Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30331

Browse

Now showing 1 - 20 of 71

Infrapunaspektroskoopia kasutamine Zaoneega kihistu fosfaatide iseloomustamiseks
(Tartu Ülikool, 2012) Üpraus, Kärt; Joosu, Lauri, juhendaja
Käesoleva bakalaurusetöö eesmärgiks oli tutvuda infrapunaspektroskoopia meetodi ning selle rakendamisvõimalustega. Töö raames uuriti erineva ümberkristalliseerumisastmega apatiitset materjali Zaoneega kihistu (Karjala) ligikaudu 2 miljardi aasta vanustes orgaanikarikastes setendites. Tööst järeldub, et infrapunaspektroskoopia meetodi kasutamine ning saadud tulemuste kõrvutamine skaneerivelektronmikroskoopia kujutistega, võimaldab määrata apatiidi kristallstruktuuris toimunud ioonvahetusi ning ümberkristallisatsiooniastet. Uuritud proovides saab tulemustest lähtuvalt eristada sekundaarset hüdrotermaalse päritoluga karbonaathüdroksüülapatiiti ning settelist erineva diageneetilise-moondelise astmega primaarset karbonaatfluorapatiiti ehk frankoliiti. Infrapunaspektroskoopia sobib hästi mineraali kristallstruktuuris toimunud ioonasenduste tuvastamiseks, kuid selle kasutamine orgaanikarikka setendi puhul on keeruline. Orgaanikarikas materjal raskendab infrapunaspektrite interpreteerimist ning oluline on tulemuste kõrvutamine mingi muu uurimismeetodiga.
EL6 enstatiitkondriitide geokeemia ja mineraloogia – Pilistvere meteoriit
(Tartu Ülikool, 2013) Soomer, Sigrid; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Stabiilsete süsinikuisotoopide koosseisu muutused Porkuni lademe paljandites
(Tartu Ülikool, 2013) Nezdoli, Jekaterina; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Sfaleriidi mineralisatsioon Kalana hüdrotermaalsete soonte lõhetäidetes
(Tartu Ülikool, 2013) Gaškov, Mart; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Gaškov, Mikk, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond;
Morphology and structure of putative fossilized phosphatic sulgur-bacteria and methanotrophic archea in 2.0 Ga old organic-rich mudstones, Zaonega formation
(Tartu Ülikool, 2013) Mänd, Kaarel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Standardse ja ebastandardse surupenetratsioonikatse vahelise korrelatsiooni leidmine pehmetes pinnastes Muuga sojaubade töötlemistehase ja Veerenni 24 (Tallinn) ehitusgeoloogiliste uuringute põhjal
(Tartu Ülikool, 2013) Kiisler, Keiu; Sedman, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Pakri poolsaare Uuga paljandi läbilõike magnetiline vastuvõtlikkus
(Tartu Ülikool, 2013) Dmitrijeva, Marija; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Geopolymerization of the Estonian oil shale solid heat carrier retorting waste ash: changes in mineral-chemical composition and uniaxial compressive strength development
(Tartu Ülikool, 2014) Paaver, Peeter; Kirsimäe Kalle, juhendaja; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Muutused Kasari ja Rannamõisa-Rõude delta jõesuudmete arengus aastatel 2005-2013
(Tartu Ülikool, 2014) Jairus, Triinu; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kroomi fraktsioneerumine ja leostumine Jordaania põlevkivi tuhajäätmetest
(Tartu Ülikool, 2014) Kangor, Mihkel; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Põlevkivi on kõrge energiatähtsusega maavara, kui puuduvad teised valikud. Põlevkivi kõrge tuhasuse (~50%) tõttu tekib põletamisel aga suurtes kogustes tuhka. Põlevkivituhas võib leiduda palju raskmetalle ja aluselisust põhjustavaid ioone. Kuna sellisele tuhale on väheseid kasutusalasid, transporditakse seda tuhaplatoodele. Seal võib aga tuhka läbinud nõrgvee pH ulatuda 13-ni, põhjustades põhjaveele ja keskkonnale suuri kahjusid. Lisaks võib nõrgvee sisalduses leiduda ka erinevaid raskmetalle nagu kroom. Raskemetallide kõrged sisaldused ja nende leostumine muudavad ka oluliselt raskemaks materjalide edasise taaskasutuse nt. ehituses või filtersüsteemides. Eestis kaevandatava põlevkivi põletamisel tekkiv tuhk ei sisalda olulisel määral leostuvaid raskemetalle, kuid teiste põlevkivimaardlate kasutusel tekkivate jäätmete puhul võib see olla suureks probleemiks (Ots, 2004). Selleks, et hinnata jäätmete ohtlikust ja võimalikku taaskasutust on vajalik kompleksem teadmine raskemetallide fraktsioneerumisest ja vormist tuhamaterjalides. Üheks selliseks probleemseks raskemetalliks on ka kroom. Käesoleva bakalaureuse töö eesmärgiks on selgitada kroomi fraktsioneerumist ja selle leostusomadusi Jordaania põlevkivi põletamisel tekkivates tuhajäätmetest.
Geopolymerization of the Estonian oil shale solid heat carrier retorting waste ash: characterization of structural changes through infrared (ATR-FTIR) and nuclear magnetic resonance spectroscopic (29Si MAS-NMR) analysis
(Tartu Ülikool, 2014) Külaviir, Marian; Paiste, Päärn, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
In the current thesis, three different activator solutions alongside water were used to synthesise geopolymeric binders from black ash. It was proven that some extent of geopolymerisation takes place in every sample of activated black ash, indicating that black ash could be used to produce geopolymeric materials. Producing cement from geopolymers instead of Portland cement would be 60% energy-efficient and emit up to 80% less carbon dioxide. Producing cements from black ash would be a sustainable utilization for otherwise useless hazardous waste. In sodium disilicate (SiO2/Na2O 2,72) activated sample calcium silicate hydrate gel is formed, which is the phase connected to the strength of Portland cement. The 29Si MAS-NMR and ATR-FTIR spectra indicate that the gel contains polymeric parts in which the polymer is mainly formed of silicate middle groups (Q2) and the silicate chains are lengthening in time. These factors are responsible for the strength and further strengthening of the material. The samples of black ash activated with sodium disilicate SiO2/Na2O 1,5 show similar characteristics. However the NMR spectrum reveals that the amorphous geopolymeric phase (C–S–H gel) is accompanied by a two dimensional silicate chain structure which is also characteristic of C–S–H phase. In NaOH activated black ash samples, it was observed that it contains silicate structures with short chain lengths and also a content of undissolved amorphous phase from the source material. This indicates that NaOH solution was not sufficient in dissolving the amorphus phase present in source material and the depolymerized silicate species have not substantially polycondensed. Based on the results of this thesis the synthesis of geopolymeric products from black ash can be achieved with activator solutions containing soluble silica. Altough further research is needed to establish the optimal ratios of activator solutions the results show a proof of concept.
Kauru soo (Pajusi vald, Jõgevamaa) läbilõige georadari ja puurimiste andmetel
(Tartu Ülikool, 2014) Ani, Tavo; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kauru soos sai läbi viidud mõõtmised georadariga ning puurimistööd, millest saadud andmeid omavahel korreleeriti. Tööde käigus teostati georadariga läbilõiked, milledele rajati 10 puurauku ning 2 puurauku, mis ei asunud radari läbilõigetel. Neist 7 puurauku asusid profiilil 130906c, mistõttu osutus just see profiil informatsiooni rohkeimaks. Lisaks puuraukude kirjeldustele sai võetud ka proove. Proovid pidid olema standardse mahuga, kuid proovi võtmisel tekkinud mõõtemääramatus oli piisavalt suur, et üksikute mõõtmistulemustega poleks võimalik arvestada. See-eest oli võimalik statistilistel meetoditel leida antud tulemusi kasutades elektromagnetlaine 23 leviku kiirus turbas, kasutades selleks Topp’i empiirilist meetodit. Proovide alusel arvutati Topp’i meetodil välja turbasoo keskmine permitiivsus ning määrati selle usaldusväärsus 95% nivool, ε=72,9±1,0. Leides permitiivsust puuraukude sügavuste järgi, on samadel kriteeriumidel ε=77,5±10,9. Topp’i meetodi abil leitud permitiivsusega jääb antud töös maksimaalne georadari sügavuse viga ±0,32 meetri sisse. Puurimistel leiti rabas kaks võimalikku põlengukihti, millest ühte õnnestus tuvastada ka georadari pildis. See-eest georadariga oli võimalik tuvastada põlengukihi mastaapsus, mis peegeldus kõigil radargrammidel peaaegu püsivalt. Teine, kõrgemal asetsev põlengukiht oli aga liialt ligidal pinnale, et radar oleks suutnud seda tuvastada jäädes radari nn varjualasse. Puurandmete ja radari andmete võrdlusel paistis välja, et suurema lagunemisastmega turbad olid ka suurema permitiivsusega, jättes seetõttu radargrammile tugevamaid jälgi. Ilmnes, et georadari pildilt on võimalik välja lugeda ka sooarengus toimunud erinevaid etappe, ehk madalsoo, siirdesoo ning raba faaside vaheldumist tänu eutroofse, mesotroofse ja oligotroofse staadiumi jälgedele raba keskel. Kui oleks piirdutud vaid georadari töödega, või ainult puurimistel, oleks saadud andmed olnud märgatavalt informatsiooni vaesemad. Näiteks, piirdudes puurimistega, oleks jäänud teadmata raba täpsem sisestruktuur ning lateraalsed muutused. Vaid georadari andmeid kasutades oleks jäänud määramata sisestruktuuris leiduvad peegeldused. Märgalade uurimisel täiendavad georadari meetod ja puurimised teineteist hästi.
Fluoriidide geoloogilised allikad Siluri-ordoviitsiumi veekompleksis. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Seevri, Kristi; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees esinevate kõrgete fluoriidide sisalduse geoloogilisi allikaid. Eesmärgi täitmiseks teostatakse veekompleksi moodustavate kivimite (lubjakivid, merglid, dolomiidid, Kbentoniidid) leostuskatsed, mis võimaldavad selgitada fluori lahustumiseks vajalikke tingimusi ja lahustumise määra. Leovete keemilist koostist võrreldakse veekompleksi moodustavate kivimite keemilise ja mineraloogilise koostisega. Laboratoorsed tööd viiakse läbi TÜ geoloogia osakonna laboris. Töö tulemustel on lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni valikul vältimaks hilisemaid investeeringuid veepuhastusseadmetesse ning sellega kaasnevat vee hinna tõusu.
Glatsiofluviaalsete kulutusvormide kaardistamine ja analüüs Otepää kõrgustiku piirkonnas
(Tartu Ülikool, 2014) Prass, Edgar; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Põlevkivi kaevanduse veeärastuse mõju ümbritsevatele põhjaveekihtidele Selisoo piirkonna näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Paiste, Tõnn; Marandi, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida ja selgitada Kirde-Eestis paikneva Selisoo raba põhjaveekihtide veetasemete muutusi. Andmed pärinevad soo idaküljel paiknevatest seirekaevudest, mis jäävad Selisoo ja Estonia kaevanduste vahele. Kuna eelnevalt koostatud uurimused antud teemal on andnud teineteisest erinevaid tulemusi, oli vajalik täiendavalt uurida kaevanduse veekõrvalduse mõju Selisoo veebilansile kasutades värskeid põhjavee tasemete muutuste andmeid. Andmete paremaks arusaamiseks kasutati võrdluseks Estonia kaevanduse kamberplokkide paiknemist ja kaugust seirekaevudest ning piirkonnast põhjapool paikneva Jõhvi ilmajaama kliima andmeid. Urimuse tulemustest järeldub: a) Nähtav Estonia kaevanduse mõju Keila-Kukruse veekihti mõõtvate seirekaevude veetasemetele mõõteperioodi jooksul. b) Põhjavee tasemete alanemise ulatus sõltub põlevkivi kaevanduse kaugusest rabast c) Lõunapoolsemates seirekaevudes on mõju suurem. d) Põlevkivi kaevandamisega seotud kihtides (Keila-Kukruse) on põhjaveetasemete langused ulatuslikumad (~10 m), kui ülemistes kihtides (~1 m)(Nabala-Rakvere). e) Kaevanduse mõju ümbritsevatele veekihtidele on tugevalt seotud kaevandamise kohaga kaevanduse küljel. f) Kaevandustegevus lõunanurgas mõjutas veetasemeid 3000 m kaugusel, samal ajal kui kaevanduse tegevuse mõju külje keskosas oli väiksem kui 610 m. g) Praegused andmed ei näita veel veetasemete stabiliseerumist Keila-Kukruse põhjaveekihis mistõttu on soovitav seiret jätkata.
Põlevkiviõlitööstuse tahke soojuskandja (TSK) tuha tsementeerumine tööstusliku reovee kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2014) Kõrtsmann, Joanna; Talpsep, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Kukersiit, Eesti tähtsaim maavara, koosneb orgaanilisest ja mineraalsest osast. Põlevkivi kasutamisel on kolm põhisuunda, milleks on põletamine energeetilise kütusena, termiline töötlemine õli ja gaasi tootmiseks ja põlevkivi mineraalosa kasutamine. Termilise lagunemise tähtsaim saadus on põlevkiviõli, mille tootmisel TSK meetodil on jäägiks on must tuhk, mis on lähedane põlevkivituhale. TSK meetodit on hakatud rohkem kasutama ja seega tekib rohkem musta tuhka (varem kasutati teist tehnoloogiat, mille jääk oli poolkoks). Sellest lähtuvalt on bakalaureusetöö eesmärgiks uurida, kas erinevate reovete kasutamine mõjutab TSK tuha tsementeerumist ja tugevuse kujunemist. Selleks tehti katsekehad kolme erineva veega: puhas vesi, defenoleeritud vesi ja õlitustatud vesi ning kolmel erineval veeküllastusastmel: 50%, 75% ja 100%. Katsekehad kiletati ja jäeti seisma. 7, 28 ja 90 päeva pärast määrati proovide survetugevus, veesisaldus, kuivtihedus ning mineraloogiline koostis. Peamised tulemused ja järeldused: 1. Värske kuiva TSK tuha ja defenoleeritud vee kokkusegamisel toimus koheselt aktiivne reaktsioon – tekkis ammoniaak, eraldus tugev ebameeldiv lõhn. See põhjustab probleeme meetodi reaalsel rakendamisel. 2. Survetugevus kasvab ajaga, saavutades 90. päeval sõltuvalt algsest veeküllastusastmest väärtuse 0,8 kuni 6,5 MPa. Survetugevus sõltub otseselt algsest veeküllastusastmest – mida suurem see on, seda tugevamaks muutub ka materjal. Tugevuse kujunemine ei sõltunud oluliselt kasutatud vee tüübist. 3. Kõige suuremad kuivtihedused mõõdeti 100% veeküllastusastmega proovidel ja kõige madalamad väärtused 50% veeküllastusastmega proovidel, mis näitab, et suurema algse veesisaldusega materjal tiheneb paremini. 4. Tsementeerumise käigus tekivad Ca-Al sekundaarsed faasid (monosulfaat, hüdrokalumitt), mis põhjustavad tsementatsiooni ja tugevuse kasvu. Erinevate vete kasutamisel ei täheldatud erinevusi mineraloogilises koostises. 5. Tugevuse seisukohalt saab reostunud vett kasutada musta tuha tsementeerumiseks, kuid uurimist vajab segude leostuskäitumine.
Eesti tulekivi arheoloogiliste leidude keemiline koostis – võimalus päritolu määramiseks
(Tartu Ülikool, 2014) Sepp, Liina; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tulekivi oli kiviajal üks peamine tööriistade valmistamise materjal Balti mere regioonis. Eestis leidub tulekivi Siluris, kuid selle levik on piiratud ja toorme kvaliteet jääb alla lähiümbruse Mesosoikumi kaltsedonile. Arheoloogilised leiud näitavad, et suur osa kasutatud tulekivist toodi siia lähiümbrusest. Tulekivi kasutus saavutas oma hiilgeaja Neoliitikumis, kui levima hakkas nöörkeraamika kultuur. Sel ajal hakati kasutama venekirveid, mis said populaarseks Skandinaavias ja Balti maades, kus nöörkeraamika kultuur on tuntud ka kui venekirveste kultuur. (Kriiska ja Tvauri, 2002) Analüüsitud proovide XRF- ja SEM-tulemuste põhjal on domineeriv faas uuritud proovides ränidioksiid. Kuid sellest olenemata on erinevatele kaltsedoni piirkondadele iseloomulikud jälgelementide sisaldused ja mittekarbonaatsed suletised, mille alusel on võimalik arheoloogiliste leidude toorme päritolu hinnata. Mesosoikumi vanuseline kaltsedon on tekkinud peamiselt puhta kaltsiumkarbonaadi asendumisel räniga ja sellest tuleneb suurem CaO sisaldus ja homogeensus (mittekarbonaatsete suletiste puudumine). Eesti Paleosoikumi ränimaterjal peegeldab seevastu tekkekeskonna mineraalset ja keemilist koostist, mis avaldub kaaliumpäevakivi, dolomiidi, illiidi, illit-smektiidi, vilkude ja hajusalt paiknevate rauaoksuhüdraatide suletiste näol. Analüüside põhjal saab hetkel oletada, et valdav osa uuritud tulekivi arheoloogilistest leidudest ühtib Eestist korjatud loodusliku moreense materjali keemilise koostisega, mis viitab arheoloogiliste leidude kohalikule päritolule. Parema kvaliteediga lähiümbruse Mesosoikumi materjali kasutuse kohta Eestis annavad viite Luke asulakohast pärinevad tulekivi palad, mille keemiline koostis ühtib Kriidi päritolu materjaliga, kuid hetkel ei saa välistada Eestist leitud arheoloogiliste leidude pärinemist Valdaist Venemaalt, mille piirkonna rahvastega läbi käidi ja kus tulekivimaterjal on tekkinud samas settebasseinis sarnastes dolomiitsetes kivimites.
Kohtla-Järve veepuhasti reoveesette stabiliseerimine põlevkiviõlitööstuse tahke soojuskandja (TSK) tuhaga
(Tartu Ülikool, 2014) Lumiste, Kaarel; Talpsep, Annette, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Selisoo pinnasevee taseme analüüs Estonia põlevkivikaevanduse mõju selgitamiseks. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Kraun, Merilin; Karro, Enn, juhendaja; Kohv, Marko, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli pinnasevee tasemete seiramise ja seireandmete analüüsi abil välja selgitada, kas ja milline mõju on Estonia põlevkivikaevandusel Natura 2000 alaks määratud Selisoo rabale. Töö käigus perioodil 7.04.2011-24.10.2013 uuriti 13 piesomeetri mõõdetud andmete põhjal veetasemete sesoonset kõikumist ja võimalikku langust, korrelatsiooni meteoandmetega ja võimalikku seost põlevkivi kaevandamisest tingitud põhjavee tasemete languse ja kaugusega kaevandusest. Seoste leidmisel oli abiks Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõhvi meteoroloogijaama sademetehulga, lume paksuse ja õhutemperatuuri andmed. Uuringu tulemuste põhjal võib järeldada, et kaevanduse mõju pinnakattes paiknevale põhjaveele on ilmne, kuid see ei ole jõudnud raba pinnale. Pinnasevee tase rabas ja selle ümbruses sõltub suurel määral sademete hulgast ja tüübist ning õhutemperatuurist, mis omakorda sõltuvad aastaajast. Lõunapoolsel transektil on looduslike sesoonsete kõikumiste taustal veetasemete langused suuremad, sest transekti kaugus kaevandusest on väiksem. Põhjapoolne transekt kirjeldab väljakujunenud, seni veel kaevandamisest vähemõjutatud veerežiimi rabas ja kuivendatud äärealadel. Veetasemete langused on suuremad piesomeetrites, mis asuvad rabalaama servas olevas mineraalpinnases ja väiksemad turbaalusesse mineraalpinnasesse paigutatud piesomeetrites. Rabaturbasse paigutatud piesomeetrite mõõdetud pinnasevee tasemetes pole langust näha. Rabalaama keskel on kaevandamise mõju väiksem kui servas, sest servale on kaevandus lähemal. Kõige suuremaks ohuks raba püsimajäämisele on see, kui veetasemed hakkavad märkimisväärselt langema ka rabaturbas. Suurte veetasemete languste puhul on oht, et rabas muutub oluliselt veerežiim, mis võib tuua kaasa muutused samuti taimestikus. Kindlasti tuleb jätkata Selisoos põhjavee-, pinnasevee- ja taimestikuseiret, et olla kursis rabas toimuvate muutustega ja hinnata pidevalt sealset olukorda.
Kaali meteoriidi võimalik kasutamine Saaremaa sepikodades
(Tartu Ülikool, 2014) Tamm, Kristjan; Plado, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolevas bakalaurusetöös uuritakse Kaali meteoriitse raua võimalikku kasutamist Saaremaa sepikodades. Töö eesmärgiks oli määratleda võimalike Kaali meteoriitsest rauast sepistatud esemete ajaline kuuluvus ning võimalusel valmistamispaik. Selleks tehti XRF ja SEM meetodil 370 Saaremaa Muuseumist ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi arheoloogiakogudest pärinevatest leidudest keemilised analüüsid. Valitud esemete keemilist koostist, eelkõige nikli sisaldust, võrreldi Kaali meteoriitse rauaga. Tulemusena tuvastati üheteistkümne eseme koostises niklit. Raudesemed pärinesid Kaali asulakohast (760–210 eKr), Ilpla kalmest (800–1050 pKr) ja juhuleidudest, millest osad pärinesid esimese aastatuhande algusest ning üks 12. sajandist. Lisaks kahel raudesemel ajaline dateering puudus. Antud raudesemete nikli sisalduse ja Kaali meteoriidivahelise seose kinnitamiseks tuleb tulevikus teostada täiendavad keemilised analüüsid esemete lihvitud pinnast.

Browse

Browsing Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Issue Date