Euroopa kolledž. Kuni 2015.

Permanent URI for this communityhttps://hdl.handle.net/10062/25008

Browse

Now showing 1 - 20 of 58

Paindlikud töö organiseerimise vormid ja nende rakendamine Eestis Euroopa Liidu kogemuse valguses : dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks
(Tartu : Tartu Ülikool, 2003) Roosalu, Triin; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Töötajate õiguslik kaitse ettevõtte maksejõuetuse korral : Suurbritannia, Hollandi ja Eesti võrdlev analüüs: dissertatsioon master in European studies kutsemagistri kraadi taotlemiseks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2008) Tiisler, Kait; Eamets, Raul, juhendaja
Ekspordi struktuuri roll eesti tööstusharude konkurentsivõime kujundamisel
(Tartu Ülikool, 2010) Kerner, Riina; Vahter, Priit, juhendaja; Varblane, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Sotsiaalse infrastruktuuri arendamine Eestis Euroopa Liidu toetuste abil : dissertatsioon Euroopa õpingute magistrikraadi taotlemiseks
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2011) Urb, Jaan; Raagmaa, Garri, juhendaja; Laan, Mihkel, juhendaja
Shaping identities through the spatio-temporal fusion : the case study of Kaliningrad
(Tartu Ülikool, 2012) Gadioli, Ginevra; Pääbo, Heiko, juhendaja; Masso, Anu, juhendaja; ; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
EU universities’ entry models for the Chinese education market
(2013) Lodi, Pille; Vissak, Tiia, juhendaja; Van Kan, Robert, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesolev töö uurib Hiina haridusturule sisenemise mudeleid võttes fookusesse väikese ja keskmise suurusega Euroopa Liidu liikmesriigid, mille esimeseks keeleks ei ole inglise keel. Töö valimisse on võetud kolme riigi - Hollandi, Soome ja Poola ülikoolide kaasused.
The effect of modernization on the representation of women in parliament - a case study of Estonia
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Drews, Kathrin; Marling, Raili, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This study aims at analyzing the issue of under-representation of women in the Estonian parliament (Riigikogu) with the help of Ronald Inglehart, Pippa Norris and Christian Welzel's approach of modernization. The analysis of the situation in Estonia, as a unique case makes it possible to test the theory in use. The empirical analysis consists mainly of data derived from semi-structured interviews with experts in the eld of gender equality in Estonia. As Estonia has yet to emphasize the importance of gender equality, today, women are still highly under-represented in the Riigikogu. The main results show that while the scholars claim that cultural barriers constitute the main hurdle for women to enter the political sphere, in the case of Estonia, the socioeconomic situation and institutional barriers clearly keep women from the possibility to participate in politics. Further, instead of religion as main cultural in uence, in Estonia the cultural heritage is largely de ned by the society's Soviet past. The overall conclusions state that while the theory at use seemed to be applicable universally, in the case of Estonia it cannot be applied fully, as crucial in uences are not taken into account by the theory.
Läbipaistvusprintsiip ja selle vastuoluline rakendamine Euroopa Liidu kohtu praktikas dokumentidele juurdepääsu andmise küsimustes
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Milva, Kadi; Linntam, Marika, juhendaja; Soo, Anneli, juhendaja
Vaatamata sellele, et Euroopa Liidus propageeritakse võimalikult suurt avalikkust institutsioonide töös ning juurdepääsu nende dokumentidele, võib läbipaisvuse põhimõte teatud olukordades piiratud olla. Käesoleva uurimistöö eesmärk on teha kindlaks, millistele dokumentidele piiravad Euroopa Liidu institutsioonid juurdepääsu, tuginedes Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2001. aasta 30. mai määrusele (EÜ) nr 1049/2001, mis sätestab üldsuse juurdepääsu Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele ja nimetatud määruses sätestatud eranditele ehk siis võimalustele juurdepääsuõiguse piiramiseks. Uurimisülesannete lahendamiseks teostas autor töös Euroopa Liidu kohtupraktika võrdleva analüüsi. Toetudes kohtupraktikale ja EL-i õigusaktidele tõi autor üldiste eelduste määratlemiseks välja dokumenditüübid, millele juurdepääsuõiguse keelamine on üldjuhul lubatud. Käesolevast uurimistööst võib tõusta kõige enam tulu Eesti Vabariigi riigiasutustele, kodanikele, ettevõtetele ja teadustöö tegijatele, kelle töö või igapäevaelu on tihedalt seotud liidu institutsioonides toimuvaga. Autori hinnangul oleks selline analüüs tarvilik ka Euroopa liidu institutsioonides, sest selliste järelduste sõnastades muutuks lihtsamaks ka institutsioonide töö juurdepääsuõiguse taotlusi menetledes.
Eesti ametnike motivatsioon eesistujariigi rollide täitmiseks 2018. aastal
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Reiman, Kairit; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Eesti on Euroopa Liidu nõukogu eesistujariik 2018. aasta jaanuarist juunini. Eesistujariigi rollid on päevakorra kujundaja, üksmeele saavutaja ja esindaja välissuhtes. Käesoleva magistritöö eesmärk oli selgitada välja motivaatorid ja demotivaatorid, mis piiravad või toetavad Eesti ametnike tööd eesistujariigi rollide täitmisel. Eesmärgipüstituse ajendiks on asjaolu, et uuringutega on tõestatud motivatsiooni tähtsus ülesande soorituse kvaliteedile ja tulemusele. Et aga Eestis ei ole seni eesistujariigi rolle motivatsiooniga seostatult käsitletud, on see uurimus eesistumise edukaks soorituseks ametnike motiveerimise vaatevinklist teedrajav. Magistritöös analüüsitakse empiirilist materjali kombineeritud analüüsimeetodil: kasutusel on avatud küsimustega poolstruktureeritud eksperdiintervjuud ja sekundaarne dokumendianalüüs. Analüüsi tulemusel selgus, et Eesti ametnikud on eesistujariigi rollid täitmiseks motiveeritud osaliselt. Eelkõige motiveerib neid töö sisu ja vaheldusrikkus, enesearengu ja karjääriga seotud võimalused, head suhted ja töö üldsuse huvides. Esile tulnud demotivaatorid põhinevad suurel töömahul ajaliselt piiratud tingimustes, sõltuvusel poliitikast ja liigsest bürokraatiast ning ametnike töö negatiivsel mainel. Siinne magistritöö ei ole lõplik ega täielik uurimus ametnike motivatsiooni ja eesistujariigi rollide seoste kohta, vaid pakub võimaluse täpsustada loodud mudeli alusel eelkõige ametnike motivatsiooni ministeeriumite valdkonnapõhiste ülesannete puhul. Ametnike motivatsioon on kaalukas tegur, millele tuleks pöörata eesistumist ette valmistades tähelepanu nii valitsuse kui ka ministeeriumite tasandil, sest sellest sõltub osaliselt tulevase eesistumise edu või ebaedu.
Avaliku ja erasektori partnerluse alused EL riigihankeõiguse paradigmas
(Tartu Ülikool, 2013) Sannik, Rait; Arumäe, Urmas, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Influence of EU common energy policy on Lithuania’s energy security after the treaty of Lisbon
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Jatkauskaitė, Justina; Belyi, Andrei, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
The Treaty of Lisbon brought many innovations into the European Union’s agenda, one of which is related to energy policies. The treaty came into force in 2009; until now there has been no evaluation of its practical implementation, especially concerning those member states that are particularly sensitive to all the changes that take place in the energy sector. The thesis “INFLUENCE OF EU COMMON ENERGY POLICY ON LITHUANIA’S ENERGY SECURITY AFTER THE TREATY OF LISBON” analyses the influence of post-Lisbon European Union common energy policies on Lithuania’s energy security. Using Rational Choice Institutionalism as a theoretical approach, the evaluation of the implementation of EU energy policies is done looking at how it minimizes energy security risks in its member state. The Traffic Light Model is used to produce the necessary classification of risks. The research is carried out using secondary data resources, document analysis and expert interviews. It can be observed that post-Lisbon policies have had a positive influence on Lithuania’s energy security; even the policies that are imposed by the Union are in accordance with Lithuania’s objectives. However, the result would be more tangible if Lithuania managed to take advantage of all the opportunities presented by the EU.
The political environment in Bosnia and Herzegovina regarding power-sharing governance
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Pejic, Aleksandar; Eidlin, Fred, juhendaja; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This study assesses trends of the political environment of Bosnia and Herzegovina (BiH) between the period of 2004 and 2012 pertaining to contentions of two differing models of conflict regulation, the consociational and integrative, which apply to BiH. As each model has contentions pertaining to voting patterns, political elite behaviour, and on the workings of institutions, this study conducts an analysis through the assessment of election results, compliance with power-sharing arrangements and the nature of coalition building, and the workings of a consociational institution to reach its findings. The current system is deemed as being largely ineffective. In addition, since there is pressure to introduce more integrative measures to the power-sharing structure in BiH, the aim is to assess how the trends in the political environment have fared from the period a similar study was conducted in order to reach recommendations on whether or not to further support the utilization of consociational elements. The analysis in this study portrays that the trends hold more true for the contentions pertaining to the consociational model. Although the findings are not conclusive at first, new developments further favour the consociational model. Also, integrative measures were found to be the source of the problem when analyzing compliance with power-sharing arrangements. Therefore, the suggestion conveyed is that instead of diverting away from the use of consociational elements there should be an encouragement to improve them.
Eesti linnade koostöö Läänemere Linnade Liidu võrgustikus
(Tartu Ülikool, 2013) Järv, Merike; Mäeltsemees, Sulev, juhendaja; Raagmaa, Garri, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Tingimuslikkuse kontseptsioon ja selle rakendamine Kreeka, Iirimaa ning Portugali laenuprogrammides 2010-2012
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Moor, Kädli; Eamets, Raul, juhendaja; Sutt, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Lühikokkuvõte uurimisteemast ja aktuaalsusest. Alates üleilmse finantskriisi puhkemisest 2008. aasta sügisel on mitmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid pöördunud ELi institutsioonide ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole, et küsida oma majandusolukorra stabiliseerimiseks finantsabi. Nn troika ehk Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ning IMFi koostöös vastava liikmesriigiga koostatakse laenuprogrammid, mille tingimuste täitmisel osutatakse riigile finantsabi. Käesoleva magistritöö eesmärk on tingimuslikkuse teoreetilisele käsitlusele ning ELi ja IMFi senisele tingimuslikkuse rakendamise praktikale tuginedes analüüsida Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenuprogramme ajavahemikus 2010–2012 ning pakkuda lahendusi laenuprogrammides tingimuslikkuse rakendamise parendamiseks. Meetod. Käesolevas magistritöös on tegu juhtumianalüüsiga, milles võrreldakse laenuprogrammide küsimise põhjuseid, eesmärke ja tingimusi Kreekas, Iirimaal ja Portugalis. Kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi. Uurimistulemused. Üldjoontes võib öelda, et kõigi kolme riigi laenuprogrammide lühiajaline eesmärk oli eelkõige taastada finantsturgude usaldus nende riikide vastu (seega lähtus tingimuslikkuse rakendamine laenuprogrammides signaliseerimise eesmärgist). Sellele sekundeerisid keskpikas vaates majanduse ümberstruktureerimine ning jätkusuutliku arengu tagamine (tingimuslikkuse rakendamine väljendas eeskätt nn ajendi loomist ning poliitika kinnistamist). Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenuprogrammid hõlmavad ulatuslikke meetmeid, mis jagunevad üldistatult neljaks läbivaks majanduspoliitika valdkonnaks: (1) eelarve konsolideerimine, (2) finantssektor ja järelevalve, (3) struktuursed eelarvereformid ja (4) muud struktuursed reformid. Autori soovitused ja ettepanekud laenuprogrammides tingimuslikkuse kasutamise parendamiseks on, et tuleb suurendada omanikutunnet, küsida finantsabi vabatahtlikult ja õigeaegselt, parendada laenuprogrammi tingimuste hindamiskriteeriumeid ja -skaalat, tugevdada koostööd laenuandja- ja võtja vahel, jätkata rahvusvaheliste doonorite koostööd ning kasutada ranget ex ante tingimuslikkust. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima. Euroala liikmena on Eestil huvi selle teemaga tegeleda ning seda põhjalikumalt analüüsida, kuna seniseid kogemusi ja õppetunde saab edaspidi kasutada potentsiaalsete tulevaste kriiside hindamisel, lahendamisel ja ennetamisel. Magistritöö võimalikule edasiarendamisele mõeldes saab näiteks programmide lõppemisel anda hinnangu tingimuste täitmisele ja eesmärkide saavutamisele ning programmide tulemuslikkusele riikide majanduste kohandumisel.
Russia’s soft power: the case of Moldova and Armenia
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Liik, Kristina; Nielsen, Kristian Lau, juhendaja; Säre, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
The concept of soft power has become an increasingly popular topic of debate since the early 1990s. A countries’ attractiveness can bring about wanted results without the use of hard power, consequently being an important attribute to a countries ability to influence the target. Equally important however, is the targets perception and the context of the relationship, making it hard to “touch” the intangible soft power and to measure it. Current thesis examined Russia’s soft power in the case of Moldova and Armenia with an aim to show how, how do they vary and what might be the reasons. The results revealed that while Russia has significant leverage in terms of culture and values, the use and perception of policy is different and brings about different results. While Russia uses hard policy in order to influence Moldova thus undermining its soft power, in Armenia, Russian military presence empowers Armenia and contributes to the perception of Russia as the security guarantor. The thesis confirmed the importance of image and perception and the distinction of how soft power is used: when soft power was used and perceived as controlled, soft power over someone type of way, it had a more undermining effect than when soft power was used to contribute to the empowerment of someone.
Humanizing globalization: practice of multi-stakeholder global regulatory standards in the globalized world : the case of extractive industries transparency initiative
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Vekua, Sopio; Makarychev, Andrey, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
Multilateralism, once viewed as a mechanism of global governance, recently came under criticism due to its incapacity to address global problems of social justice. It is argued that more deliberative and multi-stakeholder processes are needed in order to lead the world towards more ethical development. The purpose of the study is to examine deliberation process within the multi-stakeholder global regulatory initiative, and assess the normative capacity of its multi-level system of regulation to emerge as an important determinant of global politics. To do so, the study will examine the practice of the Extractive Industry Transparency Initiative at different levels. The main characteristic of this type of regulation is that civil society is recognized as an equal partner in decision-finding and decision making processes. By linking theories on humanizing globalization with practice of EITI, the study argues that, an answer to the increasing need for humanizing globalization lies in global civil society which provides a way to supplement ‘traditional’ democracy and creates foundation for global deliberation. Global civil society through the mechanism of multi-stakeholder global regulatory standards make international society more susceptible to normative changes and helps foster social dynamics at all levels. However, sometimes corporate and governmental actors at national level implicitly challenge the appropriateness of international norms. For this reason, it is maintained, that in order the EITI to meet its aim and objectives and the multi-stakeholder global regulatory standards to provide more legitimate, ethically grounded and “globally just” alternative to current intergovernmental forms, a better mechanism for safeguarding deliberative practices is necessary.
Eesti tulemuslikkuse põhitegurid EL otsustusprotsessis
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013) Jaani-Vihalem, Ketlin; Loik, Ramon, juhendaja; Tõnnisson, Kristiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa kolledž
Käesoleva magistritöö eesmärgiks on EL vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimise ameti (lühendatult: IT-agentuur) loomise näitel hinnata Eesti EL justiits- ja siseküsimuste otsustusprotsessis tulemusliku osalemise põhitegureid. Magistritöö aktuaalsus seisneb vajaduses teaduspõhiselt selgitada, mida saaks Eesti väikeriigina arvestada EL otsustusprotsessis tulemuslikuks osalemiseks. Uurimistöö põhimeetodina on kasutatud selgitavat juhtumiuuringut, mille läbiviimisel on toetutud ekspertintervjuudele ning kirjalikult dokumenteeritud allikmaterjalidele. Eesti tulemuslikkuse IT-agentuuri loomise protsessis määrasid mitmed tegurid – oskus prioriteete seada ja neid eesmärgipäraselt kasutada, protsessis osalenud ametnike professionaalsus ja valdkondlik kompetents, läbirääkimisstrateegiate õige kasutamine. Samuti tegevustatud riiklik tahe agentuuri asukohamaaks saada, õige ajaraamistik ning Eesti pakkumise atraktiivne sisu. Eesti tulemuslikkust EL otsustusprotsessis osalemisel tuleks teiste näidete ja võrdluste kaudu edasi uurida, loomaks nn parimate praktikate kogumik, millele saaks edaspidi sarnastes olukordades toetuda.
European legal and political mechanisms in promotion of freedom of expression in the norm-violating state: case of Russian Federation
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013-06-27) Chanadiri, Alexander; Mälksoo, Lauri, juhendaja; Kurs, Eveliis, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
The purpose of this thesis is to explain the essence of European legal and political mechanisms in promotion of human rights, particularly freedom of expression in the Russian Federation. The confrontation between Europe and Russia over the practice of this commonly accepted liberal democratic norm has become vigorous since the adoption of ECHR in 1998 by the latter. This study emphasizes analysis of obligations taken by Russia under international law and European legal and political instruments for monitoring the compliance. Deriving from the theory of international socialization developed by Thomas Risse, Stephen Ropp and Kathryn Sikkink the research tries to contribute into the understanding of the process and applicability of the theory to powerful norm-violating state. This is done through consideration of the ECtHR case law and evaluation of international political pressure generated by transnational advocacy networks based on particular case studies.
Normative media indicators: content analysis of media sustainability Index reports on Russia from 2001 until 2012
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013-06-27) Arst, Ingvar; Pääbo, Heiko, juhendaja; Lõhmus, Maarja, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
There are lots of methods and tools worldwide that are measuring and evaluating variety of fields and standings. The most prominent tool is an index that indicates or measures certain values, producing a discourse in a given field. This is a normative approach, establishing a standard by stating relating or deriving norm. The current thesis sets its focus on Media Sustainability Index (MSI) reports on Russia from 2001 until 2012. The aim of the thesis was to investigate how this particular index influences and controls the production of discourse in 21st century global world with specific focus on how human factor, panelists and moderators have an influence on the final outcomes. The research assumes that an index is a utility tool that enables to promote Western values and stabilize hegemony struggles. The research is following Post-Structuralism paradigm, therefore at first it is important to examine the object itself and then the systems of knowledge that produced the specific object. In order to examine the object and the knowledge of MSI reports on Russia, the research conducted content analysis with 215 markers that registered actors, actions, panelists, citations, highlights, contexts, tonality, and temporal spatial division. Findings from content analysis were divided among three modules that distinguish structural and contextual characteristics, which describe and interpret production and dynamics of MSI reports on Russia from 2001 until 2012. The third module focuses on the citations and highlights that are textual tools, which most clearly depict panelists and moderators input for the final outcome. The research is concluding that content and context of MSI reports promote Western values like rule of law and freedom of speech by the norm how it is perceived in the US.
Ukraine's attitude towards European integration since the 2010 presidential elections: through the lenses of rationalism and constructivism
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2013-06-27) Underwood, Mark; Nizhnikau, Ryhor, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This study focuses the issue of Ukraine‟s attitude towards European integration since the 2010 presidential elections. It looks at speeches and articles from Ukrainian officials about European integration. Using constructivism and rationalism as lenses, we are able better understand Ukraine's attitude towards European. The periods preceding the 2010 presidential elections have been studied by Kratochvil and Tulmets (2010) and state the period from 2006 – 2010 is a period of strongly rationalist modes of argumentation between EU and Ukraine. The research question is: how has Ukraine‟s behaviour concerning European Integration changed since the 2010 presidential elections? This study is important because the presidential elections in 2010 marked a change of president, government, as well as potential change in foreign policy in Ukraine. The first chapter gives an introduction and looks at the methodology used in the study. The second chapter looks at what literature is available on the topic of European integration and gives a brief overview of the European Union's attitude towards Ukrainian integration. It also looks at the theoretical framework the case study will use, which is an adaptation of Kratochvil and Tulmets' original study. The third chapter includes the case study which starts by giving a brief background to Kratochvil and Tulmets' findings and follows on with the post-presidential election analysis. Finally conclusions are drawn finding that Ukraine‟s attitude towards European integration has most stayed the same, with a focus on rationalist modes of argumentation. Similar to the before the elections, officials have also moved back to constructivist modes occasionally. The biggest change which was seen was Ukraine new ability to use Russia and the Customs Union as leverage, or as an alternative to EU integration, to European integration in an attempt to speed up the EU‟s integration with Ukraine.

Browse

Browsing Euroopa kolledž. Kuni 2015. by Issue Date