Browsing by Author "Siibak, Andra, juhendaja"
Now showing 1 - 20 of 69
- Results Per Page
- Sort Options
Item 12-13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta(Tartu Ülikool, 2014) Suumann, Gerda; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Algklassilaste meediatarbimise harjumused: õpetajate vaatenurk(Tartu Ülikool, 2011) Rooste, Kädli; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut”Media use habits of primary school children: teachers perspective” Key words: media use habits, media effects, primary school children and teachers, screen media, communication, mediation. The aim of this bachelor thesis was to find out teachers` perspective about media use habits of primary school children. In addition, the author aimed to find out teachers perceptions about possible media influences on children and to study, if teachers have noticed the implications of childrens` media use also in their everyday life, school-settings in particular. The research also studied how primary school teachers evaluate medias` possible influence on childrens` behavior, communication and studies. Among other things, the author studied how teachers see their own role in childrens` media use, how teachers use media content in school and guide childrens` media use. The author also aimed to find out how teachers evaluate parents and peers role in guiding childrens` media use. In the first chapter of the thesis, the author gave a theoretical overview about childrens` cognitive development related to media use, and dwelled upon the general media use habits of children. Furthermore, possible media influence and role on a child is discussed, and the role of important others in mediating childrens` media use is described. In addition, the theoretical chapter ends with a short overview about media use in schools. The empirical part of the study is based on two semi-structured focus group interviews with primary school teachers in Saue Gymnasium (N=4) and in Kiili Gymnasium (N=5). The data collected from the interviews were analyzed using the method of qualitative content analyses. The results, analyses, conclusions and discussion drawn from the focus group interviews are shown in four main chapters of the study. The analyses brought about the following results. Primary school teachers who took part in the focus groups have an opinion that children are active media users and they mainly prefer to use screen media. According to the perception of primary school teachers, different programs and movies directed to adult viewers are also the TV programs the primary school children are most often interested in viewing. Teachers presume that childrens` computer use is mainly oriented to communication and playing. Focus group discussion with teachers also led to the assumption that various social networking sites are not just leisure time activity for children, but have become an important social world for them. From the conversations with teachers occurred, that the implications of childrens` media use can also be seen in the everyday school settings. Implications of media use can be seen mostly in childrens` games and phraseology. As positive implications, teachers see kids imitating various television shows or competition-shows in their games. Teachers consider these kind of games positive, as they assume that kids learn through imitating. Teachers consider violent behavior and foul-language as negative implications from the media use. Furthermore, teachers believe that multi-tasking may cause troubles in paying attention and concentrating. Primary school teachers do not think they have a notable role in shaping childrens` media habits. Teachers use media willingly in lessons, but usually with the wrong purpose in mind. Teachers use media to make lessons more attractive and interesting, not to teach children how to use media critically. On the other hand, teachers believe that parents have a considerable role in guiding childrens` media use. However, teachers are in opinion that parents mediate childrens` media use mainly through restrictive mediation way, supervising mainly the time spent in front of the computer or TV. On lesser occasions, parents try to keep child away from possibly harmful content. Teachers consider, that in addition to parents, childrens` media use is also mediated by peers, as teachers had noted that it is very important for children to use the same kind of media as their peers use. Due to the limited sample of this paper, it is not possible to make an overall conclusions about childrens` media use habits. Although, it can be seen from the teachers point of view, that changes in kids media use habits run along with changes in media and mediums. In the time of continuous interactive media flow, it is comprehensible that childrens` media use habits are also becoming more interactive. Nevertheless, it is important to keep in mind, that although children are very active media users, they still may not understand everything they witness. That is way, it is important that child would have someone, a parent or a teacher, who would explain media content and develop his/hers media literacy skills. In the future, it would be interesting to study more thoroughly childrens` use of social networking sites, especially how their relations format and develop in online settings. The latter would be interesting as the research at hand shows, that primary school teachers have perceived that children often dispute and make up in online platforms.Item Auditooriumi tähtsus ja roll uue meedia keskkonnas sotsiaalvõrgustikes saadetavate sõnumite näitel(Tartu Ülikool, 2010) Murumaa, Maria; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Big data imaginaries of data pioneers: changed data relations and challenges to agency(2022-03-08) Männiste, Maris; Masso, Anu, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondSuurandmeid kujutatakse sageli kui midagi müstilist, mis toob kaasa efektiivsema, õiglasema, ning parema hüvede jaotamise ning võimaldab meil paremini mõista ja uurida erinevad ühiskondlikke protsesse. Suurandmetel põhinevate analüüside taga on alati aga (andme) eksperdid, kellel on suur roll nii tänase digiühiskonna kujundamisel kui ka uurimisel. See, kuidas nemad suurandmeid mõistavad ning mil moel uusi andmete kogumist ning analüüsimist puudutavaid võimalusi kasutavad mõjutab aga ka seda, mida nii üksikisikud kui ka teised institutsioonide andmetega seoses teha saavad. Doktoritöö „Andmepioneeride suurandmeid puudutavad kujutluspildid: muutunud andmesuhted ja agentsust puudutavad väljakutsed“ eesmärk on analüüsida suurandmetega seotud kujutelmi – selgitada välja, milliseid võimalusi ning väljakutseid andmeeksperdid kui andmepioneerid näevad seoses suurandmete analüüsimise ja andmetehnoloogiate kasutamisega ning kuivõrd on need seotud ühiskonnas ja meedias domineerivate kujutelmadega. Selle eesmärgi täitmiseks tugineb käesolev töö intervjuudele Eesti andmeekspertidega, süstemaatilisele sotsiaalmeedia andmeuuringuid puudutaval ülevaatel kui ka representatiivsetel populatsiooni küsitluse andmetele. Doktoritöö tulemustest nähtub, et suurandmeid kujutatakse andmeekspertide poolt enamjaolt kui väärtuslikku ressurssi, mis pakub võimalusi muuta otsustusprotsesse kiiremaks, aga ka paremini mõista sotsiaalseid protsesse ja uurida inimeste käitumist. Ekspertide kujutelmades on andmed ka üha enam vaadeldavad kui kaup või kapital, mis on oluliseks konkurentsieeliseks nii era- kui ka avaliku sektori organisatsioonide jaoks. Ka toob töö välja mitmeid takistusi nii suurandmete kasutamisel kui ka uurimisel nagu andmetele juurdepääsu probleemid, ebapiisavad oskused ja teadmised suurandmete analüüside osas, andmete jagamiseks vajalike standardite puudumine, andmesubjekti õiguste kaitseks seotud seaduslikud piirangud, aga ka muutunud andmesuhted.Item Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks(2021-10-15) Kikerpill, Kristjan; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Siibak, Andra, juhendajaTänapäevases teabe ülekülluse tingimustes on aina sagedasemaks muutunud erinevat tüüpi manipulatsiooniründed, mis jõuavad sõnumisaajateni e-kirjade, telefoni, lühisõnumite kui ka sotsiaalmeedia vahendusel. Tähelepanu hajutatuse, saabunud sõnumite tekitatud tugevate emotsioonide ning tõerääkimise eeldamise koostoime tõttu on manipulatsioonirünnete ohvriks langemine üha süvenev probleem, millega kaasnevad nii majanduslik kui ka vaimne kahju. Doktoritöö „Kuritegevus kui kommunikatsioon: diagnostiliselt kasuliku teabe tuvastamine manipulatsioonirünnete sisust ja kontekstist“ eesmärk on saada teada, millist manipulatsiooniründe ennetamise aspektist olulist teavet saavad sõnumisaajad rünnete toimepanemiseks kasutatud sõnumite sisust ning kontekstist. Eesmärgi saavutamiseks esitan väitekirjas kuritegevus kui kommunikatsioon käsituse, mis lähtub eeldusest, et iga tehnoloogia vahendatud keskkonnas toimuv tegevus tuleneb ja sõltub kommunikatsioonist. Doktoritöö aluseks olevates uurimustes kogutud e-kirjade ja rahvusvahelistes meediaväljaannetes kajastatud pettuste kirjelduste teksti- ja sisuanalüüsi tulemused võimaldasid selgitada mitmeid manipulatsioonirünnete tuvastamiseks kasulikke teabekilde. Manipulatsioonirünnete puhul on konkreetsel juhul kasutatavate kanalite, näiteks e-kirjade või telefonikõnede, mitmekesisuse tõttu olulisem mõista sõnumi saatja ja vastuvõtja vahel olemasoleva avatud kanali tähtsust. Avatud kanali olemasolul kasutavad manipulatsioonirünnete toimepanijad nii kasusaamisega meelitamist kui ka kahju kandmisega ähvardamist, et suunata sõnumite vastuvõtjaid viimastele kahju toovat tegu tegema. Samuti kohandavad mõned küberkurjategijad manipulatsioonirünnetes kasutatavate sõnumite sisu nii, et sõnumid sobituksid nende saatmise ajahetkel olulisse ühiskondlikku konteksti, näiteks COVID-19 viiruspandeemiaga seonduvasse.Item Digitaalsete mängustamisvõtete rakendamine organisatsioonisisestes protsessides – Eesti organisatsioonide kogemused ja praktikad(Tartu Ülikool, 2024) Kört, Kristiine; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Üikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem E-kaasamine Eestis: riigiasutuste ja poliitikute veebisisu kontentanalüüs(Tartu Ülikool, 2019) Org, Kadri; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem E-nõustamisfoorumite efektiivsus ja nende kasutamise praktikad eesti noorte seas(Tartu Ülikool, 2010) Oolo, Egle; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eelteismeliste suhtlusportaalide kasutamise praktikad Rate.ee näitel(Tartu Ülikool, 2010) Tamme, Virge; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eelteismeliste tütarlaste virtuaalse identiteedi konstrueerimine portaalis rate.ee(Tartu Ülikool, 2009) Proosa, Anni; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eelteismeliste visuaalse identiteedi konstrueerimine suhtlusportaalis rate.ee(Tartu Ülikool, 2010) Naumanis, Elis; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutItem Eesti laste ja vanemate Facebooki-sõprus: omavahelise suhtlusega seotud kogemused ja arvamused(Tartu Ülikool, 2018) Lipu, Merike; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutItem Eesti naiste motivatsioon ning kogemused veebifoorumi kaalukadu.ee kasutamisel(Tartu Ülikool, 2011) Mõõk, Sandra; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe purpose of this research was to explore the overall usage practices of a web forum kaalukadu.eu and to evaluate its functions as a online support-group. Furthermore, the aim was also to study what kind of problems the users of the forum have and what is the feedback given to their problem-postings. Ten semi-structured informant interviews were carried out with the users of weight forum kaalukadu.eu. Results of the interviews suggest that all the participants were motivated to join the forum due to individual problems about weight and were in the hope of solving their concerns with the advice and moral support from others with similar worries. A major advantage of this forum is that in addition to finding sympathizers and friends the forum also acts as a big motivator. A lot of women have successfully lost weight and found solutions to their problems thanks to the forum and its members. In addition it appeared from the interviews that the forum kaalukadu.eu is extremely necessary to its users. That is because the forum provides an excellent environment for women to suggest their ideas, thoughts and feelings on the subject that is affecting so many girls and women. New members of the forum are usually absorbing the content passively, however after a certain time they start participating more actively, i.e. writing new posts and commenting the posts of others. Passive consumption is widespread especially when user has a specific problem to which she hopes to find solutions from the forum. Active discussions usually take place when it is obvious that the person who has posted the topic is desperately in the need for help. Respondents named excessive eating (which was often related to stress) and „slipping” as the main problems they have with weight. Interviewees believe that weight loss has become an obsession within younger and slimmer women. In other words it is very widespread within these women who actually fall into the healthy weight category. It was also found that these concerns about weight emerged due to low self-esteem and influence from media. Based on the interviews it is suggested that the forum acts as a big community where women support each other in good and bad. Members of the forum kaalukadu.eu share all the different personal experiences with others as well as offer moral support to those in need. Although the participants said that there is not much negativity inside the forum, it emerged from the interviews that majority of members still have come across negative comments and opinions. It is emphasized that members of the forum have similar concerns and individual experiences are playing a big part in helping others with their problems. From the research it appeared that people are happily sharing their ideas and recommendations with other users. Although visitors of the forum have a lot of experiences to share it was found that majority of problems unfortunately will not be solved. To make the forum more effective it is suggested to invite professionals like doctors and food specialists to take active part in discussions and give women professional advice.Item Eesti noorte privaatsusstrateegiad suhtluses veebiauditooriumiga(Tartu Ülikool, 2012) Oolo, Egle; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutDespite the fact that the online practices of children and teens constitute a hot topic among social scientists, there remains a lack of research of the more complex privacy strategies teens implement on various platforms of social media. Hence, the purpose of the present Master’s thesis „Privacy Strategies of Estonian Teens on Networked Publics“ was to analyze the perceptions Estonian 13-16 year olds have about privacy and the imagined audiences on SNS, blogs and Instant Messenger and to explore the various privacy strategies teens implement in order to manage their extended audience. The topic is important because, as a result of inefficient online privacy protection, teens may easily be confronted with negative consequences offline. The main results of the study are introduced in the article “Performing for one’s imagined audience: social steganography and other privacy strategies of Estonian teens on networked publics“ (2012) written by Egle Oolo and Andra Siibak. The article focuses on presenting an overview of the perceptions teens have about their online audience and the privacy strategies they prefer to use in order to safeguard private information. To study the case of Estonian teens, 15 semi-structured online interviews with 13-16 year old secondary school students were conducted in 2011. The interviews were supplemented with the observation of the respondents’ personal blog posts, tweets and SNS messages, mainly to detect the potential usage of social steganography. The results of the interviews indicate that the teens’ attitude towards their online audience is rather shallow. Although none of the interviewees were sure of the size or the composition of their audience, they sensed the possibility of random acquaintances, parents or teachers occasionally following them on social media. Rather than keeping the latter fact in mind, they preferred to concentrate on their “ideal audience” i.e friends and classmates when creating posts. However, it was evident from the interviews and observations that subconsciously, Estonian teens implement different kinds of privacy techniques to protect their personal sphere. For instance, self-censorship and social steganography i.e secret messages hidden in plain sight were used to maintain popularity and being a visible participant on social media, whereas tightening privacy settings and publishing false information were used moderately. We had a special interest in the practices of secret messages, therefore, the article largely concentrates on the principles of creating them. We found out that posting lyrics or quotes is one of the most common social steganographic tricks among teens because they are fluent in pop culture in a way adults are not. Also, inside jokes were used a lot to keep the real meaning of the posted messages inside the circle of friends it was meant for. In the discussion, we challenge the populistic conviction that today’s youth do not care about privacy. On the basis of the interviews we claim that teens share the same value judgements concerning privacy as adults but they have their own complex social techniques for realising their privacy goals. However, we agree that the social complexity of online audience, the participatory surveillance, the persistence and cross-indexability of data may pose threats to teens, the inexperienced young Internet users. Falling victim to the illusion of anonymity may be prevented by compulsory relevant digital literacy education provided by schools.Item Eestis toodetud populaarsete meelelahutussaadete vastuvõtt noorte auditooriumis 2012. aasta sügishooajal(Tartu Ülikool, 2013) Jürimäe, Liis; Urb, Uko, juhendaja; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva töö eesmärgiks oli uurida noorte arvamust kodumaiste saadete maine kohta ja teadlikkust Eesti produktsioonifirmade kohta. Eesmärk oli ka teada saada, milliseid turundusvõtteid produktsioonifirmad oma toodangu tutvustamiseks kasutavad ning milliseid neist tegevustest noorte seas tähele pannakse. Idee tööd sellisel teemal kirjutada tekkis sellest, et sügishooajal oli eetris äärmiselt palju Eesti seriaale ning mind hakkas huvitama, kas noored neid vaatavad ning mis nad kodumaistest seriaalidest arvavad. Tulemuste välja selgitamiseks viisin läbi kümme semistruktureeritud informandiintervjuud ning kolm ekspertintervjuud produktsioonifirmade esindajatega. Valimisse kuulusid noored, kes on vähemalt ühe uuritava seriaali iganädalased vaatajad ning veedavad televiisorite ees vähemalt 2-3 tundi päevas. Ekspertintervjuu valimisse kuulusid uuritavate saadetega töötavad produtsendid. Analüüsist selgus, et seriaalide maine noorte seas on hea ning nad soovitaksid neid saateid ka oma tuttavatel vaadata. Nad lisasid, et kujundavad maine vaadatava saate osas põhiliselt omast kogemusest. Kõik valimisse kuulunud noored väitsid samuti, et selleks, et mõnd saadet vaadata, ei pea see nende hinnangul kuuluma teletoppi, kusjuures intervjueeritud produktsioonifirmade esindajad leidsid, et teletoppi kuulumine on saate edu ja populaarsuse ning sealjuures maine seisukohalt väga oluline. Tulemustest nähtub, et intervjueeritud noored oskasid küll eraldiseisvalt erinevaid produktsioonifirmasid nimetada, kuid nende seostamine erinevate meelelahutussaadete endiga tekitas neis raskusi. Kõige rohkem osati produktsioonifirmadest nimetada Ruutu ja BECi, seevastu Risti Gruppi ja Thors Productionit ei mainitud kordagi. Intervjuudest produktsioonifirmade esindajatega ilmnes, et kodumaiste seriaalide tutvustamiseks kasutatakse peamiselt traditsioonilisi ATL ja BTL, online ja offline kanaleid. Oluliseks märgiti ka WOM-turundus. Samuti nähtus ekspertintervjuudest, et üha enam on kasutusele võetud ristmeedia-turundust, kus saade ühendatakse ühel või teisel viisil mõne sotsiaalmeedia platvormiga. Seevastu intervjueeritud noored oskasid erinevatest turundusvõtetest, mida nemad olid meelelahutusaadete turundamisel märganud vaid fännipäevi ja avalikke kontserte mainida. Ekspertintervjuudest selgus ka, et produktsioonifirma ja seriaali maine on produktsioonifirmade esindajatele kahtlemata olulised. Kuid kõige olulisemaks peeti seda, et nende firma toodangu maine oleks hea just kanali- ja reklaamiinimeste silmis, sest kui maine on hea, saadakse rohkem tellimusi saadetele. Lisaks leiti, et hea maine on kui konkurentsieelis ja turul püsimiseks on vaja võimalikult kvaliteetset toodangut pakkuda. Noortega läbiviidud intervjuudest selgus, et lisaks saate enda mainel on vaataja jaoks oluline ka telekanali maine.Item Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam(Tartu Ülikool, 2013) Hermann, Kristina; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva magistritöö “Ekraanimeedia roll soostereotüüpide kujundamisel: Eesti algklassiõpetajate ja -õpilaste arusaam” eesmärgiks oli uurida nii algklassiõpetajate kui ka –laste pilgu läbi, kuivõrd on tänapäeva algklassilastes juurdunud traditsionaalsed soostereotüübid ning millist rolli mängib ekraanimeedia algklassilaste soostereotüüpsete hoiakute välja kujunemises. Samuti uurisin, kas ja milliseid võimalusi näevad algklassiõpetajad meediakasvatuse edendamise abil aegunud soostereotüüpide murdmiseks. Tegemist on Eesti kontekstis äärmiselt olulise teemaga, sest Eesti ühiskonnas on levinud traditsionaalseid soostereotüüpe pooldavad hoiakud ning seetõttu on meeste ja naiste õigused, kohustused ja võimalused ühiskonnas erinevad. Soostereotüüpide vastu võitlemises nähakse olulist rolli koolil, kus läbi sootundliku kasvatuse ja meediapädevust suurendava meediaõpetuse, on võimalik arusaame soorollidest kujundada. Seetõttu on oluline uurida nii laste kui õpetajate arusaame sootemaatikast, et selleteemalist õpet täiustada. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks kasutasin semi-struktureeritud fookusgrupi intervjuusid, mille viisin 2011. aastal läbi algklassiõpilaste (N=12) ja –õpetajatega (N=7). Andmete analüüsimiseks kasutasin elemente põhistatud teooria meetodist, kombineerides seda kvalitatiivse tekstianalüüsi meetodiga. Kuna uuringu valim oli üsna väike ja homogeenne, siis ei saa uuritaval teemal teha laiaulatuslikke üldistavaid järeldusi. Siiski olid kogutud tulemused huvitavad ja andsid ideid mitmeteks edaspidisteks uurimissuundadeks. Läbi viidud fookusgrupi intervjuude põhjal võib väita, et Eesti lapsed on aktiivsed ekraanimeedia tarbijad, kes juba väga noorest east alates on harjunud olema erinevate info- ja kommunikatsioonikanalite kütkes. Nii moodustab meedia nende eludest väga suure ja olulise osa. Tüdrukute ja poiste meediatarbimisharjumustes on ühelt poolt palju sarnasusi, teisalt võib aga läbi viidud intervjuude pinnalt öelda, et uuringus osalenud poiste ja tüdrukute meediatarbimispraktikad on suurel määral soospetsiifilised. Kõige suuremad erinevused valimisse sattunud poiste ja tüdrukute ekraanimeedia kasutuspraktikate vahel ilmnesid videomängude tarbimises. Laste usinat meediakasutust on pannud tähele ka õpetajad, kelle sõnul paistavad meediatarbimisest tingitud ilmingud igapäevases koolielus hästi silma. Intervjuudest nii tüdrukute kui poistega ilmnesid konkreetsed lemmikud, kes olid laste hulgas populaarsed. Enda lemmikutena toodi peamiselt välja endaga samast soost tegelasi, kes üldjuhul omasid soostereotüüpseid omadusi. Nii kujunes tüdrukute lemmikuks sõbralik, heatahtlik, armas, naljakas ja hooliv “ilus blondiin”, samas kui poisid eelistasid tüüpilist agressiivset ja supervõimetega “paha poissi”. Nii õpetajate kui lastega läbi viidud intervjuud kinnitasid varem leitud uuringute tulemusi, et lapsed identifitseerivad ennast küllaltki lihtsalt erinevate tegelaskujudega, keda nad ekraanimeedia vahendusel on näinud. Õpetajad täheldasid, et võrreldes endiste õpilastega, on tänapäeva lapsed muutunud tolerantsemaks. Huvitaval kombel olid intervjueeritud õpetajad sellise muutuse suhtes pigem negatiivselt meelestatud. Samuti jõudsid õpetajad üheskoos fookusgrupi käigus arutledes tõdemuseni, et nende arvates võib laste puhul märgata tendentsi, et soorollid on ühtlustumas. Laste tolerantsuse suurenemisel nägid õpetajad rolli esmalt tänapäevasel perekonnamudelil. Teisalt tõid õpetajad välja, et laste vabameelsemate hoiakute kujundamisel on oluline roll kodu kõrval meedial. Ilmnes, et pedagoogid kasutavad meediasisu peamiselt täiendava abivahendina, et koolis õpitut näitlikustada või lihtsustada õppetöö protsessi, mitte aga järjepideva ja sisulise meediaõpetuse andmiseks, mille käigus arendatakse lapse meediapädevust. Intervjuude analüüsile toetuvalt võib väita, et intervjueeritud õpetajad ei hoomanud ei meediaõpetuse ulatust ega võimalusi ning ei näinud just seetõttu ka vajadust meediaõpetuse järele. Õpetajad tõdesid intervjuu käigus, et sootemaatika tuleb algkoolis ainetundides jutuks minimaalselt ning et õppekavas ei ole vastavat teemat sisse toodud. Samas nenditi, et tegemist on teemaga, mille saab tuua läbivalt sisse pea et igasse ainetundi. Siinkohal võib oletada, et õpetajad ei teadvusta endale täit probleemi olemust ega olulisust. Õpetajatega läbi viidud fookusgrupiintervjuu põhjal võib väita, et hetkel ei saa rääkida kasvatusest, mis aitaks levinud soostereotüüpe kummutada, kuna esiteks leiavad õpetajad, et tegemist ei ole probleemiga ning teiseks arvavad õpetajad, et soorollid saavad määratuks juba sünniga ning neid ei saagi muuta.Item Facebook kui perekonna virtuaalne pildialbum(Tartu Ülikool, 2012) Luste, Gerli; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutThe aim of the present BA thesis: „Facebook as a virtual family photo album“ is to analyse what are interviewees practices of displaying family photos, what kind of family photos they upload, what are the expectations they have of the feedback. The keywords of this thesis are: The family as an institution, mapping traditions of family photos, family photo album, social networks as the enviroment for interaction and uploading photos and finally privacy. The empirical analysis of the thesis is based on 13 in-depth oral interviews with users of Facebook, who upload family photos to their Facebook account. Sample preparation was based on a strategy of the homogeneous sample, the selection policy was that the interviewees account includes family photos. Restrictions which relate to age or sex, is not set. The results of study showed that the incentive for uploading photos were family and friends and they were also the audience of family photos for whom the photographs were uploaded. For interviewees was very important to share their photos with family and friends, because they wanted to maintain contact with them. Most frequently the photos were added once a week and it depended mostly on what had occurred in the meantime (birthdays, some kind of events). The maximum amount of family pictures they added were 10 at once. Common practice is to exchange photos once during two or three months. Without exception, all interviewees restrict access to their family photographs and only friends can see their photos. Mostly it is because family photos are too private and personal to share with others. Interviewees are generally aware of the fact that Facebook retains all photos even after deleting. Family members are generally aware of the fact that they are exhibited on Facebook, but sometimes the interviewee decide alone what kind of photos to load and what kind of not. All interviewees, except one, had a paber family photo album. Before the virtual album of Facebook they used the paper album more often, but now, some of them do not add any more family photos to the paper album. They pointed out that virtual album is more preferred – it is faster, convenient, for free and available for friends and family all the time. Mostly exhibited photographs of children, because they always look cute and beautiful to look at. Much less are depicted on the photos interviewee himself, as she/he usually shoots. Interviewees never exhibit kids without clothes and funerals in their virtual album. Improperly considered photos, which would give an incentive to consume alcohol or smoke cigarettes. Interviewees were interested in feedback to their family photos, but it was not the main. The most they loved commentary, also the like was rated.Item Facebooki kasutamine tööle kandideerijate taustauuringu tegemisel teenindussektori asutuste näitel(Tartu Ülikool, 2013) Ivask, Eva-Liis; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida teenindussektori tööle värbajate praktikaid Facebookis kandidaatidele taustauuringute tegemisel. Püüdsin välja selgitada, kuidas teenindussektori tööle värbajad teevad Facebookis kandidaatidele taustauuringut ning kuidas hinnatakse tööle kandideerijate Facebooki profiile. Andmeid kogusin kvalitatiivsel meetodil – intervjueerisin kümmet personaliga tegelevat isikut, kes kasutavad enda töös Facebooki kandidaatide kohta lisainformatsiooni leidmise allikana. Teoreetilistest ja empiirilistest lähtekohtadest tulenevalt püstitasin kaks peamist uurimisküsimust, millele sain valitud meetodi abil ka vastused. Läbiviidud uuringust selgus, et valimisse kuulunud teenindussektori tööle värbajate puhul olenevad taustauuringu tegemise praktikad vastavalt konkreetsele isikule ja organisatsioonile ning selgelt välja kujunenud tegevusmustreid ei ole. Taustauuringut Facebookis tehakse nii enne intervjuusid kui ka pärast antud toimingut ning olenevalt organisatsioonist kas mõnele üksikule kandidaadile või absoluutselt kõikidele kandideerinud isikutele. Ühise joonena on valimisse sattunud tööle värbajate puhul see, et eelnevalt kandidaadilt nõusolekut taustauuringu tegemiseks ei küsita ning taustauuringu tegemist kandidaadi teadmata üldjoontes ebaeetiliseks ei peeta. Facebooki kui taustauuringu tegemise allikat peetakse küll usaldusväärseks, kuid antud sotsiaalvõrgustikust leitud informatsiooni mõju otsustusprotsessis sõltub vastavalt taustauuringut läbi viivast isikust ning üheseid tendentse on keeruline välja tuua. Valimisse kuulunud tööle värbajad hindavad profiilide puhul informatiivseteks kandidaadi fotoalbumeid, huvisid ning sõprusringkonda ning neid vaadatakse profiili analüüsides ka esmajoones. Erinevad kampaaniate jagamised ning meeldimised on pigem teisejärgulised ning neile niivõrd suurt rõhku ei panda. Intervjueeritud tööle värbajatele jätsid head muljet profiilid, mis on privaatsussätetega kaetud, kuid millest peegelduvad mõningal määral kandidaadi huvid ja hobid ning millel on korrektne kandidaati kujutav profiilipilt. Negatiivset muljet lõid tööle värbajate silmis liiga tugevate veendumuste peale surumine, ebatsensuursed fotod ning ebasobilik eneseväljendus. Vastavasisulisi soovitusi anti ka näidisprofiilidele. Vaadeldes tööst selgunud tulemusi, siis võib välja tuua, et sotsiaalmeedia profiilid mõjutavad tööle värbamise otsuseid ning kandideerijad peaksid mõtlema, millist informatsiooni enda kohta avalikustada ja postitada. Kuna teema on aktuaalne nii uusi töötajaid värbavate ettevõtete personalijuhtidele kui ka tööle kandideerijatele, siis on oluline seda edasi uurida. Võtmesõnad: Facebook, tööle värbamine, taustauuring, teenindussektorItem Facebooki kasutamisest loobujad: põhjused ja kogemused(Tartu Ülikool, 2016) Heinsalu, Birgit-Helis; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutBakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, mille tõttu Eesti inimesed lõpetasid Facebooki kasutamise ning kuivõrd kommunikeeriti enda loobumisotsust teistele. Samuti soovisin teada, kuidas intervjueeritavad suhtlevad edasi oma lähedaste ja sõpradega. Lisaks oli töö eesmärgiks uurida, mida tehakse ajaga, mis enne veedeti Facebookis ning millised on informantide emotsioonid ning mõtted peale Facebookist loobumist. Tulemuste välja selgitamiseks viisin läbi kümme semi-struktureeritud individuaal-intervjuud. Intervjuudesse leidsin Facebookist loobujad Facebooki üleskutse abil. Valimisse kuulus seitse naissoost ning kolm meessoost isikut, kes vastasid valimi kriteeriumitele ning andsid esimestena nõusoleku intervjuudes osalemiseks. Analüüsides intervjueeritavate põhjuseid Facebooki kasutamisest loobumisel, vaadeldi peamiselt kahte aspekti, millest esimene keskendus Facebooki ebaturvalisusele ning teine suurele ajakulule. Loobumisotsusest teatasid teistele vaid paar endist kasutajat, kuid suurem osa intervjueeritavatest otsustasid sellest mitte teatada, sest ei soovitud, et neid teistest kanalitest üles hakatakse otsima. Uurides, mis on peamised suhtlusvahendid peale Facebookist loobumist, tõid intervjueeritavad esile, et kasutatakse telefoni, e-kirja ning kohtutakse ka silmast silma. Lisaks toodi välja ka kiirsuhtluskanalid ning sotsiaalmeedia, mida on hakatud aina enam kasutama. Alternatiivsete suhtlusvahendite ning –kanalite eeliseks nimetasid intervjueeritavad seda, et soovitakse kiirelt ja mugavalt oma info teistele edastada, sest info edasi kandmist ei takista uued postitused ning informatsioon, mida Facebooki ajajoonelt leiti. Peale Facebookist loobumist osatakse aega mõistlikumalt ära kasutada ning on leitud tegevusi, millega saab vabal ajal tegeleda. Intervjueeritavad tunnevad end peale Facebooki kasutamise lõpetamist ka vabamalt, õnnelikumalt ning on rohkem rahul enda eluga, sest enam ei kurna neid pidevalt uuenevad postitused Facebooki ajajoonel ning enam ei võrrelda end teiste kasutajate piltide ega postitustega. Võtmesõnad: Facebook, sotsiaalmeediast loobumine, kiirsuhtluskanalid, tehnoloogia kasutamise lõpetamine.Item Fotode ja pildiallkirjade tõlgendamine suhtlusportaali Orkut.com näitel(Tartu Ülikool, 2009) Lamp, Berit-Helena; Siibak, Andra, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond; Tartu Ülikool. Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut