Browsing by Author "Toomla, Raul, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 48

Aafrika Liidu ebaefektiivsus ja toimimine kohalike konfliktide lahendamisel: Darfuri ja Somaalia konfliktide näide
(Tartu Ülikool, 2014) Välja, Roland; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et käesolevas töös sai kinnitust fakt, et Aafrika Liit on suhteliselt ebaefektiivne rahvusvaheline organisatsioon ega suuda loodetud kujul mustal mandril asetleidvatesse konfliktidesse panustada. Põhjustena saab välja tuua aga küllaltki palju aspekte. Aafrika Liidu ebaedu põhjuseid konfliktide lahendamisel sai hinnatud läbi erinevate konfliktidesse sekkumise võimaluste. Iga tülisse sekkumise etapp – vahendus (sh sõnavõtt), sanktsioonid ja sõjaline interventsioon (sh humanitaarinterventsioonid) eeldavad teatud kriteeriumite täitmist selleks, et sekkumine oleks edukas. Nagu järelduste peatükist välja tuleb, siis neid kriteeriume suudetakse täita vaid poolikult ning tihti jääb mulje, justkui eelistatakse sõjalist sekkumist püüetele asju rahumeelselt lahendada. Tegelikkuses on aga rahumeelsed sekkumisviisid teooria kohaselt efektiivsemad. Lisaks efektiivsuskriteeriumidele konflikti sekkumise viiside osas tuli töö käigus välja ka tõsiasi, et Aafrikas aset leidvad tõsised probleemid nagu vaesus, HIV, AIDS, näljahädad, kodusõjad ja korruptsioon on asetanud riikide fookuse võrreldes läänelikke väärtusi kandvate riikidega hoopiski teise kohta. Kuna Aafrika Liidu liikmetel on nii palju siseriiklike probleeme, siis pigem keskendutakse nende lahendamisele ning primaarsemad teemad rahvusvahelisest julgeolekust ongi ilmselt need, mis puudutavad rahva ellujäämist, toiduvajaduste rahuldamist jms. Siiski on selge, et sealsetes riikides toimuvad kodusõjad ja hulgaliselt inimohvreid nõudvad kokkupõrked tuleb lahendada, kuid seda ei saa oodata Aafrika ühiskonnalt endalt. Vaja on läänelike organisatsioonide senisest otsustavamat sekkumist ning ehk oleks hea kui vastutust ei üritataks delegeerida ainult sealsetele organisatsioonidele. Selleks, et seda teha, peab Aafrika oma arengus läänemaailmale järgi jõudma. Alles siis saame seal toimuvat hinnata läbi oma vaateprisma.
Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuste kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle
(Tartu Ülikool, 2017) Alev, Rain; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolevas uurimuses analüüsib autor Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi vastastikuse kaubanduse mõju poliitilisele koostööle. Uurimus lähtub vastastikuse sõltuvuse teooriast ning jaguneb nelja peatükki. Uurimuse esimeses pooles annab autor ülevaate vastastikuse sõltuvuse teooriast ning teises pooles tutvustab kasutatavat meetodit ning analüüsib kaubandussidemete mõju Ameerika Ühendriikide ja Hiina Rahvavabariigi poliitilisele koostööle. Selgitamaks välja kaubandussidemete mõju poliitilisele koostööle, vaatleb autor kahe riigi kaubandussidemeid aastail 2001-2013 ning võrdleb neid ÜRO Peaassamblee hääletustulemustes kajastuva Lijpharti indeksiga, mis väljendab poliitilist koostööd. Kaubandusnäitajatest on vaatluse all nii kahepoolse kaubanduse maht USA dollarites kui ka kahepoolse kaubanduse osakaal mõlema riigi kaubandusest. Analüüsi käigus selgus, et kahepoolse kaubanduse osakaalu mõlema riigi kaubandusest ning Lijpharti indeksi vahel esineb mõningal määral korrelatsiooni, mille põhjal võib järeldada, et kaubandussidemed omavad mõju poliitilisele koostööle. Märksõnad: USA, Hiina, kaubandus, rahvusvahelised suhted, Lijpharti indeks, ÜRO, Peaassamblee, vastastikune sõltuvus.
Ameerika Ühendriikide välispoliitiline pööre Aasiasse ja selle mõjud Euroopa julgeolekupoliitikale
(Tartu Ülikool, 2024) Kullamaa, Karel; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Ameerika Ühendriikide poolne julgeolekugarantii on ajalooliselt olnud Euroopa julgeolekupoliitika keskseks osaks. Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida Ameerika Ühendriikide Aasiasse pöördumise (pivot to Asia) poliitika mõju NATO Euroopa liitlaste julgeolekupoliitikale. Töö teoreetiliseks aluseks oli Glenn Snyderi liiduteooria ja selles tutvustatud hülgamise (abandonment) ja lõksujäämise (entrapment) mõisted. Uurimuse läbiviimisel kasutati peamiselt kvantitatiivset andmeanalüüsi. Võrreldi andmeid USA vägede paigutamise, USA sõjalise välisabi, Euroopa riikide kaitsekulutuste ja kaitsekoostöö kulutuste kohta aastatel 2001-2022. Samuti viidi läbi korrelatsioonianalüüs Euroopa liitlastele antava sõjalise välisabi ning Euroopa riikide kaitsekulutuste ja koostöö vahel. Nende analüüside tulemused näitavad, et USA Aasiasse pöördumise poliitikal ei ole olnud märgatavat mõju Euroopa julgeolekupoliitikale, ning USA panus Euroopa kaitsele ei vähenenud oluliselt pärast Aasiasse pöördumise poliitika algust, vaid on hoopis suurenenud tänu Venemaa poolt tuleneva ohu suurenemisele. Üldiselt on Euroopat puudutav julgeolekupoliitika olnud juhitud geopoliitiliste sündmuste poolt, nagu Venemaa sissetung Ukrainasse 2014. ja 2022. aastal.
Avalik diplomaatia ja selle mõju Euroopa Liidu laienemisel
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Timmusk, Gertu; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Uurimisteema on aktuaalne, kuna Euroopa Liidu välispoliitika, laienemine ning kodanikkonna kasv on palju kõneainet pakkuv temaatika. Lisaks liikmes- ja kandidaatriikide sisepoliitikale kui ka Euroopa Liidu sees toimivatele poliitilistele jõududele, mis laienemist mõjutavad, muutub oluliseks avalik diplomaatia, mis on üks poliitika tegemise vahenditest. Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avaliku diplomaatia olemust ja hinnata selle mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas. Selleks, et Euroopa Liit suudaks tulevikus olla edukas, peab EL laienemispoliitika säilitama oma läbipaistvust ja usaldatavust ning seda on võimalik mõjutada avaliku diplomaatia tegevustega. Tegevuste kategoriseerimine dimensioonidesse ning loogilise mudeli olemusel tuginev relatiivne analüüs võimaldab luua selgemat arusaama ning välja tuua aspekte, mis vajavad lisaressursside rakendamist. Meetod Magistritöös kasutati empiirilise materjalina avatud küsimustega ekspertintervjuusid laienemise ala spetsialistidega ja sekundaarseid andmeid ametlikest allikatest ning Eurobaromeetri uuringutest. Analüüs teostati tuginedes loogilisele mudelile ning avaliku diplomaatia sisend- ja väljundtegurite mõju määratlusel kasutatai relatiivset hindamise meetodit. Uurimistulemused Uurimise tulemused näitasid, et Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on avalikul diplomaatial puudu ühtse sõnumi olemasolu ning avaliku diplomaatia temaatikaga seotud artiklite konkreetne arvuline määratlus. Oluline on finantseeringu ehk eelarve eraldamise suurendamine, ametnikkonna koolitamine ja vajaliku varustuse võimaldamine koormusega toimetulekuks, et tagada institutsioonide ja programmide areng ning parem rahvusvaheline toetus ja koostöö partnerlussuhetes. Olemas on vajalikud igapäevast informatsiooni edastavad veebiportaalid ja toimivad teavitustegevused, programmid ning spiikrid tagamaks kahesuunaline ja tasakaalustatum meediakajastus. Seega, tuginedes loogiise mudeli sisend- ja väljundtegurite analüüsile selgus, et avaliku diplomaatia mõju Euroopa Liidu laienemise valdkonnas on olnud tõhus, kuna planeeritud töö on suurel määral teostatud ning selle tõttu on ka saavutatud tulemeid. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima Teemat on oluline edasi uurida, kuna avaliku diplomaatia mõju on digitaliseeritud maailmas üha suurenev ning jätkub akadeemiliste uuringute vajadus antud valdkonnas. Oluline on avaliku diplomaatia mõju määratlemine nii Euroopa Liidu teistes poliitvaldkondades kui ka liidus tervikuna. Liidu üleüldise mõju määratlemisel on soovituslik kasutada hindamiseks T. Saaty poolt välja töötatud analüütilist hierarhiate meetodit, mille rakendamine nõuab piisava finantseeringu olemasolu.
Complex interdependence and peace: a comparative analytical study of Ukraine, Georgia and CIS member-states from 2000-2014
(Tartu Ülikool, 2016) Parts, Raul; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The idea of the research project is to examine the possible correlation between economic interdependence and security. The following thesis will look at the members of Commonwealth of Independent States in a dyad with Russia over the last decade in order to determine the variables, that accordance with the independent variable, i.e. economic interdependence can affect security in the mentioned dyads. Already from the 1950s, liberals in international relations along with liberals in economics have described the benefits of trade and economic interdependence, making it too costly to engage in a conflict. Globalization theorists have evolved the concept and economists tend to say that the world is (at least in financial terms) very much interdependent. This all should make conflict a very costly option for a state and enforce pacifism between states and in the international arena in general. But economic interdependence can also be of asymmetric nature, making the costs of a conflict very high to one counterpart and thus reducing the threat of a conflict to the second counterpart. The thesis will look at how economic interdependence along with other relevant variables can affect conflict or perhaps prevent it from happening in the first place. A theory is presented and it is tested through corroborative examples of military disputes between Russia and the members of the Commonwealth of Independent States.
Covid-19 kriisist tulenev mõju Euroopa Liidu riikidele lähtuvalt digitaliseerumisest ja sulgemise intensiivsusest
(Tartu Ülikool, 2021) Lõoke, Karl; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutavad digitaliseerumise tase ja riigi sulgemise intensiivsus Euroopa Liidu liikmesriikide toimetulekut Covid-19 kriisiga. Seejuures lähtutakse riikide 2018. ja 2020. aasta IMFi poolt koostatud sisemajanduse kogutoodangu tasemetest ning DESI andmebaasidest pärinevast infost digitaliseerumise kohta. Töö esimeses pooles defineerib autor riigi sulgemise (lockdowni) mõiste ning uurib, kuidas on riigi sulgemist varasemalt uuritud ning kuidas on sulgemine riikidele mõjunud. Lisaks sellele kirjeldab töö autor kahte digitaliseerumise indeksit - DAI ja DESI, mille puhul tuuakse välja peamised indikaatorid, mille põhjal indeksi lõppväärtus kujuneb. Töö teises pooles analüüsib töö autor riikide sisemajanduse kogutoodangu muutumist uuritaval perioodil, riikide digitaliseerumist ning piirangute intensiivsust. Samuti uuritakse, kas ja kuidas kolm töös kasutatavat muutujat omavahel seoses on. Töö käigus leidis autor, et sisemajanduse kogutoodangu muutuse ja digitaliseerumise vahel seost ei eksisteeri. Küll aga on seos olemas riigi sulgemise intensiivsuse ja sisemajanduse kogutoodangu muutumise vahel ning digitaliseerumise ja riigi sulgemise intensiivsuse vahel. Samuti leiti, et ca 80% Euroopa Liidu liikmesriikide puhul oli Covid-19 kriisist tulenev sisemajanduse kogutoodangu muutus negatiivne. Samas kasvas analüüsitaval perioodil keskmine digitaliseerumise tase 19,5 ühiku võrra.
De facto riigi staatus demokratiseerumise mõjutajana: võrdlev analüüs tunnustatud ja tunnustamata riikide põhjal
(Tartu Ülikool, 2015) Ivask, Pille; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Dublini süsteemi toimimine Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Palits, Janar; Veebel, Viljar, juhendaja; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö keskendub sellele, milliseid probleeme näevad Eesti asutused Dublini süsteemi rakendamisel Eestis ja üleeuroopalisel tasandil ning kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada. Seesugune uurimiseesmärk püstitati lähtuvalt varasematest uurimustest, mille kohaselt näevad EL-i liikmesriigid Dublini süsteemi rakendamisega seotud probleeme ja nende põhjuseid erinevalt. Samas on Eesti perspektiivi Dublini süsteemi toimimisele vähe uuritud. Töö teoreetilise lähtekohana kasutati avaliku hüve teooriat, seega vaadeldi Dublini süsteemi, kui korraldust, mis loob selles osalevatele riikidele kindlaid hüvesid. Eesti perspektiivi uurimiseks kasutati kvalitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Töö kvalitatiivsus avaldub selles, et uurimuse käigus viidi läbi ekspertintervjuud Eesti rakendusasutuste ekspertidega. Intervjuudes kogutud andmete analüüs viidi läbi kvalitatiivse sisuanalüüsi toel. Intervjuude käigus saadud tulemusi võrreldi ametlike dokumentide ja meedias avaldatuga. Dublini süsteemi efektiivsuse hindamiseks võrreldi Eurostat-i andmeid Dublini süsteemi rakendamise kohta Eesti ja EL-i tasandil. Uurimus näitas, et Eesti asutused hindavad Dublini süsteemi toimimist kitsalt Eesti kontekstis pigem positiivselt. Positiivne hinnang põhineb paljuski sellele, et mitmed Dublini süsteemiga seostuvad negatiivsed mõjud pole Eestisse jõudnud. Probleemina tõstatus see, et Eestil endal on suhteliselt väike mõju Dublini süsteemi reformi kujundamisel. Üleeuroopalisel tasandil nähti nelja olulist probleemi – riigid ei registreeri taotlejaid, üleandmisi ei suudeta läbi viia, puudub koormajagamise süsteem ja liikmesriikide vahel puudub usalduslik koostöökultuur. Uurimuse tulemusel võib järeldada, et Dublini süsteemi olulisus Eesti jaoks suureneb, kuna üha kasvav osa rahvusvahelise kaitse taotlejaid saabub Eestisse teistest liikmesriikidest Dublini süsteemi alusel. Eesti asutuste positiivset hinnangut Dublini süsteemi praegusele toimimisele kujundab paljustki asjaolu, et Eesti koormus taotlejate vastuvõtmisel on väiksem, kui see Dublini süsteemi alusel peaks olema. Üleeuroopalises vaate puhul võib järeldada, et mitmed probleemid tulenevad Dublini süsteemi riikidevahelisest iseloomust, hüve loova grupi heterogeensusest ja süsteemi välistest teguritest, mida pole võimalik seadusandlikult mõjutada.
Eesti ja Horvaatia rahvusvähemuste integreerimine ühiskonda OSCE kaasabil
(Tartu Ülikool, 2013) Täker, Taimo; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The effectiveness of international organisations in the fight against HIV/AIDS
(Tartu Ülikool, 2018) Kärblane, Kerstin-Gertrud; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
HIV/AIDS virus is spreading and the way to stop it is to do so through different policy and legal implementations. The aim of this thesis is to analyse how ART and international finances affect the number of people living with HIV by constructing a correlation matrix and regression model. To better analyse how different indicators might be affected theoretical overview was given both on medical and political factors. In this thesis three hypotheses were formed. Due to the lack of data the first hypotheses (prediction model) was rejected and the second hypotheses (descriptive model) was used. The results showed that when a number of people living with HIV raises the number of people receiving ART and international finances increase. The deduction could be made that implemented policies are effective. It is important to note that increasing numbers of HIV cases occurred mostly in lower income countries. By analysing political strategies of countries it was seen that there was a lack of implementation of human rights even though collective rights were mostly covered. As most national government guidelines only included ART, HIV testing and counselling. Meaning that due to the lack of implementation of human rights, stigma, fear and discrimination amongst key populations are still occurring resulting in a number of people not getting tested for HIV. Further research concerning how political implementations directly affect the number of people living with HIV is needed in order to fully understand the problem and to find the best solution.
Euroopa Liidu ja USA vabakaubanduslepingu poliitökonoomilised põhjused
(Tartu Ülikool, 2014) Juust, Mathias; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Transatlantilisi suhteid kirjeldab viimaste kümnendite jooksul tihe koostöö erinevates poliitika valdkondades, kuid kuni 2013. aastani puudus kaubandust ulatuslikult liberaliseeriv lepe. Järelikult pidid vabakaubanduslepingu potentsiaalsed kasud ajas suurenema, mis panid mõlemat osapoolt erimeelsused kõrvale heitma ja sellele formaalse käigu andma. Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada poliitökonoomilised põhjused, mille tõttu Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid otsustasid alustada vabakaubanduslepingu läbirääkimisi. Teoreetiliselt võib vabakaubandustsooni kehtestamise kohta tuua nelja tüüpi põhjendusi. Esiteks, staatiliste efektide poolt kaasatoodavad kasud, mis tulenevad peamiselt tollibarjääride eemaldamisest. Tõusev bilateraalse kaubanduse maht ja osakaal peaksid sealjuures potentsiaalseid heaoluvõite mõlemale osapoolele suurendama. Teiseks, dünaamilised efektid annavad tõuke partnerite majanduslikule efektiivsusele ja arengule. Nende kahega seotud indikaatorite langus minevikus võib niisiis lepingu sõlmijate jaoks dünaamiliste efektide atraktiivsust tõsta. Kolmandaks, võib lepingu sõlmimine tõsta mõlema osapoole suhtelist mõjuvõimu rahvusvahelisel areenil, seda nii majanduslikus kui poliitilises mõttes. Viimase põhjendusena on vabakaubandustsooni loomise soov sisepoliitiliste protsesside tulemus, kus riigiinstitutsioonid lähtuvad otsuse langetamisel huvigruppide arvamusest. Empiirilises osas anti ülevaade nelja võimaliku põhjendusega seonduvate indikaatorite muutusest ajas alates 1996. aastast, millele eelneval aastal oli loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon, mis mõjutab rahvusvahelise kaubanduse suhteid tänase päevani. Analüüsi käigus selgus, millises suunas need näitajad aja jooksul muutusid ja kuidas need muutused mõjutasid EL-i ja USA motivatsiooni alustada vabakaubandusläbirääkimisi. Analüüsi tulemused võib kokku võtta järgnevalt: kõigepealt oli 2013. aastaks bilateraalsele lepingu jaoks tekkinud soodne keskkond. Kahe suurima majanduse ja multilateraalse kaubanduse eestkostjana soovisid EL ja USA 1990. aastate lõpus näidata oma pühendumust vastloodud Maailma Kaubandusorganisatsiooni raamistikule, mida omavaheline leping oleks õõnestanud. 2001. aastal alanud Doha läbirääkimiste voor oli aga bilateraalsete läbirääkimiste alustamise ajaks lootusetult venima jäänud, mistõttu puudus ka põhimõtteline vastuolu. Lisaks säilis lepingu suhtes sisepoliitiliselt elujõuline olukord, sest eksportijatele tõotatav heaoluvõit ületas importtoodetega konkureerivate ettevõtjate poolt kannatatava kaotuse, samal ajal kui väikeseid võite võis loota keskmine valija. Samas ei suurenenud need potentsiaalsed kasud aja jooksul, ehk pole võimalik väita, et lobigruppide surve vabakaubandustsooni loomisele suurenes. Alates 2000. aastate algusest tõusis EL-i ja USA kaubandus kolmandate riikidega kiiremini kui omavahel, mistõttu moodustas 2013. aastaks bilateraalne kaubandus väiksema osa mõlema kogukaubandusest. Suhteliselt võetuna langesid seepärast ajas ka staatiliste efektidega kaasnevad kasud. Läbirääkimiste alustamist seletavad pigem dünaamiliste efektide poolt kaasa toodavate kasude olulisus, sest viimaste aastate jooksul olid mõlema poole majanduskasvu ja -arengu väljavaated halvenenud. Maailmamastaabis oli juba kaotatud ka majanduslikku mõjuvõimu, mida saab kasutada ka erinevate välispoliitilise eesmärkide saavutamiseks. Antud vabakaubanduslepingut võib seega eelkõige näha oma majandusliku ja poliitilise positsiooni parandamise vahendina rahvusvahelisel areenil.
Euroopa Liidu lobimine: Balti riigid enne ÜPP 2014-2020
(Tartu Ülikool, 2016) Järveläinen, Joonas; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Liit on oma olemuselt peamiselt majanduslik ühendus, mille eesmärk on ühtse suuremahulise ning elujõulise majandusruumi loomine. Liidu üks juhtmõtetest on EL'i ühtne areng tervikuna, mida püütakse erinevate meetmete abil ellu viia. Üks kasutuses olevatest meetmetest on antud uurimistöös kõne all olnud ühine põllumajanduspoliitika. Ühise põllumajanduspoliitika peamisteks eesmärkideks on põllumajanduse, kui toiduainetööstuse ühe alustala, jätkusuutliku areng, põllumeeste toetamine, loodusvarade haldamine ning tasakaalus territoriaalne areng. Märk põllumajanduse olulisest on fakt, et liidu kogueelarvest kuulub iga-aastaselt 45% just põllumajanduse ja sellega seonduva rahastamiseks ning toetamiseks. Põllumajanduse tähtsuse osakaal EL'i kogutegevuses annab märkimisväärse põhjuse hoida ennast kursis sellega seonduvatel poliitilistel protsessidel kõigil alates tavakodanikust lõpetades riikide juhtivate poliitikutega. Poliitikute puhul seda ka juhul, kui tegemist pole nende peamise huvialaga. Juurdepääs ja mõju antud protsesside juures võib tähendada väga olulisi muutusi liikmesriikide tasemel. Kahtlemata omab poliitiline lobitöö tähtsust ka selles poliitikavaldkonnas. ÜPP protsesside enda suunas juhtimisest peaksid olema huvitatud kõik liikmesriigid lähtudes toiduainetööstuse suurest mõjust kogu rahvastiku üle. Baltimaade seisukoht oli enne ÜPP 2014-2020 eelarveperioodi tagada Eesti, Läti ja Leedu põllumeestele võrdväärne situatsioon välja makstavate toetuste suhtes. Lobitöö selle nimel saavutas oma aktiivsuse haripunkti eelneva eelarvetsükli viimase 2-3 aasta jooksul, kus EL'i ametkondades pandi paika tuleva eelarve täpsemaid punkte. Vaatamata põllumeeste huvide esindatajate panusele ei saavutatud uueks eelarvetsükliks soovitud tingimusi. Võrreldes eelneva eelarvega tingimused paranesid, kuid mitte soovitud määral. Peamiseks teguriks ebaedus saab lugeda Baltimaade positsiooni poliitilisel maastikul - isegi kolme riigi koostöös moodustatakse kõigest murdosa tervest liidust ning see ei jäta ruumi laialdaseks poliitiliseks kauplemiseks. Vaatamata sellele, et tegu on võrdväärsete liikmete liiduga, on ka tegu demokraatiaga, kus valdaval enamusel on jõud. Demokraatlikus keskkonnas on enamusel selge eelis vähemuse üle.
Euroopa Liidu Vene Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonide tõhusus peale 2022. aastal toimunud Ukrainasse tungi
(Tartu Ülikool, 2024) Laid, Kaisa; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärk on eesmärk uurida Euroopa Liidu Venemaale kehtestatud sanktsioonide efektiivsust peale Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris. Ajavahemikus 2020-2024 analüüsitakse erinevate majanduslike näitajate alusel, kas ja mil määral on Euroopa Liidu Venemaale kohaldatud sanktsioonid selle majandust nõrgestanud ja kuidas Venemaa on antud sanktsioonidele reageerinud. Töö kirjutamisel baseerutakse teadusartiklitele, meediakajastustele, õigusaktidele ning erinevatele andmebaasidest pärinevatele majandusnäitajatele. Töös järeldatakse, et Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei ole siiani oluliselt negatiivselt Venemaa majandust mõjutanud ja Venemaa on sanktsioonidele vastu töötanud. Venemaa on pigem olnud motiveeritud leidma alternatiivseid mooduseid, kuidas enda tegevusega jätkata ning otsinud viise, kuidas sanktsioonide tekitatud kulu minimeerida.
Geopoliitiline kallutatus globaalses uudismeedias 2019. aastal metsatulekahjude kajastamisel: CNN, Euronews ja Al Jazeera
(Tartu Ülikool, 2020) Eelmäe, Elerin; Seppel, Külliki, juhendaja; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Metsatulekahjud on iga-aastane nähtus mitmeis maailma paigus, ent aasta-aastalt purunevate kuumarekordite ning kliimamuutuste kontekstis on laiaulatuslikud ning hävitulikud metsatulekahjud saamas normiks. Ometi ei ole see normaalne ega ökosüsteemi jaoks jätkusuutlik toimimisviis, mistõttu on tarvis, et inimkond oleks teadlik taolistest muutustest ning tulekahjude toimumisest. Teisalt mõjutab metsatulekahjude kajastamise viis ka neile lõpu panemist annetuste, vabatahtliku tegevuse jms näol. Meedias saavad aga sageli eelisjärjekorras kajastust sündmused ja riigid, mis leiavad aset arenenud või võimuhierarhias kõrgel kohal paiknevates riikides, aga ka omavad väljaande riigiga geograafilisi, majanduslikke, poliitilisi või kultuurilisi sidemeid. Nii on antud töö eesmärgiks selgitada välja geopoliitika roll meediakajastuse sisu ja mahu kujunemisel globaalsetes uudismeedia väljaannetes CNN, Euronews ja Al Jazeera. Globaalse uudismeedia kontekstis on uudisväärtuse kriteeriumitele põhinedes võimalik teha järeldusi metsatulekahjude kohta avaldatud artiklite kohta. Esmalt selgitas autor välja CNNis, Euronewsis ja Al Jazeeras 2019. aastal metsatulekahjude kohta avaldatud artiklid, mille põhjal saadi tulemused kajastuse hulga, ajalise jaotuvuse, kajastatud põlengute ning riikide kohta. Entmani raamistamisteooriale tuginev kvalitatiivne sisuanalüüs viidi sisuliste tendentside eristamiseks läbi kolme enim kajastust saanud põlenguga – Austraalia, California, Amazonas. Põhifunktsioonist lähtuvalt eristati seostavad, põhjuseid määravad, süüdistavad ning lahendusi pakkuvad raamid. Tulemustes selgus, et metsatulekahjusid kajastati CNNis, Al Jazeeras ja Euronewsis sarnases mahus, ka sarnanes kajastuse ajaline jaotuvus. Küll aga esines rohkelt erinevusi konkreetsete põlengute ning nendega seostavate riikide kajastamisel, mis tingis ka kajastuste erinevused maailmajagude vahel. CNNi ja Al Jazeera puhul ilmnes selgelt geopoliitiline kallutatus metsatulekahjude kajastamisel, Euronewsi puhul mitte nii selgelt. Läbivalt said enim kajastust tuumikriigid, samas kui pool-perifeeria ja perifeeria riigid said märkimisväärselt vähem kajastust. Kajastus ei lange kokku 2019. aastal enim põlenud riikidega. Raamide määramisel selgus, et Austraalia põlengu kajastamine oli läbivalt väga sarnane, samas kui California ja Amazonase kajastamisel domineeris igas väljaandes erinev lähenemine. Kui kajastus Euronewsis oli läbivalt poliitiline, mis väljendus ka CNNis ja Al Jazeeras, siis viimases kahes oli kajastus mitmekesisem, hõlmates konkreetseid konflikte, keskkonnaraami ning indiviidi tasandit. Metsatulekahjude kajastamine CNNis, Euronewsis ja Al Jazeeras on erinev, kuid väljendab mitmeid sarnaseid tendentse ning omab geopoliitilisi mõjutusi.
Globaliseerumise seosed sissetulekute ebavõrdsusega arenguriikide ning üleminekujärgus majandusega riikide näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Prints, Petra; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Üha süvenev sissetulekute ebavõrdsus on maailmas aktuaalne probleem, mille üle peavad järjepidevat diskussiooni nii poliitikakujundajad kui ka akadeemikud. Nii ei ole inimeste sissetulekute ebavõrdsuse kasvu probleemid mööda läinud isegi arenenud majandusega riikidest, kuid arengu- ning siirderiikides on probleem veelgi laiaulatuslikum ning tõsisem. Probleemide hulk, mida toob kaasa järjest süvenev sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides on laiahaardeline ning mitmekesine, mistõttu arvatakse, et sissetulekute ebavõrdsus võib suure tõenäosusega põhjustada lähema kümne aasta jooksul maailmas olulist kahju. Nii teaduskirjanduses kui ka poliitilisel maastikul valitseb diskussioon selle üle, kas sissetulekute ebavõrdsuse allikaks on pigem riigisisene poliitika või tegu on siiski globaliseerumise näol maailmas aset leidnud loomulike arengutega. Siit tulenevalt oli bakalaureusetöö eesmärk uurida globaliseerumise majandusliku dimensiooni ning sissetulekute ebavõrdsuse vahelisi seoseid arengu- ning üleminekujärgus majandusega riikides. Töös püstitati hüpotees: mida globaliseerunum on majandus, seda väiksem on sissetulekute ebavõrdsus arengu- ning siirderiikides tulenevalt olemasolevatest teoreetilistest käsitlustest ning varasemate empiiriliste uuringute tulemustest. Püstitatud hüpoteesi kontrollimiseks viis autor läbi korrelatsioonanalüüsi kui ka mitmese regressioonanalüüsi abil modelleerimise. Valimisse kuulus kokku 53 arengu- ning siirderiiki 12 erinevast regioonist. Tulemused näitasid, et majanduslikku globaliseerumisprotsessi iseloomustavad avatud kaubavahetus ning välismaised otseinvesteeringud ei ole arengu- ning siirderiikides sissetulekute ebavõrdsust tekitavateks teguriteks ning viimaseid saab hoopis pidada sissetulekute ebavõrdsust vähendavateks mõjuriteks. Saadud uurimistulemused on kasulikud mõistmaks paremini kompleksse sissetulekute ebavõrdsuse probleemi olemust arengu- ning siirderiikides. Samuti võiksid saadud tulemused aidata kaasa arengu- ning siirderiikides tõhusa poliitika loomisele, eesmärgiga toetada sissetulekute ebavõrdsuse probleemiga edukamat toimetulekut.
Hargmaiste ettevõtete mõju rahvusvahelises poliitikas: sihtriigi sõltuvus doonorriigi kapitalismi mudelist
(Tartu Ülikool, 2016) Laimets, Annika; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö uurib, kuidas hargmaised ettevõtted mõjutavad rahvusvahelist poliitikat, analüüsides välismaiste otseinvesteeringute mõju sihtriigile vastavalt sellele, kas doonorriik kuulub angloameerika või kontinentaalsesse kapitalismi mudelisse. Teoreetiline osa seletab kõigepealt põhilised mõisted, selgitab välismaiste otseinvesteeringute liike ja erinevust teistest investeeringute viisidest ning tutvustab riikide jaotamist kapitalismi mudelitesse. Teine peatükk koondab varem avaldatud uurimused ning tutvustab magistritöö olulisust hargmaiste ettevõtete tegevuse mõju poliitilise mõõtme analüüsimisel. Seejärel defineerib töö indikaatorid, uuritava ajavahemiku ning valimi. Analüüsitavad muutujad on Fraser Institute’i ja Heritage Foundationi majandusvabaduse indeksite, Gini indeksi ja Fraser Institute’i kollektiivläbirääkimiste allindeksi muutumine aastatel 2001–2012, millest on kättesaadavad kahepoolsete investeeringute andmed Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt ehk angloameerika ja kontinentaalsest kapitalismi süsteemist. Kolmas osa näitab regressioonanalüüsi tulemusi ja järeldab, et välismaised otseinvesteeringud üksi ei suuda seletada muutusi majandusvabaduse indeksites ja sotsiaalse heaolu näitajates ega erinevusi ettevõtete päritolus ühest või teisest kapitalismi mudelist.
Hiina kaubandusotsuste mõjutatus Tiibetiga seonduvast poliitilisest konfliktist
(Tartu Ülikool, 2016) Suigusaar, Kristiina; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli leida vastus küsimusele: kas Hiina on muutnud oma kaubandussuhteid riikidega, kes on avalikult Tiibetile toetust avaldanud, ning selle põhjal järeldada, kas Hiina mõjutab oma kaubandussuhteid ajendatuna Tiibetiga seonduvast poliitilisest konfliktist. Andmete vaatlusele ning teooriale põhinedes järeldasin, et Hiina kaubandusotsused ei ole olnud mõjutatud sellest, kas riik on Tiibetile toetust avaldanud või ei. Kuigi andmetes leidus mõningaid langusi, mis sobisid teatud riikide puhul ajaraamistikku, ei olnud need kas piisavalt suured või kestsid need liialt vähe kindlalt määratlemiseks, et põhjuseks on just Tiibetile toetuse avaldamine ning Hiina reaktsioon sellele. Samuti ei esinenud andmetes vajalikku ühtsust toetust avaldanud riikide ja nende kaubanduslikes määrades esinevates langustes. Arvestades, et enamus riike avaldas toetust samal ajal ja sarnastel määradel, oleks pidanud langused esinema samuti samal ajal ja samal määral. Lisaks esines andmetes ka vasturääkivusi, mistõttu andmed ei esindanud tegelikku olukorda. Põhjuseks, miks kaubandus ei olnud Tiibeti konfliktist mõjutatud, on ilmselt Hiina suur majanduslik kasv läbi aastate ning domineeriv majanduslik jõud, mistõttu on turu ohverdamine teistele riikidele liialt suur kaotus. Lisaks võib arvata, et riigid soovisid vältida konflikti ühe riigiga, et mitte rikkuda oma kaubandussuhteid teiste riikidega. Hiina seetõttu aga ei pidanudki reaalselt oma kaubandusotsuseid muutma ning piisas vaid ähvardustest. Kindlasti tekkis andmete vaatlusel palju küsimusi teiste languste kohta, ning edasiste uurimuste eesmärgiks võikski olla nende languste täpsem vaatlus ning nende taga olevate võimalike põhjuste avastamine.
Humanitaarinterventsiooni kui ettekäände kasutamine relvakonfliktides: Venemaa-Gruusia sõja näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Karv, Jaanus; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Iraani Islamivabariigi ja Saudi Araabia Kuningriigi omavaheline konkureerimine Lähis-Ida piirkonnas: ÜRO näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Toiviainen, Henrik-Mikael; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Alates 1979. aasta islamirevolutsioonist on Saudi Araabia ja Iraan omavahel konkureerinud mõjuvõimu pärast Lähis-Ida piirkonnas, sest mõlemad riigid näevad ennast kui islamimaailma esindajat. Konkureerimine on jätkunud ka 21. sajandil, kuid rivaalitsemise algusest peale on riigid hoidunud otsesest sõjategevusest ning üritanud kaudselt mõjutada lähiriikide käitumist. Üks viis mõjuvõimu saavutamiseks on sõltuvussuhte loomine nii majanduslikult kui julgeolekualaselt ning selle bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, milline seos on riikidel kaubanduse ja relvaimpordi osakaalu suurusel ja riikide hääletamismustritel ÜRO Peaassamblees. Sarnaseid uurimusi on läbi viidud ka teiste riikidega ja teistes organisatsioonides. Käesolevas töös on uuritud Saudi Araabia ja Iraani majanduslikke ja julgeolekualaseid suhteid Lähis-Ida riikidega ning kõrvutatud nende osatähtsus (sõltumatu muutuja) ja ÜRO Peaassamblee hääletustega (sõltuv muutuja). Teoreetilisest osast lähtuvalt on autori hüpotees, et mida suurem on riik A osatähtusus riigi B majanduses ja julgeolekus, seda sarnasemalt hääletab riik B riik A-ga. Tööst selgub, et Lähis-Ida riikide kaubanduslik osakaal ja häälte kattumine ÜRO Peaassamblees on suurem Saudi Araabiaga kui Iraaniga, kuid enamikel neist puudub seos nende kahe muutuja vahel. Julgeolekualaselt on tinglikult suurem tähtsus Iraanil, kuid ka sellel puudub omavaheline seos häälte kattumisel ÜRO Peaassamblees. Mõlema riigi osatähtsus uuritavate Lähis-Ida riikide majanduses ja julgeolekus on marginaalne, mistõttu tuleneb riikide häälte kattuvus ühe või teisega vastavalt enda huvidest. Edaspidi oleks mõistlik uurida Lähis-Ida riikide suurimate majandus- ja julgeolekupartnerite osatähtsust ja nende korrelatsiooni rahvusvahelistes organisatsioonides.
Küberrünnakute rakendamine hübriidsõjapidamise meetodina Eesti, Gruusia ja Ukraina näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Oolup, Laura; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Hübriidsõda on pärast Krimmi annekteerimist roheliste mehikeste poolt kujunenud aktuaalseks terminiks, mille üle järjepidev diskussioon aset on leidnud. Diskussioon ei väljendu ainult küsimuses, milles hübriidsõda täpselt seisneb, vaid ka kontekstis, kas taoline eraldi sõjapidamise viis üldse eksisteerib. Lääs on võtnud hoiaku, et hübriidohud on reaalsus, mida ilmestab teiste seas Euroopa hübriidohtude kompetentsikeskuse asutamine Helsingisse. Autor võtab vaatluse alla küsimused, mis on hübriidsõda, milles seisnevad hübriidohud ja kuidas neid realiseeritakse. Võimalikest hübriidsõjapidamise meetoditest on autor valinud uurimisobjektiks küberrünnakud. Valik tulenes põhjusest, et küberruumist ollakse üha sõltuvamad, mis teeb ühiskonna sedavõrd haavatumaks. Et tugevdada valmidust taolisele julgeolekuriskile vastu seista, on vajalik markeerida ning mõista vastava ohu olemust. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kuidas rakendatakse küberrünnakuid hübriidsõjapidamise meetodina ja seeläbi testib autor püstitatud hüpoteesi, et sõja olukorraga kaasnevad ulatuslikumad, intensiivsemad ning kõrgema raskusastmega küberrünnakud. Eesmärgi saavutamiseks viib autor läbi võrdleva analüüsi kolme juhtumi baasilt, kus hübriidsõjapidamise meetodit küberrünnakuna rakendati: Eesti vastu 2007. aastal, Gruusia vastu 2008. aastal ning Ukraina vastu perioodil 2013. aasta november kuni 2015. aasta detsember. Küberrünnakute ulatuse, intensiivsuse ja raskusastme määramiseks teeb autor mõõtmised tulenevalt rakendatud küberrünnakute ründetüübist, küberrünnakute teostajate varieeruvusest. Küberrünnakute intensiivsust mõõdetakse kontekstis, kas tegu oli relvastatud rünnakuga väärilise küberrünnakuga või mitte. Ulatus sõltub, mis olid küberrünnakute sihtmärkideks. Kolme juhtumi mõõtmistulemuste võrdlusest selgus, et küberrünnakute raskusaste oli kõigil juhtudel kõrge, tulenevalt rünnakutest informatsiooni terviklikkuse vastu. Küberrünnakute intensiivsus oli kõrge vaid Ukraina puhul, kuna teostati edukas füüsiliste tagajärgedega rünnak Ukraina elektrijaama vastu. Sõja olukorras Gruusia ja Ukraina puhul kaasnesid ulatuslikumad küberrünnakud ning intensiivsus rünnakute läbiviijate kontekstis oli kõrge erinevalt Eesti juhtumist. Seeläbi ei pea paika püstitatud hüpotees, sest ainult sõja olukorraga ei kaasne kõrgema raskusastme ning tingimata intensiivsemad küberrünnakud hübriidsõjapidamise meetodina. Võrdluse tulemusena aga selgus, et sõja olukorraga kaasnevad ulatuslikumad küberrünnakud ning intensiivsemad rünnakute teostajate kontekstis. Et veelgi enam mõista julgeolekuriski küberrünnakute näol hübriidsõjapidamise meetodina ning osata nende vastu õigeid vastumeetmeid rakendada, on täpsem küberrünnakute kaardistamine hübriidohtudena vajalik. Seeläbi on vajalik edasine teema uurimine. Tuleb uurida, mis põhjustas erisusi küberrünnakute rakendamisel kolme juhtumi puhul ja miks olid Ukraina puhul intensiivsus küberrünnakute kontekstis kõrge. Märksõnad: Hübriidsõda, hübriidohud, hübriidsõjapidamise meetodid, küberrünnakud