Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/35472
Browse
Browsing Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Issue Date
Now showing 1 - 20 of 98
- Results Per Page
- Sort Options
Item David Papineau eesmärgipärane arutlus ja kas seda saab ka loomadele rakendada(Tartu Ülikool, 2013) Neemre, Eveli; Lõhkivi, Endla, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Feminism ja sotsiaalne õiglus Martha Nussbaumi käsitluses(Tartu Ülikool, 2013) Meritam, Urve; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakondItem Poliitiliste otsuste legitiimsus(Tartu Ülikool, 2013) Mikli, Susann; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Presentism ja erirelatiivsusteooria(Tartu Ülikool, 2013) Kivimaa, Carel; Mölder, Bruno, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Pinker’s Dilemma: Why Linguistic Relativity Is neither False in Principle nor Trivial(Tartu Ülikool, 2013) Hallaste, Peeter-Paul; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Criticsism of the Propositionalist Approach to Solving the Problem of Opaque Attitude Contexts, and an Outline of an Alternative(Tartu Ülikool, 2013) Lõbus, Indrek; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Are Reasons for Action Agent’s Psychological States or Facts of the World(Tartu Ülikool, 2013) Reiljan, Merike; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Ruum ruudus(Tartu Ülikool, 2013) Nõmmik, Maarja; Kask, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Identiteet ja kultuuride võrdse tunnustamise nõue. Medusa sündroom(Tartu Ülikool, 2013) Tikkenberg, Kristiina; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Sotsiaalmajanduslik võrdsus R. H. Tawney ja M. Walzeri näitel(Tartu Ülikool, 2013) Sillak, Silver; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool.Filosoofia osakondItem Paternalism spordis: vanemate autonoomiast ja lapse õigusest “avatud tulevikule(Tartu Ülikool, 2013) Tilga, Henri; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Globaalne õiglus ja indiviidi vastutuse küsimus(Tartu Ülikool, 2013) Nõmme, Triinu; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Reduktsioon Maurice Merleau-Ponty fenomenoloogias ja fenomenoloogilises kunstikäsituses(Tartu Ülikool, 2014) Voog, Eva; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutKäesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on analüüsida Merleau-Ponty reduktsiooni käsitust tema fenomenoloogias ja fenomenoloogilises kunstikäsituses tema mahukaima teose "Taju fenomenoloogia" (ilmunud 1945) eessõna ja kahe kunstialase essee" Cézanne’i kahtlus" (ilmunud 1948) ja Silm ja vaim (ilmunud 1960) põhjal. Püüan leida vastust küsimustele: Millest kasvab välja Merleau-Ponty reduktsiooni käsitus, mis on tema reduktsiooni tõlgenduse eripära ja kuidas teostub reduktsioon kunstis?Item Globaalne vaesus ning selle leevendamine(Tartu Ülikool, 2014) Lillemets, Karmen; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutAntud bakalaureusetöö eesmärgiks on vaadelda vaesust üldiselt ning seejärel võimalusi, kuidas saaks seda leevendada. Vaesuse leevendamise võimaluste kirjeldamisel on antud töös käsitluse all kaks küsimust: kas meil on kohustus vaeseid aidata ning milline mõju on migratsioonil vaesusele ja kuidas see vaesust leevendab. Migratsioon ei pruugi olla esmapilgul parimaks lahenduseks vaesuse leevendamisel ning see ei peagi parim olema, kuid samas ei saa selle mõjusid ka tähele panemata jätta.Item David Hume'i maitsestandard kunstiteoste hindamisel(Tartu Ülikool, 2014) Soikmets, Triinu; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Praktilise filosoofia õppetoolKäesolevas töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas saab Hume’i maitsestandardi abil hinnata kunstiteoseid. Standard lahendaks Hume’i silmis paradoksi: kuigi inimeste maitsed on erinevad, on siiski selge, et üks kunstiteos on parem kui teine. Töö teema valikus lähtusin soovist leida seletusi sellele, kui põhjendatud on teoste headuse hindamine igapäevases kunstipraktikas.Item The normativity of truth in cognitive evaluation(Tartu Ülikool, 2014) Vaus, Sander; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutIn this essay I will defend Stephen Stich’s pragmatic theory of cognitive evaluation. The most striking feature of his view is that it doesn’t place truth center-stage as a criterion of a good cognitive system. In fact, he argues that having true beliefs is of little value, both intrinsically and instrumentally, and what we should really want is to have beliefs that allow us to attain the things that we actually value. This view is contested by Hilary Kornblith, who argues that even if truth is not something we value intrinsically, then it is always of instrumental value for attaining the things that we actually want to attain. For him, truth plays a pre-eminent role in cognitive evaluation, and placing value on truth is thus pragmatically preferable.Item Mis on kollektiivne mälu?(Tartu Ülikool, 2014) Beilmann, Kaia; Laanpere, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutKäesolevas töös kavatsen selgitada, mis on kollektiivne mälu. Kollektiivsest mälust kui sellisest on räägitud juba alates kahekümnenda sajandi esimesest poolest. Alates ajast, mil kollektiivset mälu hakati uurima individuaalsest mälust eraldi nähtusena (eelkõige pärast M. Halbwachsi teose „Kollektiivne mälu“ ilmumist aastal 1950), on üha enam tähtsust omandanud mälu sotsiaalsed aspektid. Püüan selgitada kollektiivse mälu mõistet, kuna näib, et ühtne arusaam selle nähtuse asjus puudub. Teooriates, kus antud nähtust põhjalikumalt käsitletakse, võib täheldada 'kollektiivse mälu' üsna hägusat ning kohati ka vastuolulist lahtimõtestamist.Item Sissevaade Georg Hackenschmidti filosoofilisse õpetusse(Tartu Ülikool, 2014) Sibul, Joosep; Matjus, Ülo, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Filosoofia ajaloo õppetoolKäesoleva töö esimeses osas annan ülevaate Hackenschmidti elust, keskendudes sellele, kuidas temast kujunes filosoof, samas mitte täiesti unustamata tema elu esimest poolt, arvestades, et tema õpetus on tugevasti seotud tema atleedikarjääriga. Töö teises osas esitan sissevaate tema õpetusse, lähtudes mulle teadaolevatest ja kättesaadavatest kirjutistest. Hackenschmidti filosoofilise õpetuse olen jaganud tinglikult kahte perioodi: maailmasõja-eelne ja maailmasõja-järgne. Kronoloogiliselt liikudes annan ülevaate Hackenschmidti kirjutistest, põhjalikumalt keskendun ta filosoofilise õpetuse mõistmise seisukohalt tähtsamatele teostele. Viimases alapeatükis toon välja mõningaid erinevusi ja sarnasusi Hackenschmidti kahe perioodi vaadete vahel ning juhin tähelepanu filosoofilise õpetuse kesksete aspektide ja elukäigu seostele.Item Loomade heaolu käsitlused ja problemaatika aretuse kontekstis(Tartu Ülikool, 2014) Proover, Marika; Keerus, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutKäesolev töö on pühendatud loomade heaolu erinevate käsitluste nõrkustele aretuse kontekstis, samuti heaolu mõjutavatele faktoritele, keskendudes seejuures koduloomade heaolu problemaatikale. Väidan, et aretusest ei saa rääkida indiviidipõhiselt, seetõttu käsitlen lähemalt ka liigi mõistet loomade heaolu diskussioonis. Minu töö esimene pool on pühendatud heaolu mõistele ja selle kolmele käsitlusele. Loomade heaolu ise on väärtuskoormatud kontseptsioon, ehkki selle taotluseks on kirjeldada looma elukvaliteeti, nii nagu tema ise seda tajub. Heaolu hindamisel saadav tulemus võib aga olulisel määral sõltuda sellest, milliseid fakte võetakse arvesse selle määramisel. Nii peavad tihtipeale tootjad ja avalikkus (või loomakaitsjad) loomade heaolust rääkides relevantseks erinevaid fakte ja jõuavad seetõttu nende heaolu hindamisel erinevate tulemusteni. Kõik kolm vaatluse alla tulevat käsitlust peegeldavad erinevaid suuri muresid, mis inimestel on seoses loomadega: kas loom on terve, ega loom ei kannata ja kas ta on õnnelik, kas loom saab elada ja käituda loomupäraselt (Palmer & Sandøe, 2011: 1). Samas kõnelevad need ka erinevatest eetilistest hoiakutest loomade suhtes (Rollin, 2003a: 30). Ka David Fraser ja Daniel Weary (2004: 55) rõhutavad, et loomade heaolu on sotsiaalselt konstrueeritud ja on oluline teada ning mõista selle taga olevaid eetilisi muresid.Item Rahvastiku kasvu reguleerimise moraalne õigustatus(Tartu Ülikool, 2014) Ambrosius, Aina; Keerus, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva bakalaureusetöö keskmes on planeedi Maa ülerahvastatuse ja loodusliku keskkonna degradatsiooni probleem. Arvestades inimkonna suurust ja kasvutendentse, inimeste tarbimisharjumustega kaasnevat saastet ja looduslike ressursside tarbimist ning maakeral olemasolevaid mitte-lõputuid looduslikke ressursse, peetakse ülerahvastatust kriitiliseks probleemiks, mis võib ohustada inimkonna eksistentsi tervikuna. Käesoleva töö eesmärgiks on kaardistada ülerahvastatuse ja rahvastiku kiire kasvu reguleerimisega seonduvad eetilised dilemmad ning analüüsida neile tuginedes sündimuse reguleerimise moraalset õigustatust.