Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/35472
Browse
Browsing Filosoofia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Title
Now showing 1 - 20 of 98
- Results Per Page
- Sort Options
Item Abordidebatt - argument psühholoogilise persooni käsitluse kasuks(Tartu Ülikool, 2015) Vitsut, Hell; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutBakalaureusetöö eesmärgiks on tutvustada filosoofilist aspekti abordidebatis, abordiga seostuvaid moraalseid probleeme ning võimalikke vastuseid. Põhiliseks ülesandeks on vastata küsimusele, millal on moraalselt lubatud teha aborti. Sellega seoses tuleb ka põhjendada, milline moraalne staatus on sündimata lapsel ning milline on see võrreldes täiskasvanud inimese ja emaga. Sündimata lapse moraalne staatus omistab tema suhtes ka teatud õigusi ja kohustusi, mille rikkumine peab olema piisavalt põhjendatud. Abordi moraalsus või ebamoraalsus on teema, mis tekitab sageli tugevaid emotsioone. Ühe vaate eest seisavad elupooldajad (pro-life), kes püüavad iga hinna eest sündimata laste tapmist peatada, ning teise eest valikupooldajad (pro-choice), kes näevad abordi keelamises naiste inimõiguste rikkumist. Tegu on moraalse probleemiga, mis ikka ja jälle muutub aktuaalseks nii läänes kui mujal. Maailmas leidub piirkondi, kus abort on karistatav surmanuhtlusega. Samuti on riike, kus seda nähakse enesestmõistetava inimõigusena. Kuigi tegemist võib olla levinud praktikaga, on see siiski kohati tabuteema, millest osalejad ei taha avalikult rääkida. Säärane hoiak on mõistetav, sest kuigi paljud inimesed ei pühenda aega abordi filosoofilisele mõtestamisele, on suuremale osale arusaadav, et selle käigus surmatakse keegi või miski tahtlikult. Tegu ei ole ka niisama tapmisega, vaid inimese või kellegi, kes kunagi võiks inimeseks saada, kaotamisega. Seega on tüüpiline, et isegi ühiskondades, kus aborti seaduslikult tõlgendatakse naise inimõigusena, eksisteerib paralleelselt arvamus, et seda peaks siiski varjama ning vältima. Nii nähakse raseduses midagi iseenesest väärtuslikku ja kohati püha, mis peaks olema rõõmustav, mitte kurvastav. Töös püüan just seda tundlikku teemat mõlemast vaatekohast esitada ning näidata, kuidas elu- ja valikupooldajad võivad näha sama moraalset probleemi kardinaalselt erinevalt.Item Aju-arvuti koosluse potentsiaalne mõju väärtussüsteemidele(Tartu Ülikool, 2021) Raud, Joosep; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva töö eesmärk oli vaadelda Aju-arvuti koosluse potentsiaalset mõju väärtussüsteemidele. Antud eesmärgi täitmiseks sai kaardistatud küsimuseks vajalikud temaatilised aspektid. Kõigepealt sai kaardistatud aju-arvuti tehnoloogia olemus ning selle potentsiaal kommunikatsioonivõimekust efektiivsemaks muuta. Vaadeldud sai väärtussüsteeme, eesmärgiga kaardistada hulk parameetreid mille kaudu oleks võimalik tööle keskset küsimust mõtestada. Antud parameetritest kõige kesksemal positsioonil seoses töö põhiteemaga oli väärtussüsteemide dünaamika. Antud peatüki juures sai kaardistatud dünaamika ehk kommunikatsiooni olemus väärtussüsteemide ning inimeste vahel. Järgnevalt sai vaadeldud kuidas dünaamika osas välja toodud aspektid muutuvad, kui nende juures eeldada aju-arvuti kooslusest tulenevat kommunikatsioonieelist.Item Antropotsentrismi õigustamine keskkonnaeetikas Bryan G. Nortoni nõrga antropotsentrismi näitel(Tartu Ülikool, 2016) Kruusmäe, Juta; Keerus, Külli; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesolevas bakalaureusetöös käsitletakse keskkonnalaste kohustuste põhjendamist antropotsentriliselt ehk inimkeskselt. Töös keskendutakse ennekõike Bryan G. Nortoni artiklile ”Environmental Ethics and Weak Anthropocentrism” (1984), kus esimest korda eristatakse tugevat antropotsentrismi nõrgast. Viimasega saab õigustada looduskaitset. Töö eesmärgiks on selgitada, kas Nortoni nõrga antropotsentrismi järgi teostatav looduskaitse on eetilisest vaatevinklist piisav. Looduse kaitsmise vajaduse põhjendamine on keskkonnaeetika üks keskseid ülesandeid, sest see eetika suund arutleb, millised kohutused on inimestel keskkonna ees. Tugeva antropotsentrismi järgi on inimeste kõik soovid ja vajadused samaväärsed, nii ei ole võimalik neid kritiseerida. Nortoni nõrk antropotsentrism esindab inimeste mitmekesisemaid väärtusi, kuhu kuulvad ka need, mis kritiseerivad loodust ekspluateerivaid väärtussüsteeme. Käesoleva töö põhiteesiks on, et nõrk antropotsentrism on piisav loodukaitse põhjendamiseks ehk muudetud antropotsentrism on õigustatud keskkonneetikas.Item Are Reasons for Action Agent’s Psychological States or Facts of the World(Tartu Ülikool, 2013) Reiljan, Merike; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Argumendid looduskeskkonna kaitseks Albert Schweitzeri essee “Aukartus elu ees” käsitluses(Tartu Ülikool, 2024) Viik, Kerttu-Kaisa; Simm, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondLoodushoiu teemad on tänapäeval taas rohkem aktualiseerunud, mis on tõeliselt oluline iga üksikisiku ning kogu ühiskonna jaoks. Keskkonnaeetikaga seonduvaid probleeme hakati algul teadvustama 1960. aastatel, kui inimeste halvad keskkonnaga seonduvad harjumused oleksid ühiskonna ökoloogilisse kriisi viinud. Sealt sai alguse mõistmine, et inimesed peavad oma keskkondlikku käitumist muutma hakkama. Keskkonnaeetika kui filosoofiline distsipliin sai alguse 1970. aastal. Traditsioonilised eetikakoolkonnad ei ole suutelised keskkonnaga seotud küsimustes adekvaatseid vastuseid andma, kuna need eetikasüsteemid seonduvad ikkagi eelkõige inimeste omavaheliste suhete ning seetõttu tekib nende läbi keskkonnaküsimustega seonduvat juureldes “sein ette”, kuna, nagu juba mainitud, on need piiratud inimesega ning seega oli tarvis, et eetika laieneks ja tekiks eraldi keskkonnaeetika distsipliin.Item Arvo Valtoni varajastest novellidest tõukuv debatt võõrandumise üle nõukogude eesti ühiskonnas. Filosoofiline vaade(Tartu Ülikool, 2024) Aksiim, Maria; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondBakalaureusetöö keskendus 1960. aastate teises pooles Nõukogude Eesti ühiskonnas esile kerkinud võõrandumisteemalisele debatile, mille põhjustas väidetavate võõrandumise elementide olemasolu Arvo Valtoni novellides. Töö eesmärgiks oli vastata kolmele küsimusele: kas Arvo Valtoni novellides saab täheldada võõrandumisele viitavaid tunnuseid; missugused tingimused võisid panustada võõrandumise ilmnemisse Valtoni novellides ning missugused võisid olla need tegurid, mis aitasid kaasa Eduard Pälli ja Rem Blumi erinevate seisukohtade kujunemisele.Item An assessment of Katharine Gelber's speaking back argument in the context of ethnic russians living in Estonia(Tartu Ülikool, 2023) Stamberg, Renee; alexander Stewart Davies, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe thesis focused on assessing whether the speaking back policy presented by Katharine Gelber would work in a context like Estonia. I started by introducing hate speech, which is a growing problem in today's society. Hate speech causes harm to victims, which in turn diminishes the target’s speech capabilities and takes away their feeling of inclusion in society. I found that there are two ways to combat hate speech, one is speech restricting laws and the other is using alternative approaches such as the speaking back approach.Item Ateism Thomas Hobbesi filosoofias(Tartu Ülikool, 2018) Suur, Tiina; Jakapi, Roomet, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondThe purpose of my thesis is to find out whether there is any atheism in the philosophy of 17th century thinker Thomas Hobbes. To start with, I gave an introductory overview of Hobbes's life so it would be easier to understand what is the background he is coming from. Then I discussed three main subjects that are important in his philosophy: materialism, political philosophy about government, and theory of life after death. Firstly I made it clear what these three subjects are, secondly I brought forth his ideas that weren't presented clearly enough within these three topics that could indicate his possible atheism. For example Hobbes being a materialist and his reasoning about the existence of God. Lastly I presented the conclusions that I made relying on the analysis of these three subjects. I inferred that even though Hobbes was considered to be an atheist during his lifetime, nowadays he would rather be thought of as a deist and that because of the definition I gave for an atheist – atheist is a person who denies the existence of God. Hobbes did not deny it, quite the opposite, he said that God does exist but he doesn't intervene in people's lives. I also concluded that Hobbes was considered to be an atheist because his understandings of God did not match with the Christian understanding of God which was the dominant way of thinking back in the 17th century. In addition I added that the confusion in some places in his theories came from the pressure of the society. What is meant is that taking into account the dominant Christian way of thinking it was almost impossible to write any philosophy without considering God, that means that Hobbes had to say something about God even if it was not in consistency with his understandings of the world, for example his materialism. It is also important to understand that it can't be said with confidence that Hobbes was an atheist or a deist because in different centuries there have been different understandings of these concepts. He can be thought of as an atheist or as a deist only in the corresponding era.Item Can Autonomous Machines Make Ethical Decisions?(Tartu Ülikool, 2016) Tõnisson, René; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesolev bakalaureusetöö küsib, kas autonoomsed masinad suudavad teha eetilisi otsuseid. Autonoomse masina all mõeldakse siin selliseid masinad, mis on võimelised tegutsema ilma pideva inimese poolse juhtimiseta ning mida kontrollib tehisintellekt. Autor arutleb eeliste ja puuduste üle, mis on erinevatel eetilistel printsiipidel, mida masin saaks kasutada alusena oma otsuste tegemisel. Siia on kaasatud nii klassikalised eetikateooriad nagu näiteks utilitarism kui ka alternatiivsed lähenemised nagu juhtumipõhine masinõpe. Samuti leitakse, et valdkonnapõhise eetika masinasse juurutamine oleks kergem, kui püüd korraga arendada üldisel eetikal põhinevat masinat. Vaadeldakse ka üldist masinapoolse otsustusprotsessi olemust ning jõutakse järeldusele, et kuna masinal puudub teadvus, vaba tahe, kavatsuslikkus ja omakasupüüdlikkus, siis ei ole masinad võimelised tegema eetilisi otsuseid sel moel nagu inimene. Sellest hoolimata on masinad võimelised tegema otsuseid, mida saab pidada eetiliseks mingis kindlas situatsioonis, juhul kui neisse on implementeeritud sobiv eetiline printsiip ning masin suudab koguda adekvaatset infot end ümbritseva kohta.Item A critical analysis of "born this way" and "not a choice" arguments for the acceptance of queer sexualities(Tartu Ülikool, 2020) Kaling, Anna; Orsi, Francesco, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondBuilding on the criticism of the good track record argument, I presented an alternative argument for the acceptance of queer sexualities based on the personal freedom to engage in consensual non-heterosexual behaviour, that is not susceptible to the status versus conduct distinction. While the behaviour-based argument I presented does not rely on both philosophically and scientifically contested concept of sexual orientation and thus has several advantages in regard to it (such as greater potential for generalizability), I did not question the usefulness of the distinction between sexual orientation and sexual identity in this thesis. I also did not consider the role of choice in determining sexual orientation. An interesting analysis of these issues could be provided, for example on the basis of William S. Wilkerson’s fusion theory (Ambiguity and Sexuality, 2007) and his argument regarding the role of interpretation in determining sexual orientation (Wilkinson, 2009).Item Criticsism of the Propositionalist Approach to Solving the Problem of Opaque Attitude Contexts, and an Outline of an Alternative(Tartu Ülikool, 2013) Lõbus, Indrek; Cohnitz, Daniel, juhendaja; Davies, Alexander Stewart, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem David Hume'i maitsestandard kunstiteoste hindamisel(Tartu Ülikool, 2014) Soikmets, Triinu; Volt, Marek, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut; Tartu Ülikool. Praktilise filosoofia õppetoolKäesolevas töö eesmärgiks on analüüsida, kas ja kuidas saab Hume’i maitsestandardi abil hinnata kunstiteoseid. Standard lahendaks Hume’i silmis paradoksi: kuigi inimeste maitsed on erinevad, on siiski selge, et üks kunstiteos on parem kui teine. Töö teema valikus lähtusin soovist leida seletusi sellele, kui põhjendatud on teoste headuse hindamine igapäevases kunstipraktikas.Item David Papineau eesmärgipärane arutlus ja kas seda saab ka loomadele rakendada(Tartu Ülikool, 2013) Neemre, Eveli; Lõhkivi, Endla, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondItem Dionysos kui loovuse printsiip Friedrich Nietzschel ja Vjatšeslav Ivanovil(Tartu Ülikool, 2016) Meentalo, Aita; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondDionysoses, vanakreeka jumaluses, on läbi ajaloo nähtud loovuse personifikatsiooni. Käesolev bakalaureusetöö võtab vaatluse alla Dionysose kui loovuse printsiibi tõlgenduse Friedrich Nietzsche varajases teoses „Tragöödia sünd muusika vaimust“ ja Vjatšeslav Ivanovi Dionysose-loengutes. Konkreetsemalt on eesmärgiks analüüsida, kuidas Nietzsche ning osalt temast inspireeritud Ivanov seletavad Dionysose ja dionysoslikkuse käsitamist kunstilise loomeprotsessi võtmefiguuri ja võtmetegurina. Ühtlasi analüüsida Nietzsche ja Ivanovi püüdu tõsta inspiratsioon ja loovus – üldse kunst – primaarsele positsioonile teoreetilise arutluse suhtes. Esitan põhjendused, miks Nietzsche ja ka Ivanovi arvates ei tohiks kunsti rolli alahinnata. Näidates, kuidas kunst meil elada aitab, rõhutan kunsti rolli suuremat väärtustamise vajadust. Bakalaureusetöö üheks fookuseks on Friedrich Nietzsche (1844 - 1900) teose „Tragöödia sünd“ (1872), selle tõlgendus dionysoslikkusest kui kunstitungi ühest peamisest tõukejõust ning loovuse vallandajast. Teiseks uurimuslikuks fookuseks on Nietzschest mõjutatud vene poeedi ja filosoofi Vjatšeslav Ivanovi (1866 - 1949) vaated Dionysose müüdile ja dionysoslikkusele kui kunstilise loovuse vallandajale. Ivanovil oli märkimisväärne mõju 20.sajandi alguse vene kultuuriloole ning kunstilise sümbolismi väljatöötamisele. Tema poeetilise loomingu ja teadusliku töö juhtmotiiviks on Dionysose mütologeem, mis on säärasena ka antud bakalaureuse töö läbivaks teemaks.Item Do Kuhnian revolutions suit biology?(Tartu Ülikool, 2015) Rohtmets, Anna Elise; Talpsepp, Edit, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutThe aim of this thesis is to compare Kuhn's historiographical framework that he implemented on the history of physics with the history of biology to discover if it is meaningful to discuss biology from the perspective of a Kuhnian revolutionary historiography. Along with this broader aim, there is a secondary and more concrete reason to investigate if there is any merit in discussing Theodosius Dobzhansky's Genetics and the Origins of Species (1937) as a revolutionary text in the sense that it is similar to works like Charles Lyell’s Principles of Geology (1830), Isaac Newton’s Mathematical Principles of Natural Philosophy (1867) and Antoine Lavoisier’s Elementary Treatise of Chemistry (1789) which lay the foundations to modern science in their respective fields. This inquiry will also address the status of Charles Darwin's On the Origin of Species (1859) as a revolutionary text as the significance of his work has been the center of much hype and historically questionable claims. By the end of this paper I wish to answer the question of whether a Kuhnian historiography is interesting to implement to biology. Is it able to shed light to new inquiries and interesting nuances about biology and does it help to clarify the still open question of a Darwinian revolution?Item Domineerimine nähtusena kolmes võimukäsitluses(Tartu Ülikool, 2021) Paas, Olle; Volberg, Mats, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva töö eesmärk oli uurida võimu kellegi/millegi üle ja domineerimise samastamist. Selleks valisin välja kolm mõjukat võimu kellegi/millegi üle käsitlust ning uurisin kuivõrd nendes käsitlustes toimub domineerimise ja võimu kellegi/millegi üle võrdsustamine. Siit pärines ka minu hüpotees. Selle kohaselt toimub võimu kellegi/millegi üle ja domineerimise samastumine ehk välja valitud kolm võimukäsitlust vaatlevad võimu kellegi/millegi üle ja domineerimist samade nähtustena. Teooria ladusamaks esituseks illustreerisin käsitluste nägemust võimust Mina Mori juhtumiga.Item Dostojevski ja Nietzsche - sarnasus kahe autori nihilismiteooriate vahel teoste "Kurjad vaimud" ja "Võimu tahe" näitel(Tartu Ülikool, 2021) Põhjakas, Tuuli; Sooväli, Jaanus, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondKäesoleva bakalaureusetöö töö eesmärk oli pakkuda omapoolset tõlgendust, milline on seos Fjodor Dostojevski ja Friedrich Nietzsche nihilismi vahel - millisel määral on Nietzsche nihilismi teooria taga Dostojevski teostest pärit teoreetilised mõjutused? Kui palju ja kuidas Nietzsche oma tõenäolist algallikat tõlgendas ja ümber kujundas? Milline on ühisosa kahe teooria vahel ehk kuidas ja miks on Dostojevski Nietzsche loomingut mõjutanud? Oma seisukohtade esitamisel vastandun Paolo Stellino väitele (2015: 189), et Dostojevski ja Nietzsche vaheline sarnasus on tegelikkuses olematu, sest nendevahelise sarnasuse leidmine tuleneb enamasti Nietzsche eelarvamuslikust tõlgendamisest, mille peamine põhjus on, et Nietzsche filosoofiat on vaadeldud läbi Dostojevski. See väide esitati esmakordselt Stellino 2010. aasta doktoritöös „Nietzsche y Dostoievski: psicología, resentimiento y moral“.Item Ebamoraalse kunstniku Roman Polański loomingu tarbimise vastu(Tartu Ülikool, 2024) Aasmäe, Tristan Czar; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond1977. aastal vahistati hinnatud režissöör ja stsenarist Roman Polański kahtlustatuna 13aastase Samantha Geimeri uimastamises ja vägistamises. Süüdi mõisteti ta vaid alaealisega seksuaalvahekorda astumises ning karistuseks määrati talle 90päevane vangistus, millest pidi täitma ainult 42 päeva. Pikema vanglakaristuse vältimiseks põgenes Polański Ameerika Ühendriikidest sünniriiki Prantsusmaale, kus jätkas edukat karjääri filmitööstuses. Alates sellest juhtumist võib Roman Polańskit pidada ebamoraalseks kunstnikuks ning käesoleva uurimistöö eesmärk oligi näidata, et Roman Polański kui ebamoraalse kunstniku filmide tarbimine on ebamoraalne.Item Eetilise egoismi kaitseks(Tartu Ülikool, 2021) Matsuk, Aleksandra; Meriste, Heidy, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakondOma lõputöö raames uurisin eetilist egoismi, selle kaitsmise katsetust ja ka selle kriitikat. Mu eesmärgiks oli näidata, et on olemas mõistlikke põhjuseid, miks inimesed võivad seda teooriat toetada.Item Egoism Immanuel Kanti eetikas ja Alison Hillsi egoismivormid(Tartu Ülikool, 2015) Laur, Taimi; Parhomenko, Eduard, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Filosoofia osakond; Tartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituutKäesolevas bakalaureusetöös analüüsin Immanuel Kanti arusaama egoismist ja Alison Hillsi eristatud egoismivorme.