Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30331

Browse

Now showing 1 - 20 of 71

Aktiveeritud tuhakomposiitide mehaanilised omadused
(Tartu Ülikool, 2021) Vits, Karmen; Paaver, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Keevkihttehnoloogial põhinevate katelde kasutamine piirab tekkiva tuha taaskasutamist, muutes tuha tsementeerimis omadusi tavapärasest madalamaks. Siiski näitavad viimased uurimistööd (Paaver et al., 2021), et tuha tsementeerumis omadusi on võimalik mehaanilise aktiveerimise kaudu tõsta. See võimaldaks tuha taaskasutamist suuremates kogustes. Käesoleva bakalaureusetöö raames selgitati välja eelnevalt mehaaniliselt aktiveeritud Eesti põlevkivi keevkihttehnoloogia tuha baasil valmistatud katsekehade füüsikalisi ja keemilisi omadusi: paindetugevust, üheteljelist survetugevust, vastupidavust külmumistüklitele, leostumisomadusi ning poorsust.
Aseri fosforiidimaardla geoloogiline 3D modelleerimine
(Tartu Ülikool, 2023) Pihel, Richard; Vind, Johannes, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Fosforiiti kasutatakse väetiste tootmiseks. Uuringus töötatakse Eestis asuva Aseri fosforiidimaardlaga. Uurimistööl on kaks eesmärki. Esimene eesmärk on Aseri maardla fosforiidi kihindite ruumiline analüüs ajalooliste andmete põhjal. Teine eesmärk on Aseri maardla fosforiidi varude hindamine mudeli põhjal. Uuringu algandmeteks on Eesti Geoloogiateenistuse poolt digitaliseeritud puuraukude info ning Aseri maardla mudeli loomiseks kasutati Seequenti programmi Leapfrog Geo. Tulemustena leiti, et Aseri fosforiidimaardla fosforiid kihistik on võrreldes teiste Eestis asuvate maardlatega suhteliselt õhuke ja madala kvaliteediga, kuid asub maapinnale lähemal. Fosforiidi varud on registrikaardis olevate hinnangutega ligikaudu võrdsed ning maavara plokkide siseselt jaguneb fosforiit suhteliselt vähe ümber. Järeldati, et konventsionaalsetel maa alusel või karjääri viisidel Aseri maardla fosforiiti ei saa kaevandada. Ühtlasi võiks Aseri maardla maavara plokkide ehituse üle vaadata ning vajadusel ümber ehitada.
Atmosfääri CO2 Balti paleomulla moodustumisel Neoproterosoikumi lõpus
(Tartu Ülikool, 2020) Tomingas, Taavi; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Murenemiskoorikud kujunevad otseses kontaktis nende moodustumisaegse atmosfääriga, seega peegeldavad nad tekke aegseid kliima tingimusi (temperatuuri ja sademeid) ning atmosfääri koostist, aga ka hilisemaid tektoonilisi ja/või hüdrotermaalseid sündmusi. Neoproterosoikumile (~540-1000 Ma) on iseloomulik muutlik kliima, kus globaalsed jäätumised vaheldusid kasvuhoonekliima perioodidega, mil toimusid suured muutused süsinkuringes ning toimus hapniku sisalduse tõus tänapäevasele tasemele ning kõige tipuks ilmusid hulkraksed loomad. Kontinentaalses läbilõikes on antud periood markeeritud suure põiksusega (Great Unconformity), mis on leitav kõigilt tolleaegsetelt mandritelt. Kuigi Neoproterosoikumi hapniku kontsentratsioonide tõus on hästi teada, on palju suuremaks küsimärgiks CO2 sisaldused. CO2 kontsentratsioon mängib olulist rolli klimaatiliste tingimuste kujunemisel, eriti keskmistes temperatuurides, aga ka vihmavee pH kujunemises, mis omakorda mõjutavad oluliselt murenemise intensiivsust. Balti paleomulla näol on tegemist hästi väljakujunenud lateriitset tüüpi murenemisprofiiliga, mille maksimaalne vanus on ca. 600 Ma ning minimaalne vanus on ligikaudu 550-560 Ma. See asub kristalse aluskorra ülemises osas ning selle paksus varieerub mõnest meetrist kuni mitmekümne meetrini (rikkevööndites isegi 150 meetrini). Antud töö tulemused näitavad, et Neoproterosoikumi lõpu pCO2 sisaldused olid küll kõrgemad, võrreldes tänapäevase atmosfääriga, kuid jäävad 0.8 kuni 32 PAL piiresse. Nõnda suur erinevus tuleneb suure tõenäolisusega uuritud profiilide geoloogilisest säilivusest. Samas tuleb meeles pidada, et mõlema läbilõike (F97 ja F339) puhul on profiili ülemine osa suuresti kadunud puurimisel või kulutatud. Seega tuleks antud väärtustesse suhtuda kui miinimumhinnangutesse.
Balti Jääpaisjärve rannamoodustised nähtuna aerolaserskanneerimise kõrgusandmetest
(Tartu Ülikool, 2023) Sarap, Georg Rudolf; Rosentau, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli tuvastada LiDAR reljeefimudelilt Eesti aladel ligi 11 700 kal ka BP levinud Balti Jääpaisjärve viimase (BIII) taseme rannamoodustised ning modelleerida nende alusel paleo-veepind ning rannajoone paiknemine hindamaks pärastjääaegse maatõusu muutuseid. Uuringu tulemusena täienes Balti Jääpaisjärve (BIL) rannamoodustiste andmestik ning täpsustus rannavööndi paiknemine. BIII paleo-veepinna kiireima maatõusu asimuudiks saadi 321º, mis on heas kooskõlas varasemate uuringutulemustega. Paleo-veepinna tõusugradiendiks saadi 39 cm km -1 , mis on ligi 7 cm km -1 enam kui näitavad varasemad uuringud.
Eesti elektrijaamade tuha potentsiaal sulfoaluminaat-tsemendi tootmiseks
(Tartu Ülikool, 2018) Kiil, Eelika; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Kuna Eesti on maailmas esikohal põlevkivi kaevandamises, kasutamises ning paraku ka põlevkivitööstuse erinevat tüüpi jäätmete tekitamises, siis peame me olema esikohal ka jäätmete taaskasutuses. Tsementide tootmine on üheks perspektiivsemaiks põlevkivituha taaskasutuse valdkonnaks. Seoses uute, keev-kihispõletamise tehnoloogiat kasutatavate põlevkivikatelde juurutamisega, on järjest vähemaks jäänud veel viimaseid aastaid töötavate tolmpõletuskatelde kõrgtemperatuurilist (<1200 °C juures klaasistunud) elektrifiltertuhka, mis on sobilik Portland-põlevkivitsemendi segude valmistamiseks. Seega on vajadus luua uut tüüpi tsemendilaadseid sideaineid ning üheks selliseks võimaluseks on sulfoaluminaat-tsementide (SAT) süntees, mille tootmiseks on võimalik kasutada erinevaid lähteaineid, sealhulgas tööstusjäätmeid, nagu põlevkivituhk. Kuna SAT tüüpi sideainete tootmiseks kulub vähem energiat ja selle CO2 heitmed on väiksemad, siis saaks selliselt vähendada ka tsemenditööstuse ökoloogilist jalajälge. Katsete läbiviimisel kasutati Auvere elektrijaama tuhka ning tulemused näitavad, et sulfoaluminaat-tsemendi sünteesiks kasutatud alumiiniumisoolad ei aidanud kaasa SAT jaoks vajaliku ettringiidi tekkele tuhas. Lisatud alumiiniumi ei õnnestunud segudes täielikult aktiveerida ning seda jäi reageerimata kujul proovidesse alles. Lisaks tuleb järeldada, et kõige intensiivsem oli ettringiidi tekkimine tuhas, mis oli aktiviseeritud ainult veega ja hoitud 100% õhuniiskuse keskkonnas. Veega küllastatud keskkond ning ennekõike leelisaktiveerimine pärssisid ettringiidi teket. Mikrostruktuuride uuringus tuvastati ettringiidi-tüüpi nõeljad kristallid ka teistes segudes, kuid need nanokristallilised moodustised ei tekitanud tsementatsiooniks vajalikku omavahel põimunud mikroskoopiliste ettringiidikristallide võrgustikku, mis oleks oodatud SAT tüüpi sideaines. Kuigi antud uuringu tulemused ei andnud positiivset tulemust, on selle alusel võimalik välja töötada edasine uurimisprogramm Eesti põlevkivituhast sulfoaluminaat-tsemendi sünteesimiseks.
Eesti Energia uue Auvere elektrijaama elektri tootmises tekkiva tuha koostis ja selle tsementeerumisvõime
(Tartu Ülikool, 2017) Pokk, Ailar; Mõtlep, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti uue Auvere elektrijaama filtersüsteemi tuha keemilist- ja mineraloogilist koostist ning uuriti tuha kivinemist hüdraatumisel. Pooleaastase perioodi vältel teostati erinevaid analüüse, nende hulgas XRD, XRF, üheteljeline survetugevustest, lisaks uuriti katsekehade mikrostruktuuri skaneeriv elektronmikroskoobiga. Tuha keemiline ja mineraalne koostis on analoogne Narva elektrijaamade teiste keevkihttehnoloogial põhinevate katelde tuhale. Erinevates säilitustingimustes ja vanusega tuha-vee segudest tehtud katsekehade survetugevused ulatusid 10 MPa-ni.
Eesti mereala põhjasetete uraani ja molübdeeni sisaldused ning nende roll merepõhja redokstingimuste selgitamisel
(Tartu Ülikool, 2023) Lahtvee, Daniel; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli leida Eesti merealalt kogutud põhjasetete proovidest uraani ja molübdeeni sisaldused ning tuvastada kas kahe elemendi sisaldustega on võimalik selgitada merepõhja redokstingimusi. Kogutud proovide analüüsimisel selgus, et uraani rikastuskordaja (U-EF) ei ole parameetrina merepõhja setete redoksklasside määramisel sama täpne kui molübdeeni rikastuskordaja (Mo-EF), kuna uraani rikastuskordaja on vähem tundlik muutustele keskkonna redokstingimustes. Varasemalt kogutud lahustunud hapniku tulemustega võrreldes on võimalik uraani ja molübdeeni rikastuskordajate abil tuvastada hapnikuvaeseid keskkondi ja selle abil kirjeldada ka varem esinenud redokskeskkondi.
Eesti tulekivi arheoloogiliste leidude keemiline koostis – võimalus päritolu määramiseks
(Tartu Ülikool, 2014) Sepp, Liina; Somelar, Peeter, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Tulekivi oli kiviajal üks peamine tööriistade valmistamise materjal Balti mere regioonis. Eestis leidub tulekivi Siluris, kuid selle levik on piiratud ja toorme kvaliteet jääb alla lähiümbruse Mesosoikumi kaltsedonile. Arheoloogilised leiud näitavad, et suur osa kasutatud tulekivist toodi siia lähiümbrusest. Tulekivi kasutus saavutas oma hiilgeaja Neoliitikumis, kui levima hakkas nöörkeraamika kultuur. Sel ajal hakati kasutama venekirveid, mis said populaarseks Skandinaavias ja Balti maades, kus nöörkeraamika kultuur on tuntud ka kui venekirveste kultuur. (Kriiska ja Tvauri, 2002) Analüüsitud proovide XRF- ja SEM-tulemuste põhjal on domineeriv faas uuritud proovides ränidioksiid. Kuid sellest olenemata on erinevatele kaltsedoni piirkondadele iseloomulikud jälgelementide sisaldused ja mittekarbonaatsed suletised, mille alusel on võimalik arheoloogiliste leidude toorme päritolu hinnata. Mesosoikumi vanuseline kaltsedon on tekkinud peamiselt puhta kaltsiumkarbonaadi asendumisel räniga ja sellest tuleneb suurem CaO sisaldus ja homogeensus (mittekarbonaatsete suletiste puudumine). Eesti Paleosoikumi ränimaterjal peegeldab seevastu tekkekeskonna mineraalset ja keemilist koostist, mis avaldub kaaliumpäevakivi, dolomiidi, illiidi, illit-smektiidi, vilkude ja hajusalt paiknevate rauaoksuhüdraatide suletiste näol. Analüüside põhjal saab hetkel oletada, et valdav osa uuritud tulekivi arheoloogilistest leidudest ühtib Eestist korjatud loodusliku moreense materjali keemilise koostisega, mis viitab arheoloogiliste leidude kohalikule päritolule. Parema kvaliteediga lähiümbruse Mesosoikumi materjali kasutuse kohta Eestis annavad viite Luke asulakohast pärinevad tulekivi palad, mille keemiline koostis ühtib Kriidi päritolu materjaliga, kuid hetkel ei saa välistada Eestist leitud arheoloogiliste leidude pärinemist Valdaist Venemaalt, mille piirkonna rahvastega läbi käidi ja kus tulekivimaterjal on tekkinud samas settebasseinis sarnastes dolomiitsetes kivimites.
EL6 enstatiitkondriitide geokeemia ja mineraloogia – Pilistvere meteoriit
(Tartu Ülikool, 2013) Soomer, Sigrid; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Eurüpteriidid Eestis: stratigraafiline ja geograafiline levik ning taksonoomia
(Tartu Ülikool, 2023) Pelska, Jane; Tinn, Oive, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Eurüpteriidid on Paleosoikumi väljasurnud lülijalgsed (Arthropoda), kes elasid Hilis-Ordoviitsiumist kuni Permi ajastu lõpuni. Selles bakalaureusetöös käsitletakse varasemaid uurimusi eurüpteriidide fossiilide kohta, Eesti eurüpteriidide materjali geoandmebaasist ja uusi fossiile Kalana lagerstätte’st. Raikküla-vanuseline Kalana lagerstätte on säilivus-lagerstätte ehk erakordse säilivusega fossiilide leiukoht. Geoandmebaasi on Eesti aladelt kantud 545 eurüpteriidi või täpsemalt määramata lõugtundlase fossiili, mis on leitud Jaagarahu, Rootsiküla, Kuressaare, Raikküla ja Paadla lademetest. Kõige leiduderohkemad on Rootsiküla lade ja Viita leiukoht.
Fluoriidide geoloogilised allikad Siluri-ordoviitsiumi veekompleksis. Bakalaureusetöö keskkonnatehnoloogias
(Tartu Ülikool, 2014) Seevri, Kristi; Karro, Enn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on selgitada Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavees esinevate kõrgete fluoriidide sisalduse geoloogilisi allikaid. Eesmärgi täitmiseks teostatakse veekompleksi moodustavate kivimite (lubjakivid, merglid, dolomiidid, Kbentoniidid) leostuskatsed, mis võimaldavad selgitada fluori lahustumiseks vajalikke tingimusi ja lahustumise määra. Leovete keemilist koostist võrreldakse veekompleksi moodustavate kivimite keemilise ja mineraloogilise koostisega. Laboratoorsed tööd viiakse läbi TÜ geoloogia osakonna laboris. Töö tulemustel on lisaks teaduslikule ka rakenduslik väärtus - uus geokeemiline informatsioon aitab teha otsuseid puurkaevude asukoha ja konstruktsiooni valikul vältimaks hilisemaid investeeringuid veepuhastusseadmetesse ning sellega kaasnevat vee hinna tõusu.
Geopolymerization of the Estonian oil shale solid heat carrier retorting waste ash: changes in mineral-chemical composition and uniaxial compressive strength development
(Tartu Ülikool, 2014) Paaver, Peeter; Kirsimäe Kalle, juhendaja; Paiste, Päärn, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Geopolymerization of the Estonian oil shale solid heat carrier retorting waste ash: characterization of structural changes through infrared (ATR-FTIR) and nuclear magnetic resonance spectroscopic (29Si MAS-NMR) analysis
(Tartu Ülikool, 2014) Külaviir, Marian; Paiste, Päärn, juhendaja; Liira, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
In the current thesis, three different activator solutions alongside water were used to synthesise geopolymeric binders from black ash. It was proven that some extent of geopolymerisation takes place in every sample of activated black ash, indicating that black ash could be used to produce geopolymeric materials. Producing cement from geopolymers instead of Portland cement would be 60% energy-efficient and emit up to 80% less carbon dioxide. Producing cements from black ash would be a sustainable utilization for otherwise useless hazardous waste. In sodium disilicate (SiO2/Na2O 2,72) activated sample calcium silicate hydrate gel is formed, which is the phase connected to the strength of Portland cement. The 29Si MAS-NMR and ATR-FTIR spectra indicate that the gel contains polymeric parts in which the polymer is mainly formed of silicate middle groups (Q2) and the silicate chains are lengthening in time. These factors are responsible for the strength and further strengthening of the material. The samples of black ash activated with sodium disilicate SiO2/Na2O 1,5 show similar characteristics. However the NMR spectrum reveals that the amorphous geopolymeric phase (C–S–H gel) is accompanied by a two dimensional silicate chain structure which is also characteristic of C–S–H phase. In NaOH activated black ash samples, it was observed that it contains silicate structures with short chain lengths and also a content of undissolved amorphous phase from the source material. This indicates that NaOH solution was not sufficient in dissolving the amorphus phase present in source material and the depolymerized silicate species have not substantially polycondensed. Based on the results of this thesis the synthesis of geopolymeric products from black ash can be achieved with activator solutions containing soluble silica. Altough further research is needed to establish the optimal ratios of activator solutions the results show a proof of concept.
Glatsiofluviaalsete kulutusvormide kaardistamine ja analüüs Otepää kõrgustiku piirkonnas
(Tartu Ülikool, 2014) Prass, Edgar; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Haruldased muldmetallid raudkvartsiitide apatiidis
(Tartu Ülikool, 2016) Viljar, Jürna; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Haruldaste muldmetallide jaotumine Soome lahe raua-mangaani konkretsioonides
(Tartu Ülikool, 2018) Juhkama, Hele-Riin; Lumiste, Kaarel, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolevas töös uuriti Soome lahe Fe-Mn konkretsioone ning nendes sisalduvate jälgelementide ja peamiselt haruldaste muldmetallide paiknemist. Eesmärgiks oli iseloomustada haruldaste muldmetallide (REE – Rare Earth Elements) jaotumist, sisaldusi ning suhteid ja nende põhjal interpreteerida antud piirkonna konkretsioonide tekkekeskkonda ning geneetilist päritolu. Petrograafilised uuringud teostati valgusmikroskoobiga. Konkretsioonide mikrostruktuuri ning põhielementide levikut iseloomustati skaneeriva elektronmikroskoobi (SEM) abil. Põhi- ja jälgelementide kaardistamine, punkt- ja joonmõõtmised tehti laser-ablatsiooni induktiivsidestatud plasma massispektromeetrilisel (LA-ICP-MS) meetodil. Uuringud näitasid, et Fe-Mn konkretsioonil SL_15_68_02 on selgelt eristunud raua amorfsetest oksü-hüdroksiidsetest massidest koosnev tuum ning vahelduvad raua- ja mangaanirikkad kihid. Fe-kihid on põhiliselt kitsamad, konkreetsemad ja lähevad sujuvalt üle Mn-rikkaks kihiks. Mangaan paikeneb konkretsioonis hajusamalt ning kihid on laiemad. Tuumas on märgata suuremat Si-sisaldust. Samuti on näha fosfori selget kontsentreerumist rauarikkasse kihti. Lisaks fosforile on Fe-rikastes kihtides kõrgemad Cr, Ti, V, Co, Zn, Sr, Sn, Th, U, Sc, Y ning REEde sisaldused. Mn-rikastesse kihtidesse on koondunud Ba, W, Ni ning Cu. Haruldaste muldmetallide (REE) sisaldused on kõrgeimad tuumaosas. Sarnaselt mereveega on konkretsiooni SL_15_68_02 REE spektris põhiliselt märgata negatiivset Ce anomaalia, kuid tuumaosas on märgata nõrka positiivset Ce anomaaliat. Lisaks on konkretsioonis läbiv nõrk Eu negatiivne anomaalia. Tuumaosas esinev positiivne Ce anomaalia, viitab algselt anoksilistele tingimustele. Konkretsiooni kihilises osas on valdavalt läbiv Ce negatiivne anomaalia, mis näitab, et tegemist võis olla oksilise keskkonnaga. Uuritud Fe-Mn konkretsiooni geneetilise tüübi määramiseks võrreldi Ce/Ce* suhteid Nd kontsentratsioonidega ning Y/Ho suhetega. Sellest selgus, et uuritud konkretsiooni mõõtmistulemused vastavad hüdrotermaalsele tekkele, mis ei vasta Läänemere konkretsioonide tekketingimustele ning probleem seega vajab edasisi uuringuid.
Hilis-Holotseeni tormisündmuste jäljed Abade järve põhjasetetes Loode-Saaremaal
(Tartu Ülikool, 2024) Eensoo, Annabel; Rosentau, Alar, juhendaja ; Jairus, Triinu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Abade järve põhjasetteid ja neis talletunud tormisündmusi, kirjeldades nende koostist, teket ja vanust ning arutleda Abade järve isoleerumise ja selle mehhanismide üle. Uuringu käigus näidati, et Abade järve isoleerumine Läänemerest toimus järvenõost põhjas kujuneva maasääre idasuunalise kasvamise tulemusena, mis jõudis lõpuni 14. sajandi esimeses pooles. Töö käigus täienes Hilis Holotseeni paleotormisuse andmestik kolme tormi sündmuse ja ühe kõrgenenud tormi susega perioodi võrra alates 14. sajandist.
Ilumetsa kraatriväljal asuva Põrguhaua soo turbaaluse reljeefi uuringud georadariga
(Tartu Ülikool, 2017) Helde, Reelika; Jõeleht, Argo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
Põrguhaua soos georadariga läbi viidud mõõtmiste ja viie puuraugu puurimise tulemusena võib öelda, et turba paksus jääb valdavalt alla 2,5 meetri, sügavamates piirkondades võib turba paksus ulatuda 3 meetri lähedale. Turbalasund koosneb peamiselt madalsoo staadiumis tekkinud tarnaturbast, mida katab rabafaasis moodustunud sfagnumturvas (ülemised 70–80 cm). Soo põhjareljeef on kergelt kausi kujuline ja sujuva mikroreljeefiga, võrdlemisi tasasel sooalusel profiilil esineb soo lääne osas põhja-lõuna suunaline vagumus, mis on tõenäoliselt hilis-jääaegse tekkega. Turbakihi all on mineraalne pinnakate – Kvaternaarisetted, turbakihi lamamiks on aleuriitne materjal, milleni jõuti puurimisel. Koos soodsa kliima ja – geohüdroloogiliste tingimustega, on piirkonna reljeefil olnud oluline osa Põrguhaua soo kujunemisel. Põrguhaua soost jääb kirdesse loode-kagu suunaline äravoolu takistav väike seljandik, millel paikneb Põrguhaua kraater. Profileerimise käigus mattunud kraatreid ei leitud. Käesoleva uurimustöö tulemustest järeldub, et välitööde raames valitud profiilide vahemaa 50 m oli piisav, et välistada Sügavhaua mõõtmetele lähedane turba alla mattunud kraatri olemasolu. Profiilide vahele võib olla jäänud kraater, mille diameeter valli harjalt on vähem kui 30–40 m. Profiilide tiheduse valimisel saab arvesse võtta ka turbalasundi paksust, mis seab piirangud kraatri valli kõrgusele (joonis 8). Välitööde raames mõõdetud profiilide kogupikkus Põrguhaua soos on 12,2 km ja puuriti viis puurauku. Antud töö käigus oli tähtsal kohal ka metoodika omandamine ja tööga seotud programmide õppimine.
Infrapunaspektroskoopia kasutamine Zaoneega kihistu fosfaatide iseloomustamiseks
(Tartu Ülikool, 2012) Üpraus, Kärt; Joosu, Lauri, juhendaja
Käesoleva bakalaurusetöö eesmärgiks oli tutvuda infrapunaspektroskoopia meetodi ning selle rakendamisvõimalustega. Töö raames uuriti erineva ümberkristalliseerumisastmega apatiitset materjali Zaoneega kihistu (Karjala) ligikaudu 2 miljardi aasta vanustes orgaanikarikastes setendites. Tööst järeldub, et infrapunaspektroskoopia meetodi kasutamine ning saadud tulemuste kõrvutamine skaneerivelektronmikroskoopia kujutistega, võimaldab määrata apatiidi kristallstruktuuris toimunud ioonvahetusi ning ümberkristallisatsiooniastet. Uuritud proovides saab tulemustest lähtuvalt eristada sekundaarset hüdrotermaalse päritoluga karbonaathüdroksüülapatiiti ning settelist erineva diageneetilise-moondelise astmega primaarset karbonaatfluorapatiiti ehk frankoliiti. Infrapunaspektroskoopia sobib hästi mineraali kristallstruktuuris toimunud ioonasenduste tuvastamiseks, kuid selle kasutamine orgaanikarikka setendi puhul on keeruline. Orgaanikarikas materjal raskendab infrapunaspektrite interpreteerimist ning oluline on tulemuste kõrvutamine mingi muu uurimismeetodiga.
Jägala Jõesuu mattunud paleomuldade geoarheoloogia
(Tartu Ülikool, 2022) Olesk, Art Kristjan; Rosentau, Alar; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Lodus- ja täppisteaduste valdkond
Käesolev geoarheoloogiline töö kirjeldab Jägala jõe paremkaldal suudmest ca 1,6 km ülesvoolu asuva uuringuala paleomuldi ja nendega seotud pronksi ja rauaaegseid muinaspõlde, muldade lamavaid ja lasuvaid kihte eesmärgiga uurida, millistele setetele Jägala Jõesuu mattunud muinaspõllud algselt rajati ja kuidas need mattusid. Selleks kirjeldati setteid, tehti neile lõimise, kuumutuskao ja geokeemiline analüüs ning kasutati GIS meetodeid setete kihipindade analüüsil. Samuti sondeeriti uuringuala puuraukudega. Töö käigus selgus, et mattunud paleomullad on kujunenud luidestunud Litoriinamere rannamoodustistele ja neil on hästi välja kujunenud leetunud mullaprofiil. Paleomuld mattus suurel alal ühe luidestumisperioodi vältel luiteliivade pealetungiga lõuna ja kagu suunalt. Paleomuldade mattumine võis olla seotud varasemalt kuhjunud luiteliivade reaktiveerumisega näiteks metsaraie tagajärjel.

Browse

Browsing Geoloogia osakonna bakalaureusetööd – Bachelor's theses by Title