as a regime type, tend to overlook the significant institutional differences within semi-presidentialism. The aim of the current paper is to contribute to the understanding of party systems institutionalization in semi-presidential countries by discriminating between two sub-types within the regime which create distinct institutional arrangements, systems of accountability, and incentives for the parties involved in this system. Underlying assumption behind this research is that the shift from president-parliamentary to the premier-presidential system produces increased institutionalization in party systems, based on the more individual-centric design of the first sub-type and the more partyoriented premier-presidential system in the second. By mapping out the differences within the semi-presidential regime the paper also tries to refine the existing measurement of the party system institutionalization, in order to better account for the systematic character of interactions between parties in this regime. In order to test the hypothesis five countries which underwent the shift from presidentparliamentarism to premier-presidneitalism are examined in this study. In terms of research design, the case selection employed here will permit a study of the effects of regime type on party system institutionalization, since all five cases had underdeveloped party systems at a time of constitutional amendment that brought semi-presidentialism. The results largely support the hypothesis, four of five cases showed increased levels of PSI after the shift to premier-presidentialism, while one case deviated. Based on the empirical results, conclusion is drawn that under-institutionalized party systems under president-parliamentarism, will improve their performance if they switch to the more parti-centric system.
Erakondade riikliku rahastamise mõju erakondade tajutava korruptsiooni vähendamisele
(Tartu Ülikool, 2016) Sats, Johannes; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Erakondade riiklik rahastamine ja sellega seonduvad mehhanismid on erilise hoo sisse saanud viimase 20 aasta jooksul, eesmärgiga suurendada erakondade iseseisvust ja isemajandamist ning seeläbi vähendada korruptsiooni, mis omakorda peaks tugevdama demokraatlikku korda riigis. Selleks, et kontrollida, kas erakondade riiklikust rahastamisest on ka kasu korruptsiooni ohjamises, katsetati seda MSDO meetodil. Kõigepealt näitas võrdlus India ja Läti, kui asjakohastes aspektides sarnaste riikide, vahel, et antud hüpoteesil võib olla tõepõhi all. Lätis, kus erakondi rahastatakse alates 2012. aastast riiklikult, on tajutava korruptsiooni tase madalam kui Indias. Paraku pole erakondade riiklik rahastamine Lätisveel soovitud mõjukaasa toonud, sest 2012. aastast alates ei ole Läti parteide tajutav korruptsioonitase Transparency Internationali andmetel langustendentse näitama hakanud. Seevastu CPI viimased andmed viitavad, et üleüldine tajutav korruptsioon on siiski langustrendis. Lõplikku võrdlust on keeruline teha, sest andmed on puudulikud ja korruptsiooni mõõtmise metodoloogia on aja jooksul muutunud ja seetõttu pole ka võimalik teha usaldusväärset lõplikku järeldust. Kindlasti väärib antud teema veel tähelepanu ja arendamist, otstarbekas on oodata näiteks Läti kohta enama informatsiooni avaldamist Transparency Internationali poolt. Otse loomulikult võiks püüda leida veelgi asjakohasemaid aspekte, mille alusel riike omavahel võrrelda. Selle töö koostamisel kättesaadavate andmete põhjal ei olnud võimalikkahtlusteta tõestadahüpoteesi, et erakondade riiklik rahastamine aitab vähendada tajutavat erakondade korruptsiooni, aga lõplikke järelduste tegemiseks on liiga vähe andmeid.
Etniline puhastus kui valitsuse poliitika vähemuse suhtes: konflikt Myanmari valitsuse ja rohinga vähemuse vahel
(Tartu Ülikool, 2018) Luhaoja, Gertrud; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureuse töö eesmärgiks on luua selgete tunnustega raamistik määratlemaks, mis on etniline puhastus, et hinnata, kas Myanmari valitsuse ja riigist põgeneva rohinga vähemuse vaheline konflikt on arenenud etniliseks puhastuseks. Töö teema on aktuaalne põhjusel, et pikaajaline konflikt Myanmari valitsuse ja rohinga rahvuse vahel on 2017.aasta augustist võrreldes varasemasega eskaleerunud. Bakalaureusetöö esimeses osas luuakse kontseptuaalne raamistik määratlemaks etnilise puhastuse tunnused ning töö teises osas vaadeldakse Myanmari ja rohingade juhtumit selle raamistiku alusel. Juhtumi analüüsimiseks vaadeldakse kolme suuremat rohingade põgenikekriisi aastatel 1978, 1991 ja 2017. Töö tulemusel saame teada, et vastavalt loodud teoreetilisele raamistikule, mille abil määratletakse etniline puhastus, võime väita, et Myanmari valitsuse (sõjaväe) ja rohinga vähemuse vaheline konflikt vastab etnilise puhastuse tunnustele. Töö laiemaks eesmärgiks oli määratleda etniline puhastus kui nähtus, mida kasutatakse rahvusvahelises üldsuses teatud konfliktide määratlemisel, kuid pole rahvusvahelises õiguses inimsusevastase kuriteona määratletud.
Finnish ads, Estonian TVs: external cultural roots of elite neoliberal consensus in transitional Estonia
(Tartu Ülikool, 2015) Axe, Kevin; Kasekamp, Andres, juhendaja; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Hübriidsõda liitriikide lagunemise järgses keskkonnas - Ida-Ukraina ja Bosnia sõja võrdlus
(Tartu Ülikool, 2017) Schultz, Kaspar; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Immigration and integration policy in France: relationship between policy research and political decisionmaking
(Tartu Ülikool, 2014) Murov, Annika; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This thesis frames the ethno-political situation and immigrant integration in France through examining the relationship and interaction between integration policy research and actual political decision-making in terms of French immigration and integration policy. The thesis proposes that the relationship between policy research and political decision-making contradicts and reveals a gap. To support the argument, this study offers a relationship analysis over a decade-long time frame to evaluate under which integration indicators the policies have tended towards being restrictive and discouraging or nonrestrictive and encouraging. In order to analyze the linkage, the study focuses on different ministerial reports, national surveys, specific policies and legislation over the period of 2000-2013. The results indicate that firstly, problems surrounding French integration model derive from fundamental tension between republican universalist values on the hand and systematic rejection of ethnic and racial categories on the other; secondly, relationship between integration related policy research and political decision-making contradicts; and finally, two out of five indicators reveal that integration policies have tended towards being strongly restrictive.
Impact of location on website-based ICT mobilization strategies of Mikhail Khodorkovsky and Alexei Navalny during Russian parliamentary election 2016
(Tartu Ülikool, 2017) Tretiakova, Iryna; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The impact of military tension on economic growth: comparative study of Israel and South Korea
(Tartu Ülikool, 2018) Nozadze, Mariam; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In development literature, there is a debate over what exactly causes rapid economic growth. There is a variety of opinions starting with market liberalization, big amount of FDI, support to education and healthcare and ending with good governance and development aid. This thesis suggests an alternative approach, when it comes to development – “people respond to incentives” and none of the well-proven strategies will work if the incentives are not right. Thesis suggests that military tension can be one of those motivators. Paper examines economic effect of military industrialization in Israel and South Korea, and more specifically spin-off effects of defense Research and Development. These countries are interesting because they spend the highest percentage of their GDP on Research and Development and bigger portions of these funding go to defense R&D. The research paper found out that in South Korea defense R&D has a significant correlation to innovation indicator which is patent applications per year. In Israel defense R&D data is classified which gives us a basis to think that their defense R&D is even higher than South Korea’s. Data indicating the money spend in other fields of R&D in Israel do not have a significant correlation with innovation indicator. In sum, the thesis suggests that there is considerable evidence to assume that military tension has a positive impact on growth rate. Also, thesis assumes that in the case of Israel impact might be less because the positive impact that defense R&D has on growth - compensates crowding out effects overall military burden intensified by wars.
Informal mutual oversight mechanisms in coalition governments: Insights from the Baltic states for theory building
(2018-04-16) Pukelis, Lukas; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
Valitsuskoalitsioonide toimimine on keeruline. Koalitsioonid moodustatakse erinevatest, konkureerivate või koguni vastanduvate huvide ja eesmärkidega erakondadest. Ometi on pärast Teist maailmasõda koalitsioonivalitsused muutunud Euroopas üha sagedaminiesinevateks. Pealegi on sellised valitsused suutnud kõigile raskustele vaatamata riike tõhusalt juhtida ja seejuures stabiilselt koos püsida. Seda on tehtud teatud koalitsioonivalitsuste juurde loodud mitteametlike asutuste abil, mis võimaldavad koalitsioonipartneritel üksteise tegevusel „silma peal hoida“. Käesolevas väitekirjas on selliseid asutusi nimetatud mitteametlikeks vastastikuse järelevalve mehhanismideks (MVJM, ingl. IMOM) ja analüüsitud, kuidas neist neli – parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramine, vähemoluliste ministrite ristmääramine, koalitsioonilepingute koostamine ning koalitsiooninõukogude loomine – toimivad Balti riikides. Balti riigid valiti käesolevas töös uurimisobjektiks, sest sarnaselt Lääne-Euroopa riikidele on neis suur osatähtsus koalitsioonivalitsustel, mis on võrdlemisi stabiilsed ja toimivad edukalt. Samas on nende riikide vastavad ajaloolised arengud olnud märgatavalt erinevad ja tunduvalt kiiremad. Seega pakuvad Balti riigid ainulaadset võimalust uurida selliste MVJMide arengut aja jooksul ja kuulda tähelepanekuid inimestelt, kes on ise mänginud olulisi rolle selliste asutuste loomisel. Käesolev väitekiri jõuab järeldusele, et MVJMide kasutamist Baltimaades suunasid üldjoontes samasugused põhjused nagu Lääne-Euroopas ja sealseid MVJMe kasutatakse sarnasel moel. Samas on Balti riigid seoses oma teistsuguse ajalooga kasutanud teatud MVJMe nagu näiteks parlamendikomisjonide esimeeste ristmääramist suuremas ulatuses kui Lääne-Euroopa riikides, aga mõned Lääne-Euroopas populaarsed MVJMid nagu näiteks vähemoluliste ministrite ristmääramine pole Balti riikides kunagi populaarsust võitnud. Samuti näitab käesolev väitekiri, et MVJMe on parem käsitleda kui ühtset järelevalvesüsteemi, mitte kui eraldiseisvaid instrumente. MVJMide kasutamine sõltub kahest tegurirühmast: tegurid, mis on seotud järelevalve alase vajadusega koalitsioonivalitsuses ja MVJMide kasutamisega seonduvad kulud. Väitekirja üheks peamiseks panuseks on suurema tähelepanu pööramine järelevalvega seonduvatele kuludele, mida seni on uuritud võrdlemisi vähe.
Invented traditionalism vs. entrenched informal institutions: viability of hybrid governance in Botswana, Lesotho and Swaziland
(Tartu Ülikool, 2017) Lagurashvili, Tamari; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Hybrid Governance as a coexistence of state and traditional institutions challenges conventional understanding of state fragility/failure and offers a new perspective for developing states. Being capable of overcoming a modern-traditional dichotomy, hybrid governance represents fluidity of formal-informal institutional setup where the informal actors including Bigmen, chiefs or other traditional leaders complement the state capacity. Botswana, Lesotho and Swaziland as three Southern African states being subject to the British colonial rule are notable examples of different forms of hybrid governance, where the pre-colonial state formation blended with the “imported” colonial state resulted in the institutional dualism. However, the divergent political transition witnessed across the countries questions the viability of hybrid governance and requires a closer analysis of how conducive such institutional mixture can be to democratic transition. This study builds on the premise that higher importance of traditional institutions vis à vis the state can be less conducive to democratization due to inherent incompatibility of the indigenous traditional tenets with democracy and reflects on the role of pre-colonial state and colonial legacy in molding hybrid governance.
Kodanikuharidus, kodanikuväärtused ja nende dünaamika uutes ja vanades demokraatiates
(Tartu Ülikool, 2012) Esko, Triin; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
This paper represents a study of civic education, civic values among young school children and their dynamics in countries with different democratic experiences. The paper is based on the databases of IEA International Civic and Citizenship Education Study and its main themes are: 1. The impact of state average civic knowledge score on civic values and activities inbetween two time frames (year 1999 and 2009) 2. Comparison of new and old democracies in relation to the idea of a democratic citizen Civic education has received increasing attention and has become an important part of state policies and different studies due to the broadening of democratic issues (post-communist democratizations, changing ideas of citizenship, valuing civic participation) and increased relevance on the European Union level. Civic education has been seen as benefitting post-communist countries’ civic participation levels as well as alleviating growing Western political apathy. Different studies have measured the civic knowledge levels, impacting factors and civic competence’s impact on civic participation and supporting values. This paper evaluates the dynamics of students’ political opinion and activities among new and old democracies. This paper uses multilevel analysis to study the impact of state average civic knowledge score on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen (differing citizenship forms, attitudes towards one’s country, institutional trust, predicted political activities in adulthood). State level impact is controlled for with student level variables of political self-perception. The results show that the differences between old and new democratic countries have been small or have reduced in about the past 10 years. Significant differences have developed between the estimations of political trust. The state average civic knowledge score has an impact on civic values and activities that are related to the idea of a democratic citizen, but the impact decreases significantly, once individual level political perceptions are taken into account.
Konfliktide vältimine ja lahendamine koalitsioonivalitsustes: Eesti juhtum
(Tartu Ülikool, 2014) Vellak, Janne; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesoleva magistritöö uurib konfliktide vältimist ja lahendamist koalitsioonivalitsustes, rõhuasetusega konfliktide lahendamisele, Eesti kui Ida-Euroopa riigi kontekstis. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: Millised konflikti vältimise ja lahendamise mehhanismid on iseloomulikud Eesti koalitsioonivalitsustele? Mil määral erineb Eesti kui juhtum Lääne-Euroopa riikidest? Mille abil seletada võimalikke variatsioone mehhanismide valiku osas valitsuste lõikes? Millised mehhanismid on efektiivsemad, millised mitte? Allikatena tuginetakse töös projekti „Cabinets in Europe“ raames kogutud ajaleheartiklitele ja läbi viidud intervjuude üleskirjutistele, lisaks tehti täiendavalt kolm intervjuud. Andmekogumismeetoditena kasutatakse kontentanalüüsi ja poolstruktureeritud intervjuud. Käesolev töö tõestab kontekstuaalsete tegurite olulisust koalitsioonivalitsuste uurimisel, täiendades senist Lääne-Euroopa näidetel põhinevat uurimisraamistikku ja tõstatades antud küsimuse põhjalikuma uurimise vajalikkuse. Eesti kui post-kommunistlik ja võrdlemisi noore demokraatiaga riik erineb Lääne-Euroopa stabiilsete demokraatiatega riikidest. Täheldatav on ajaline muutus mehhanismide valiku osas, mis on seletatav demokraatliku poliitilise kultuuri levikuga. Lisaks Lääne-Euroopa riikides kasutatavatele mehhanismidele on Eestis levinud probleemipõhiste komisjonide ja töögruppide moodustamine. Lahendusmehhanismide valik sõltub tugevalt konflikti iseloomust. Omane on muster, mille kohaselt poliitikatega seotud tüliküsimusi arutatakse ad hoc töögruppides/komisjonides, parlamendifraktsioonides ja/või koalitsiooninõukogus. Konkreetsete isikute käitumisest tingitud konfliktid viiakse erakonnatasandile: toimuvad parteijuhtide kohtumised, arutelud erakonna juhtkonnas, valitsuskabineti istungitel.
Läti siirdeaja periodiseering ja poliitilised protsessid Lauristini ja Vihalemma siirdeprotsessi raamistiku näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Aljas, Riin; Pettai, Vello, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
In 2011 all three Baltic states celebrated their 20 year anniversary of regaining independence. Despite the similarities between the countries and quite equal starting positions after breaking away from Soviet Union, we can see today, that Baltic countries are not as similar as they used to be. That is, especially in the case of Latvia and Estonia. After the financial crisis of 2009, Estonia has once again gained reputation as the shining star of the Baltics. To see whether this image is a myth or it is just a shallow observation, we should look at the progress made in transition period. Hence, the aim of this bachelor paper was to periodize the past 25 years (1986-2011) of Latvia using the framework, developed by Marju Lauristin and Peeter Vihalemm for periodizing the same era years in Estonia. In addition to getting an overview about Latvian transition, its outcomes and impacts on society, the paper tried to test whether historical periodization is suitable and useful in that kind of transition analysis. The paper claims that the development of two countries have been quite similar, as in the most cases periods crutial for transition match quite perfectly. However, if one looks at the differences, it can be seen that Estonia has been faster and the periods are more distinguishable than in Latvia. Taking account the societal and human development aspect of transformation, it seems that Estonia is not far better off than Latvia, when we leave out corruption. In all other aspects Estonia struggles with the same problems characteristic to all post-soviet nations.