Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30396

Browse

Now showing 1 - 20 of 127

Kiriku ja riigi suhted Ameerika Ühendriikide põhiseaduse esimese paranduse valgusel
(Tartu Ülikool, 2000) Kilp, Alar; Saumets, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Ajaloolise usuteaduse õppetool
Usu roll töös sõltlastega Anonüümsete Alkohoolikute liikumise ja Tartu Vanglas läbiviidava sotsiaalprogrammi Igapäevane valik näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Taal, Hiie; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Vaimukeemia
(Tartu Ülikool, 2012) Sats, Kris; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Jeesuse Kristuse ülestõusmine Uues Testamendis
(Tartu Ülikool, 2012) Salme, Maarja; Roosimaa, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolevas uurimistöös analüüsitakse Jeesuse Kristuse ülestõusmist Uues Testamendis. Töö põhiküsimus seisneb selles, kuidas käsitlevad Uue Testamendi tekstid Jeesuse ülestõusmissündmust. Antud küsimuse tekkimine on seotud minu tähelepanekutega teema problemaatilisusest, mis on üles kerkinud Tartu Ülikoolis usuteadust õppides. Uurimistöö käsitleb Jeesuse ihulikku ülestõusmist, sest kristlikus uskumuses on tegemist ihuliku ülestõusmisega.
Religiooni ja rahvusliku identiteedi mõju Türgi suhetele Iisraeli ja Palestiinaga
(Tartu Ülikool, 2013) Aavik, Gerli; Alar Kilp, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on analüüsida, mil moel mõjutavad religioon ja rahvuslik identiteet Türgi suhteid Iisraeli ja Palestiinaga. Selleks uuritakse, kuidas kujunesid Türgi ühiskonnas välja erinevad rahvusluse vormid, milles seisneb Palestiina küsimus ning kui suurt rolli mängivad religioossed mõjutused ning rahvuslik identiteet Türgi välispoliitilises otsuses Iisraeli konflikti suhtes
Bhakti mõiste Bhagavadgītā's ja Gaudiya višnuismis
(Tartu Ülikool, 2013) Nummert, Mari-Liis; Läänemets, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks on anda ülevaade bhakti mõiste kujunemisest hinduistlikus traditsioonis ning näidata ja võrrelda bhakti mõiste tõlgendusvõimalusi. Kitsamaks uurimisülesandeks on bhakti mõiste avamine Bhagavadgītā näitel ja bhakti rakendusviiside kirjeldamine Gaudiya višnuismis.
Eesti venelased erinevates Aasia vaimsetes gruppides
(Tartu Ülikool, 2013) Kovaleva, Tatiana; Paert, Irina, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Küsimusele, miks on need inimesed eelistanud kristlusest ja konkreetselt õigeusust erinevat usku ehk usku Idast, on väga raske vastata. Sama küsimusega oma doktoritöös kokkupuutunud Lea Altnurme avaldab arvamust, et „kuna nõukogude ajal on Eesti ühiskond muutunud äärmiselt sekulaarseks ning kristlus sai noortele inimestele umbvõõraks,” siis selles peitubki vastus (Altnurme, 2005: 200). Mõtiskledes sellel teemal ning otsides põhjusi erinevatest töödest, keskendusin nendele vastustele, mis sobiid minu arvates kõige rohkem just Eesti religioosse ning rahvusliku olukorraga
Robert K. C. Formani "psychologia perennis" ja selle rakendatavus
(Tartu Ülikool, 2013) Lill, Siim; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Esmalt on antud lühike ülevaade termini philosophia perennis’e ajaloost ning sellest, kuidas see termin on seotud 20. sajandi müstilisi kogemusi seletada püüdvate autorite teostega. Nõnda on ära näidatud Robert K. C. Formani psychologia perennis’e paiknemine ajaloolises kontekstis. Seejärel on antud ülevaade Steven T. Katzi konstruktivistlikust müstitsismiteooriast, mis ütleb, et kõik kogemused on kujundatud meie keeleliste, kultuuriliste ja muude nn „taustsüsteemi“ omapärade poolt – seega on nende poolt paika pandud ka müstilise kogemuse olemus. Näidatud sai, et Robert K. C. Forman vastandub sellele omapoolse hüpoteesiga, et on olemas nn „puhta teadvuse seisund“, mis ei sõltu meie taustsüsteemidest ning mis kujutab endast kohtumist inimteadvuse „puhtaima“ ja elementaarsema olemusega. Viimaseks analüüsiski käesolev töö Jan van Ruusbroeci teost Dat boecsken der verclaringhe, kus kirjeldatud kolmas Jumalaga ühenduses olemise võimalus vastab Formani arusaamade järgi „puhta teadvuse seisundile“.
Värvussümboolika kujunemisest varakristlikus kunstis Galla Placidia mausoleumi mosaiikide näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Lehari, Riste; Lepajõe, Marju, juhendaja; Alttoa, Kaur, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Maarja Magdaleena kuvandist varakristlikus kirjanduses ja tänapäevases kirjanduses. Motiivianalüüs.
(Tartu Ülikool, 2013) Läänemets, Hille; Riistan, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Jeemeni juutide hennatraditsioon
(Tartu Ülikool, 2013) Mäe, Maris; Põldsam, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Vana Testamendi ja semitistika õppetool.; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks on uurida juutide hennatraditsiooni Jeemeni juutide kombestiku näitel, mis on enim dokumenteeritud ja mida on ühtlasi autentseimaks peetud.
Kanaldamine uue vaimsuse kontekstis
(Tartu Ülikool, 2013) Teidearu, Tenno; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool.Usuteaduskond. Praktilise usuteaduse õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Minu lõputöö teema - kanaldamine uue vaimsuse kontekstis - on formuleerunud huvist kanaldamise fenomeni vastu selle eripärasuses. Kanaldamisena käsitletakse kanali (st kanaldaja) võimet toimida vahendajana informatsioonile, mis tuleb väljastpoolt teda, eelkõige kõrgemaks peetavatelt vaimsetelt olenditelt.Antud töö keskendub seega uue vaimsuse (ingl. k. New Age) spetsiifilise fenomeni uurimisele.
López de Oñaz y Loyola ja laiskus
(Tartu Ülikool, 2013) Heinsar, Hannes; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool.Usuteaduskond
Tutvustan lühidalt López de Oñaz y Loyolast alguse saanud Jeesuse Seltsi tegevusi ja algupära. Tahan näidata vaimset pingevälja kontemplatsiooni ja tegevuse vahel ning toon välja võimaliku takistuse pingete tasakaalus hoidmisel akeedia näol. Aquino Thomase järgi on akeedia kurbus vaimuliku rõõmu ees.
Sõna εὐθύς tähendusväljast Markuse evangeeliumis
(Tartu Ülikool, 2013) Härmas, Maria; Roosimaa, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Uue Testamendi õppetool.; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Sõnaühend καὶ εὐθὺς ei ole Markuse evangeeliumis mitmetes kirjakohtades otseselt mõistetav. Kui aga sõna tõlgendada vastavalt LXXst saadud vastele heebrea keelest wehinnē , mis omakorda vastab tähendusväljalt kreeka keelsele ühendile καὶ ἰδού, siis muutub tekst mõistetavamaks. Aluse sõna tõlgendamiseks sellisel viisil annab ennekõike LXX saadud tõlkevaste, kuid ka asjaolu, et Markus pole kasutanud teistele sünoptikutele omast osutavat väljendit καὶ ἰδού.
Püha Birgitta visioonidest kui imetegudest
(Tartu Ülikool, 2013) Viira, Kristina; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu ülikool. Usuteaduskond
Käesolev uurimus andis osalise vastuse minu küsimusele Birgitta imetegude kohta. Oma piiratuses eeldasin, et imeteod on n ö käega katsutavad ja neid on võimalik faktide alusel kontrollida. Kuid kui mõelda veidi laiahaardelisemalt, siis imetegu ei ole ainult füüsiliselt kontrollitav asi, vaid nagu Elmar Salumaa oma „Süstemaatilise teoloogia käsiraamatus“ (Salumaa 2008: 98) annab definitsiooni imele ja imeteole, on ime ja imetegu nähtus või kogemus, mis äratab imetlust ja panevad meid imetlema kõike seletamatut. Minu jaoks on Birgitta visioonid imetlust väärivad, sest ehkki sõnumi sisu on neis visioonides küll korduv, on Birgitta oma vaimuanniga pannud need sõnumid kirja hämmastava värvikuse ja detailirohkusega. Lisaks avaldab muljet tema isikupärane ja uudne lähenemine oma kloostrikorra loomise soovile − luua klooster, milles teeniksid ühes nii mungad kui nunnad ja juhiroll oleks naissoost abtissil, kellele alluks ka meeskloostri eestseisja. 24 Birgitta pühalikkusele (millele ei ole kahtlust tema karskuse täieliku vooruslikkuse taotluse ja kirgliku usu tõttu) annab kinnituse ka tema komekordne pühakuks kuulutamine erinevate paavstide poolt. I kord kuulutati Birgitta pühakuks aastal 1391, II korda kuulutati Birgitta pühakuks 1.07.1419 paavst Martinus V poolt ja III kord paavst Johannes Paulus II poolt aastal 1999.
Deemonlikud olendid inimliku ja jumaliku valdkonna vahel ehk kuidas demütologiseeris monoteism iidsed deemonlikud olendid
(Tartu Ülikool, 2013) Juhanson, Brit; Annus, Amar, juhendaja; Tartu Ülikool.Usuteaduskond.Vana Testamendi ja semitistika õppetool.; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
EELK Tartu Pauluse koguduse ja Tartu Kolgata baptistikoguduse kodulehekülgede sisu ja välimuse võrdlus turunduspõhimõtete järgi
(Tartu Ülikool, 2013) Kask, Ardi; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu ülikool.Usuteaduskond
Surm ja surmajärgsus Jaapani usundiloos
(Tartu Ülikool, 2013) Möldre, Irina; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli anda lühike ülevaade kahe Jaapani suurima religiooni surmakäsitlustest, varastest Jaapanis levinud matmisviisidest ja surmaga seotud tseremooniatest ning vaadelda shintō ja budismi vahel ka tänapäeval eksisteeriva peaaegu et loomuliku surmaga seotud tööjaotuse tekkimise perioodi ning sellise jaotuse põhjuseid. Shintō surmakäsitlusi vaadeldi tuginedes peamiselt Kojiki’le ja Cambridge Ülikooli Kirjastuse poolt välja antud Jaapani ajaloo esimesest köitest pärinevatele artiklitele. Budistlikke surivoodipraktikate ja matusetseremooniate ja –kommete kohta saadi andmed J. I. Stone’i ja M. Namba Walteri poolt koostatud artiklikogumikust. Abiks olid ka mitmete teiste uurijate Jaapani religioonilugu ja arheoloogiat käsitlevad tööd.
Spirituaalne haridus Baha'i usundis varateismeliste vaimse jõustamise programmi näitel-osalusvaatluslik uurimustöö Baltimaade initsiatiivi Tartu kogukonna noorsootööst
(Tartu Ülikool, 2013) Rauba, Mari; Ringvee, Ringo, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Rohingyade õiguslik olukord poliitilis-religioossest vaatepunktist
(Tartu Ülikool, 2014) Altsoo, Maris; Altsoo, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond

Browse

Browsing Usuteaduskonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Issue Date