Browsing by Author "Toomla, Rein, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 33

Devolutsioon kui vahend demokraatlikus iseseisvumisprotsessis Šotimaa näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Mändveer, Martin; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Eesti julgeolekupoliitiline positsioon Barry Buzani riikliku ebakindluse teooria raamistikus
(Tartu Ülikool, 2016) Mäe, Kaupo; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Sverigedemokraterna toetajate meelestatus demokraatia suhtes ajavahemikus 2014-2020
(Tartu Ülikool, 2024) Raud, Jonathan; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Selle bakalaureusetöö eesmärk on kirjeldada Eesti ja Rootsi rahvuskonservatiivsete erakondade Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Sverigedemokraterna toetajate rahulolu demokraatiaga ajaperioodil 2014–2020. Töö toetub rahvuskonservatiivsuse teooria defineerimisel olemasolevale teaduskirjandusele. Empiirilise uurimuse raames viidi läbi andmeanalüüs toetudes Euroopa Sotsiaaluuringu 7.–10. vooru küsitlusandmetele eesmärgiga kaardistada rahvuskonservatiivsete erakondade toetajate demokraatia-alase hinnangulise rahulolu muutumist ajas. Seejärel võrreldakse saadud tulemusi Eesti ja Rootsi üldvalimitega, millest on rahvuskonservatiivsete toetajate hinnangud välja jäetud andmaks ülevaadet toetajaskondade hinnangute omavahelisest eemaldumisest. Analüüsi tulemustest selgus, et Eesti ja Rootsi rahvuskonservatiivselt meelestatud toetajad on keskmiselt uurimisperioodi lõikes demokraatiaga vähem rahul kui muid erakondi toetavad isikud. Ühtlasi on rahvuskonservatiivsed toetajad ülejäänud erakondade toetajatega võrreldes demokraatia-alaselt suhtumiselt altimad arvamust muutma.
Eesti teatrite riigieelarveline rahastamine 2009. ja 2010. aasta languse taustal
(Tartu Ülikool, 2012) Triinu, Lukas; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The Governments program for years 2011–2015 provides the renewal of the Fundamentals of the Estonian cultural policy. Consequently there are shortcomings in the current theatre system, which need to be revised. The problems come forth at the most difficult times. Reading articles from time of the biggest drop in state subsidizing of theatres in 2010, there is one circumstance, which comes forth – the opinion of the arbitrary operating officials and politicians who act in the field of subsidizing theatres from state budget. Therefore, at the present work, the author wishes to examine these accusitions by close examination of the Estonian theatre system, highlighting the occuring problems forthcoming in the period of recession in 2009 and 2010 and offering solutions. For the cause, the author uses mainly three different types of sources: the legal basis of the financing of theatres in the first chapter; theatre interest groups opinions in media, concerning the facts and problems about the recession of theatres subsidizing in the second chapter; theories of funding the culture and examples at the global context in the third chapter. The study revealed following aspects of the financing of Estonian theatres during the crisis: 1) Theatres state subsidize is mostly based on the declarative level agreements, which makes possible the arbitrary action of officers and politicians, who are responsible for financing theatres from state budget. Theatre interest groups have no other grounds for challenging those decisions than to refer to the promises made, due to their incapability to refer to the violations of the law. The problem could be solved by strenghtening the legal framework of subsidizing theatres from state budgets, which would ensure theatre interest group protection in the matter of unjust state subsidizing. 2) The AITA system, not fixed by the law, makes it possible for politicians and officials to create values arbitrary within AITA system. Therefore legitimation of the AITA system would help. 3) Estonia, with its culture financing system belongs among the Architect States, which are prevalent in Europe. The Architect state funds the fine arts through a Ministry of Culture. Which tends to support arts not by professional standards but rather the majority of people. In case of Estonia this is eased by the Cultural Endowment of Estonia, which role in subsidizing theatres could be increased. 4) The scarcity of the lobby among theatre interest group effaces their opinion on the legislative level of planning theatre subsidies. It would be useful to increase that matter. 5) The fact of marginalisation of culture and theatres was implemented by bigger recession in the case of subsidizing theatres from the state budget compared to other fields. The solution in that case would be strenghtening the position of culture in the society. That would be promoted by the elections of keen ministers of culture in the head of the field of the culture.
Eesti Vabariigi presidendi ja Eesti riigi välispoliitiliste hoiakute analüüs Toomas Hendrik Ilvese ametiaja näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Kägu, Paula; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Bakalaureusetöös analüüsitakse Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese ja Eesti riigi ametlikke välispoliitilisi hoiakuid. Vaatluse all on parlamentaarse süsteemi osana presidendi esindusfunktsioon. Sellest tulenevalt uuritakse presidenti rolli esindada Eesti riiki riigivisiitidel. Uurimise läbiviimiseks analüüsitakse Toomas Hendrik Ilvese riigivisiitide kõnesid ja Eesti välisministri kõnesid riigi välispoliitilistest hoiakutest Riigikogule ajavahemikus 2007-2015. Andmeanalüüsis kasutatakse kvalitatiivset sisuanalüüsi ja induktiivset lähenemist. Kõnede analüüsi tulemusena selgub asjaolu, et president esitab riigivisiitidel riigi ametlike välispoliitiliste hoiakutega ühtivaid sõnumeid. Esile tõusevad kindlad prioriteetsed mõtted ja esinevad mustrid. Töö tulemusena selgub, et kuigi presidendil on esindusfunktsiooni täites võimalik esitada riigi seatud hoiakutest eristuvaid sõnumeid, siis peamiselt väljendab riigipea oma kõnedes paika pandud hoiakuid, mis esinevad ka olenemata erinevate riikide omapärast.
Eesti välispoliitiline käitumine ja otsused 2007. aasta küberrünnakute tõrjumisel
(Tartu Ülikool, 2015) Kiisel, Saskia; Tikk-Ringas, Eneken, juhendaja; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The effect of predominance of party's ideological positioning: the example of African National Congress
(Tartu Ülikool, 2014) Karolin, Anna; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Ekspertide kaasamise hindamine Riigikogu XIII koosseisus Haldusreformi seaduse väljatöötamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Prokopenko, Pavel; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärgiks oli välja selgitada, millisel määral on Haldusreformi seaduse väljatöötamisel arvestatud ekspertide soovitustega ning kuidas on eksperte haldusreformi väljatöötamisel kaasatud. Kuna Eesti parlamendi ülesehitus ei garanteeri ekspertide automaatset kaasamist seadusloomes ning saadikute kuulumine Riigikogu alalistesse komisjonidesse tihtilugu ei seostu nende vastava kvalifikatsiooniga komisjoni valdkondade pädevusalas, muutub asjatundjate kaasamine otsustusprotsessidesse veelgi olulisemaks. Kõigil Eesti ekspertidel pole otsest ligipääsu seadusloomele - asjatundjatel tekib kaasarääkimise võimalus üksnes alaliste või ajutiste komisjonide töö tasandil, kuhu kutsutakse huvi- ja survegruppe, ametiühingute, ministeeriumide ning muude institutsioonide esindajaid. Ekspertide ja muude isikute kaasamisel seaduste väljatöötamisse on üldjuhul kaks eesmärki: anda seadustele teaduslikku sisendit ja seeläbi elimineerida pinnapealsust, ning kaasata seadusega kokku puutuvaid osapooli või neid, kes väljatöötavate seaduste raamistikus edaspidi tegutsema hakkavad. Bakalaureusetöö eesmärgiks oli seega leida korrelatsiooni ekspertide seisukohtade ja seaduse sõnastuse vahel. Mainitud eesmärgi täitmiseks töötati läbi Haldusreformi seadust, põhiseaduskomisjoni istungite protokolle, valitsus- ja ekspertkomisjoni ettepanekuid ning püüti leida ekspertide ettepanekute osakaalu Haldusreformi seaduses. Teiseks eesmärgiks oli anda lisandväärtus ühiskonnale - kuna haldusreform mõjutas pea kõiki regioonide elanikke, on antud teema käsitlemine kasulik avalikkusele selle poolt, et käesoleva tööga tõestatakse haldusreformi võimalikult kõrgkvalifitseeritud läbiviimist.
Erakondade rahastamise õigusliku raamistiku dünaamika ja selle mõju valimistulemustele Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Niglas, Elar; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva bakalaureusetöö uurimisülesandeks oli analüüsida erakondade rahastamise õigusliku raamistiku kujunemist ja selle mõju valimistulemustele Eesti näitel. Uurimistöö esimeses, teoreetilises on esitatud ülevaade erakondade rahastamise õigusliku raamistiku kujunemist taasiseseisvunud Eestis. Peaasjalikult on rõhutud Erakonnaseadusele kui kesksele seadusele, mille alusel korraldatakse erakondade tegevuse rahastamist ja selle kontrolli. Märgitud on ära ka teised olulised seadused, mis koos Erakonnaseadusega moodustavad tervikliku erakondade rahastamist reguleeriva õigusliku raamistiku. Ülevaade on esitatud läbi kolme olulise erakondade majandustegevust puudutava osise: annetused, riigieelarvelised eraldised ja rahastamise järelevalve. Uurimuse teises, empiirilises osas on analüüsitud erakondade valimiskampaania kulude mõju valimistulemustele Riigikogu valimiste kontekstis. Analüüsitud on Riigikogu valimised alates 1995. aasta valimistest lõpetades 2019. aasta valimistega. Kokku seitse valimiskampaaniat. Kokkuvõtteks on tõdetud, et valimiskampaania kulude ja valimistel saadud toetuse vahel on tugev positiivne seos. Kõige tugevam korrelatsioon kampaaniakulude ja toetusprotsendi vahel oli 2003. ja 2007. aasta Riigikogu valimistel. Varasematel valimistel on antud kahe muutuja vaheline seos olnud märkimisväärselt nõrgem. Hilisematel valimistel 2011., 2015. ja 2019. aastal on seos olnud mõnevõrra nõrgem, ent sellele vaatamata tähelepanuväärselt tugev.
Euroopa Parlamendi parteigruppide poliitiline paigutamine nende manifestide põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Umerov, Siim; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Antud töö eesmärk on analüüsida Euroopa Parlamendi parteigruppe ja nende ideoloogilisi hoiakuid ajavahemikus 2004 kuni 2019 ning uurida, kuidas on erinevates valimisplatvormides kajastatud erinevad poliitika valdkonnad. Analüüsitavateks parteigruppideks on Euroopa Rahvapartei, Euroopa liberaalide parteigrupp ja Euroopa Sotsialistlik Partei. Töö esimeses osas tutvustatakse parteigruppe ja analüüsitakse nende manifeste kasutades spetsiaalset kodeerimistabelit. Seejärel arvutatakse iga manifesti väärtus ning paigutatakse see parem-vasak skaalale. Erinevate aastate manifestide analüüsi tulemusena tuleb välja iga parteigrupi positsiooni muutumine skaalal läbi viieteistkümne aasta. Uurimuse tulemusena selgub, et kolme uuritavat Euroopa parlamendi parteigruppi on olnud aastate jooksul oma manifestide koostamises pigem stabiilse hoiakuga. Euroopa Liberaalide parteigrupp ja Euroopa Rahvapartei on hoidnud manifestide koostamises parem-tsentristliku joont, samas Euroopa Sotsialistliku partei manifestid on jäänud väärtuselt tsentrist vasakule. Lisaks tuleb analüüsimise tulemusena välja, et igal parteigrupil kujunevad manifesti koostades välja kindlad poliitikavaldkonnad, millele pannakse rohkem rõhku, kuid ükski parteigrupp pole programme koostades ühtegi poliitikakategooriat täielikult ignoreerinud. Töö teine eesmärk, katsetada MARPOR analüüsimise meetodit Euroopa üleste parteigruppide peal, näitab seda, et meetod on sobilik, kuid ideaalis oleks võimalik laienduste abiga manifestide analüüsimist detailsemaks ja täpsemaks viia.
Eurooptimismi ja euroskeptitsismi vastasseis Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis
(Tartu Ülikool, 2012-10-30) Heinsalu, Lauris; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Elections are the cornerstone of a democratic government and low turnout could be said to be damaging the legitimacy of it. It is therefore important to research the determinants of voting behaviour. Mapping the distribution of positive and negative attitudes toward further European integration can show if and how these attitudes affect turnout. The purpose of this paper is to map the distribution and prevalence of euro-sceptic and euro-optimistic attitudes among the voters and non-voters of the 2009 European parliament elections in order to compare the prevalence of these attitudes among the member states and regions of the European Union and assess the impact of attitudes among voters to turnout in the elections. And also to find out attitudes toward furthering integration differ among the different states and regions of the European Union. Analysis showed that Eurosceptic attitudes are more common that eurooptimistic attitudes in Austria, Estonia, Finland, Latvia and the United Kingdom. These attitudes were equally distributed in France, Hungary and Portugal. Positive attitudes toward European integration were more common than negative ones in all other states examined. Statistical analysis concluded that turnout in states, where eurooptimistic attitudes are more prevalent that Eurosceptic attitudes, does not differ from turnout in states where the distribution of attitudes is the other way around. Eastern Europe and Southern-Europe have the highest number of eurooptimistic respondents. In only two of the eight regions observed - Northern Europe and Finno- Ugric nations – were Eurosceptic attitudes more prevalent that optimistic ones.
Hääletamismustrid julgeolekuküsimustes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblees: Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Villmäe, Sandra; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Huvide ja väärtuste konflikt välispoliitikas dalai-laama Eesti visiitide näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Turu, Taavi; Toomla, Rein, juhendaja
In this work I am explaining the public opinions effect on the official foreign policy of Estonia in the case of Dalai-lama visits. The subject is important because of the conflict between public opinion and official foreign policy. In the theoretical part I have focused on the states foreign policy behavior, nature of the government-in-exile and how states interact with them. The empirical part is divided into three parts. The first part starts with a short overview of the history of the Tibetan government-in-exile. It is important to explain the principles of the Tibetan government-in-exile and also the role of its leader Dalai-lama. In the second part I explain the motives why public opinion supports the government-in-exile. Two main motives behind public opinion support are ideological sympathy and humanitarian values. Then I find out how these motives are used in the policy of Tibetan government-in-exile. To do so it is important to analyze the messages of the Dalai-lama visits. That is why it is necessary to compare all the three visits of the Dalai-lama in Estonia. In the comparison I find out that the messages of the visits have changed by the time and both above mentioned motives are well used in the policy of Tibetan government-in-exile. The third part is focused on the behavior of Estonian state institutions during the Dalai-lama visit. How do different foreign policy institutions welcome Dalai-lama? To answer this question it is useful to examine separately the actions of the government, parliament and president. Comparison of the Dalai-lama visits is the best way to notice changes that have taken place in the practice of the foreign policy related institutions. It is easily seen how during the period of three visits the meetings between government officials and Dalai-lama have grown. Meeting with Dalai-lama has become a decision that is made by government officials themselves. There has developed a group of individuals who have met with Dalai-lama on every visit and regardless of their position. In case of Dalai-lama visits Estonian value based foreign policy depends on the values of public opinion, but also on the values of government officials.
Islami Koostööorganisatsiooni liikmete solidaarsus või mittesolidaarsus usukaaslaste de jure tunnustamisel: Kosovo näide
(Tartu Ülikool, 2012) Mäe, Indrek; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The topic of this Bachelor thesis is „Recognitional solidarity or dissolidarity of Organization of the Islamic Conference in the direction of islamic countries: Kosovo example“. The questionable solidarity issue is important in the islamic world because the islamic religion says that solidarity and unity are the most important aspects in taking decisions by government or state. Almost half of the members of OIC do not follow that principle and are not solidary with the new states of the same religion. Kosovo is a good example – the state is not recognised by half of OICs members and it is important to research why this is. Firstly, it is important to describe in what conditions a state has a right for recognision. The islamic law is slightly different form the International law.The first chapter describes the differences and the priorities that have to be accepted by islamic state who wants to be recognised by other islamic states and International community. Secondly there is an assessement which tries to find out if Kosovo has a right for recognition by islamic and International community based on the criterias described in the first chapter. Kosovo have the match with most of the criterias and thus it can be said that islamic countries are not solidary with each other based on recognition problem. The third part of bachelor thesis describes the reasons why there is no solidarity between OIC members and the new islamic states. The most important reason is connected to the fact that dissolidary OIC’s member states have very good relations with Russia, who is not intrested in recognising Kosovo. So, Russia has huge influence to OIC members that do not recognise Kosovo. There are also other reasons for lack of solidarity within islamic world. For example the distribution of the islamic religion and the problems connected with the minorities in the different OIC’s member states.
Kuidas muutus Vene-Gruusia sõda rahvusvaheliseks – debatid ÜRO-s
(Tartu Ülikool, 2012) Kuus, Sandra; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Russia - Georgia war officially took place from 7-15 August 2008, where on the one side was Georgia and on the opposite side were Russian Federation, South-Ossetia and Abkhazian separatists. The purpose of this Bachelor thesis is to analyze the United Nations work and to describe how Russia-Georgia war became international. The analyze is based on the question – did the United Nation do as much as it could to resolve the war. Both countries are members of the United Nation Security Council, but only Russia has a veto. To accomplish the purpose the author used all debates and speeches which took place in the United Nation General Assembly and in the United Nation Security Council. Thereby the author analyzed the report by the United Nation Secretary. During the period of 8 August till 9 October there took place six debates about Russia-Georgia war in the United Nation Security Council which ended with the resolution. The United Nation Security Council’s resolutions are mandatory for all members and 9 October 2008 they voted for the resolution. This resolution describes the results of the debates where 15 members gave a vote. None of the countries used their veto. Resolution decides to extend the mandate of the United Nations mission for a new period terminating 15 February 2009 and decides to remain actively seized of the matter. Considered all debates in the United Nation Security Council and the resolution it can be said that the United Nation did everything what was possible to resolve the conflict peacefully. There was also a theoretical option to make some economic sanctions or use military intervention, but probably Russia would have used its veto.
Küprose ja Moldova-Transnistria konfliktide lahendatavuse analüüs juhitamatute konfliktide mudeli põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Madissoon, Annika; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Mõttekodade India ja Pakistani tuumarelvadealase diskursuse sõltuvus nende ideoloogilisest suunitlusest Heritage Foundationi ja Brookings Institutioni näitel 1994-2003
(Tartu Ülikool, 2012) Eenlo, Erik; Toomla, Rein, juhendaja
The aim of this thesis is to test the preferred ideological positions of think-tanks against empirical material. For this purpose i have chosen the Heritage Foundation and the Brookings Institution as examples of think-tanks. These two think-tanks were chosen due to their mainstream reputation and distinguishable ideological positions as well as the existence of teams of analysts dealing with international relations issues. The time period under research is 1994-2003 which i have divided into three: 1994-1997, 1998-1999, 2000-2003. I have decided to name the years 1998-1999 the period of crisis because in May 1998 India and Pakistan signalled themselves as established nuclear powers by conducting several nuclear tests. Even though the two countries have had crises prior and after 1998, those have largely been regional in their nature. From international and security-related perspectives, the 1998 crisis had a global effect on the perceptions and approaches of the international community and public opinion in general. The empirical material consists of 71 texts of different types. Taking into consideration the aspirations of both think-tanks stated on their websites (www.brookings.edu, www.heritage.org) and given that both think-tanks strive to offer policy advice to the US, i think it is proper to test the ideological compliance of statements written in the texts by their analysts on nuclear India and Pakistan through the usage of the concept of the leading role of the US. Filtering the texts by how the analysts from the two think-tanks see the role of the United States in dealing with the threat posed by nuclear armed India and Pakistan and highlighting what they advocate will help me ascertain whether in fact the think-tanks comply with what they preach. To summarize, the positions advocated by the Heritage Foundation are as follows: - The importance of maintaining US superiority on both the conventional and the nuclear front - The preservation of US sovereignty and freedom of action in foreign policy - Continuation of the fight against the proliferation of nuclear weapons - Enforcement of US power and influence on occasions of nuclear crises The positions advocated by the Brookings Institution are as follows: - The leading role of the US should find expression in its commitment to assist others in resolving common security problems and in adapting to changed power relations - The US needs to make an effort to take the seemingly uncontrollable process of nuclear proliferation under its control and ensure that existing nuclear weapons states become responsible - The US must back up the NNPT regime with all of its authority but at the same time understand that due to the hypocritical nature of the NNPT treaty certain exemptions regarding other states are sensible - US policy on nuclear armed states must be based on a case-specific and realistic approach - Stable international relations are important for the US; hence the country should take upon itself the leading role in solving security problems in order to deprive others of motives for the acquisition of nuclear weapons In the process of comparing the texts to the preferred ideological positions of the two think-tanks an index will be used for estimation. For both think-tanks the same 5 point scale of 0-4 will be used. In the case of the Heritage Foundation, values 3-4 will show compliance with ideological positions, 0-1 will show non-compliance and 2 dearth of information. In the case of the Brookings Institution, values 0-1 will show compliance with ideological positions, 3-4 non-compliance and 2 dearth of information. In the process of comparing texts against ideal ideological positions of the two think-tanks, three hypotheses have been formulated for testing: 1) The preferred ideological positions of the two think-tanks should be reflected in the texts written by their analysts on nuclear armed India and Pakistan from the perspective of the leading role of the US 2) The texts written on Pakistan by analysts from the Heritage Foundation are more in line with its ideological positions than those written on India; No such difference should exist regarding the texts written by analysts from the Brookings Institution 3) The texts written on both countries during the crisis period of 1998-1999 should be more in line with ideological positions than the texts written during the subsequent 2000-2003 period In general, if the texts contained sufficient information on the leading role of the United States on the nuclear weapons that India and Pakistan possess, the texts were mostly in compliance with the ideological positions of the two think-tanks. However, in the case of Brookings Institution, a considerable portion of the texts (50% for Pakistan and 59% for India did not contain sufficient amount of information on this issue). The implications for the Brookings Institution behind these numbers could be that the leading role of the US is not something their analysts are convinced in promoting. Secondly, we cannot speak of any ideological control or constraining framework from the part of the think-tank on its analysts. The figures do not confirm the second hypothesis. In general, however, the discourse of both the Heritage Foundation and the Brookings Institution over India is different from their discourse on Pakistan. The attitude of the Heritage Foundation analysts was harsher on Pakistan whereas representatives of the Brookings Institution remained more even-handed and objective while outlining some reasons for different approaches towards two different countries with a similar problem – nuclear weapons. Unfortunately too few texts were written during the pre-crisis period on Pakistan’s and India’s nuclear capabilities to conclude anything about that particular period. Hypothesis 3 was overwhelmingly supported by empirical material. The discourse on both Pakistan and India is moving away from the ideological positions of the Heritage Foundation during the 2000-2003 period while being firmly in line with those positions during the crisis period. In the case of the Brookings Institution, the statements in the texts do not move away from its ideological positions during the 2000-2003 period, rather there is a significant amount of texts that simply do not contain enough material for making an estimation on the leading role of the US on nuclear armed India and Pakistan. I conclude that sticking to its ideological positions during a crisis period might be a good thing to do but in the long run the dogmatic ideological positions of the Heritage Foundation might constitute a hindrance to achieving the goals this think-tank holds dear. That is in my opinion the reason behind the ideological confusion that is reflected from the texts by analysts of the Heritage Foundation during the period 2000-2003. The texts written by the analysts of the Brookings Institution, on the other hand, reveal the fact that if they decide to write about nuclear armed India and Pakistan and give advice to the US, they generally do so in accordance with their ideological principles. However, there are cases when writing about India and Pakistan on nuclear issues, the leading role of the US is not highlighted. The reason behind this is their ambivalent attitude towards nuclear states and the leading role of the US in general. The representatives of the Brookings Institution do not see that the United States has the moral high ground or the leverage to prevent the emergence of new nuclear powers. Therefore, they do not highlight what for them seems a US leading role lacking right and influence. In conclusion, in times of a nuclear crisis similar to the one that shook the world in May 1998, we can expect the same pattern of behaviour from the Brookings Institution and the Heritage Foundation.
Muutused pehme jõu meetmete: välis- ja arenguabi riikliku finantseerimise ulatuses Ameerika Ühendriikide poolt aastatel 1990-2010
(Tartu Ülikool, 2014) Metelitsa, Madis; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Käesolevas bakalaureusetöös uuriti, kuidas on muutunud Ameerika Ühendriikide poolne panustamine sellistesse pehme jõu meetmetesse nagu välis- ja arenguabi võrreldes traditsioonilise tugeva jõu meetme ehk militaarjõu kasutamisega aastatel 1990 – 2010. Võttes aluseks USA poolt tehtud kulutuste analüüsimisel Harvardi Ülikooli professori Joseph S. Nye Jr käsitluse pehmest jõust ning tuginedes Ameerika Ühendriikide Kongressi raportites ning USA Haldus- ja Eelarvebüroo ajaloolistes tabelites kajastatud andmetele USA riiklike kulutuste kohta, saab kokkuvõtvalt väita, et Ameerika Ühendriigid on asunud eelmainitud perioodil suurendama panustamist välis- ja arenguabisse eelkõige seoses riikliku julgeoleku tagamise ning erinevate militaaroperatsioonide läbiviimisega. Eeltoodud väidet kinnitavad ilmekalt aastatel 2002 – 2004 ning 2009 – 2010 aset leidnud märkimisväärsed tõusud välis- ja arenguabile suunatud finantsvahendite mahus, mille tulemusena püstitati mõlema perioodi lõpus ka uus rekord USA poolt jagatavas välis- ning arenguabi kogumahus. Neid muutusi täpsemalt analüüsides ilmneb aga kaks olulist asjaolu. Esimeseks neist on fakt, et peamiselt oli nendel kahel perioodil abi suunatud just nendele riikidele, kus viidi Ameerika Ühendriikide poolt kas otseselt (Iraak, Afganistan) või kaudselt (Pakistan) läbi militaaroperatsioone seoses USA globaalse terrorismivastase võitluse kampaaniaga. Tähelepanu väärib siinkohal kindlasti ka tõsiasi, et enne nendes kolmes riigis militaaroperatsioonide käivitamist oli neile USA poolt osutatava välis- ning arenguabi hulk peaaegu et olematu. Seda aga tulenevalt asjaolust, et need riigid kas ei omanud USA jaoks eelnevalt kas olulist geopoliitilist tähtsust või nende suhtes eelistati pigem rakendada tugeva jõu meetmeid soovitud välispoliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Teiseks silmapaistvaks trendiks aastatel 2002 – 2004 ja 2009 - 2010 eraldatud välis- ja arenguabi osas on aga fakt, et ennekõike oli säärane abi mõeldud tugeva jõu meetmete kasutamisega tekkinud kahju minimiseerimiseks. Uurides nimelt valdkonniti välis- ja arenguabi kasutamist mõlemal perioodil selgub tõsiasi, et esmajärjekorras suunati välis- ja arenguabi kas sõjategevuse tagajärjel oluliselt kannatada saanud infrastruktuuri parandamiseks (Iraak) ning siseriikliku korra ning julgeoleku tagamiseks (Iraak, Afganistan). Niisiis võib pidada kinnitatuks käesoleva bakalaureusetöö alguses püstitatud hüpoteesi, mille kohaselt Ameerika Ühendriikide poolsete kulutuste kasvuga militaaroperatsioonide läbiviimiseks, suureneb ka Ühendriikide poolne panustamine säärastesse pehme jõu meetmetesse nagu välis- ja arenguabi.
Normativismi faktor Euroopa Liidu Hiina-poliitikas eurotsooni kriisi taustal
(Tartu Ülikool, 2012-11-22) Velga, Mihkel; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Since the end of 2009, a debt crisis has been developing in the eurozone with severe implications on the stability of the financial system and also on the trustworthiness of the euro. Several European countries have required bailouts by the EU and the IMF. European leaders have called on China, which holds the world's largest foreign exchange reserves, to invest in the bailout fund to rescue struggling EU economies. Major human rights organizations like Amnesty International and Human Rights Watch have expressed fears regarding the possibility of the EU toning down criticism on China in exchange for financial assist. From that notion arised the key question of this bachelor’s thesis – to what extent has the eurozone debt crisis affected the normativity in the EU’s rhetoric towards China. In the beginning a hypothesis was erected, that the eurozone debt crisis reduced the normativity in the EU’s rhetoric towards China. The first chapter gave an overview of the normative factors in the principal treaties of the European Union. Then it was demonstrated , how Ian Manners associated these treaties with the proposed normative alignment of the EU. The second chapter examines the reasons of the EU’s discontentment with China. In the third chapter, a framework was created for researching the change in the EU’s rhetoric towards China between 2004 and 2012. For this assignment 19 speeches about China were analyzed and their tonality evaluated on a 10-point scale. All of the speeches were held by the president of the European Commission – Jose Manuel Barroso. The fourth chapter asked the question – how can the change in the tonality of the rhetoric be explained. A few alternative causes were then introduced and analyzed to examine their credibility. In the end it was concluded, that the debt crisis in the eurozone has reduced the normativity in the EU’s rhetoric towards China. An evident change in the tonality of the rhetoric was observed and other alternatives were disregarded to have been the reason behind it.
Parempoolsus Eesti parlamendierakondade põhiprogrammides ja 2019. aasta riigikogu valimiste valimisplatvormides
(Tartu Ülikool, 2021) Altmäe, Anett; Toomla, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Vasak-parempoolsus on oluline mõõde võrdlevas poliitikas, mis võimaldab parteisid omavahel võrrelda. Dimensioonina on see tähtis nii parteile, valijale kui ka politoloogile. Antud töö käigus uuriti Eesti XIV Riigikogu koosseisu kuuluva viie erakonna (Eesti Reformierakond, Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Isamaa Erakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond) parempoolsust eesmärgiga selgitada välja, kas Eesti parlamendierakondade põhiprogrammide ning 2019. aasta valimisplatvormide vahel esineb parempoolsuse nihe. Samuti pöörati tähelepanu sellele, millised parempoolsed tunnused programmides üleüldiselt esinevad. Töö tulemuste saamiseks viidi läbi parteide põhiprogrammide ja 2019. aasta XIV Riigikogu valimiste valimisplatvormide sisuanalüüs tuginedes Manifesto Project’i teadlaste poolt väljatöötatud metoodikale. Kodeerimisele kuulusid viie parlamendierakonna viis põhiprogrammi ja viis valimisplatvormi. Töö põhirõhk on asetatud programmides esinevatele parempoolsetele väärtustele. Tulemustes selgus, et parlamendierakondade põhiprogrammide ja 2019. aasta valimisplatvormide vahel esineb parempoolsuse nihe. Kõige suurem parempoolsuse nihe ilmnes Keskerakonna põhiprogrammi ja valimisplatvormi vahel, kõige väiksem Sotsiaaldemokraatliku Erakonna programmide vahel. Vaadeldes üldpildina parlamendierakondade parempoolsust ilmnes, et parteide põhiprogrammid on ühtlasemad ning valimisplatvormid hüplevamad. Kõige sarnasemalt kajastatud parempoolne tunnus nii põhiprogrammis kui ka valimisplatvormis on pooldav suhtumine militarismi. Teiste parempoolsete väärtuste puhul on erinevused suuremad. Töö on oluline, sest avab uue mõõtme poliitilises diskussioonis, kuna autorile teadaolevalt pole parempoolsuse nihet Eesti parlamendierakondade programmides varem uuritud.