Usuteaduskond

Selle valdkonna püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/14990

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 236

17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete interdistsiplinaarne võrdlus Ii 40 ja 1Pt 3 põhjal
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kampe, Albert; Ross, Kristiina, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kirikuloo õppetool
Käesoleva magistritöö autori eesmärk on uurida, kui ühtne 17. sajandi lõpul kindralsuperintendent Johann Fischeri organiseerimisel toimunud piiblitõlke ettevõtmine oli. Selleks uurib autor põhja-, lõunaeesti ja lätikeelseid piiblitõlkeid, et selgitada välja nende kattuvus Martin Lutheri tõlkega ja heebrea- ning kreekakeelsete algtekstide lähedus. Autor võrdleb ka eesti- ja lätikeelseid piiblitõlke trükiseid ja ühte käsikirja raamatukujunduslikult, trükitehniliselt ja tekstoloogiliselt, et leida kattuvusi ja lahknevusi. Autor esitab ka oma nägemuse selle kohta, milline oli J. Fischeri roll tõlgete valmimisel ja trükkimisel.
1990.–2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused aine taastamisest ühe maakonna näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Teder, Brenda; Schihalejev, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärk oli 1990.-2010. aastatel töötanud religiooniõpetajate mälestused talletamine. Autor soovis anda ülevaate materjalidest, mida õpetajad aine planeerimisel kasutasid, ning takistustest, mis aine lugemisel esinesid. Lisaks soovis autor oma töös analüüsida, kuidas õpilased ja vanemad ainesse suhtusid ning mis tänasel päeval õpetajate endi meelest tollel ajal kohatu tundus. Viimaks soovis autor kaardistada õpetajate omavahelist suhtlust.
4. sajandi Egiptuse kristlike kõrbeaskeetide religioossete kogemuste vormidest Palladiose „Historia Lausiaca's“
(Tartu Ülikool, 2014) Väljan, Helena; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Ahmadiyya islam ja Eesti Ahmadiyya Moslemi Jamaat
(Tartu Ülikool, 2024) Võrno, Eha-Liis; Süld, Elo, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida Eesti ahmadiyya kogukonna ajalugu ja tegevust. Autor soovis teada, kes või mis on Eesti ahmadiyya kogudus ning milline on nende tegevus Eestis, millisena nad näevad oma kohta ja rolli Eesti ühiskonnas ning milline on koguduse tulevikuväljavaade. Selleks viis uurimistöö autor läbi poolstruktureeritud intervjuud ahmadiyya kogukonna liikmetega. Kogukonna mõistmiseks analüüsiti ka ahmadiyya islami õpetuslikke arusaamu ning nende usujuhi ideid ja mõtteid, mis erinevad teistest islami põhitõdedest.
An Analysis of Family Structures as Depicted in the Synoptic Gospels
(Tartu Ülikool, 2018) Antson, Joel Antson; Riistan, Ain, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
There are many other passages that could be analyzed and a lot more that could be said, but due to the capacity of this thesis, I have just sketched some of the most important aspects of Jesus’ actions and teachings that redefine the meaning of “family” for his contemporaries. Keeping in mind the Mediterranean social values, Jesus’ proclamation of the kingdom of God and his new fictive family, is, indeed, highly polemic and opposing to the cultural norms. On the other hand, he does not distance himself from them entirely but also uses the cultural values in the service of his proclamation in order to be more understandable for his audience. It seems that it is not just important to oppose the culture and its prevailing values but to submit completely to doing God’s will. But as the oppressive values and systems are at cross-purpose with God’s ideals, he confronts them. The central focus of the alternative community is the love of God embodied in the serving acts of Jesus exemplary to the disciples. The new values of Jesus-movement that stand out are love for one’s neighbors and enemies and valuing people over dysfunctional and restrictive systems. The community should be known for the full surrender to the perfect and merciful Father and doing his will. These are the characteristics that make the disciples great. This revolutionary family, guided by the foretold values, is not held together by social tension or oppressive values but allegiance and complete attachment to God and love for each other, thus contrasting with the highly dysfunctional Mediterranean family and bringing healing to the families, relationships, and the society as a whole. Although surpassing the boundaries of what family meant for the agrarian people, Jesus by no means denounces family relations but makes a case for a kingdom that flows into, affects, and becomes visible in any previous relations one had before. Therefore, it is not just the Church as an institution that should embody such values, but the community of individual yet relational believers who spread and live them out in their everyday lives in relation to all of their relationships, including their family-relations. His focus is not on discounting all social and power relations, but bringing change to them, a change that values people above wealth, honor, and power. The household of God with its reordered value judgment becomes an example for human society “in contrast to the negative leadership exemplified by the exploitation by the rich elite and the temple.”218 This kind of oikos that is defined mainly by vulnerability and service “runs counter to a social structure that advances persons with access to wealth, power, authority, and even purity to the highest levels of the social order” because the majority of the population with no access to these resources stayed stuck at the bottom of the social hierarchy.219 The main aim and focus of people’s lives shift from the obsession from honor/shame orientation to a new family with a broadened inclusion and different focal values. Serving and doing God’s will, not the ultimate concern for increasing the family honor, becomes the starting point and the foundation of God’s family.
Anastasia liikumine ja tema õpetuse järgijad eesti kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Lilium, Inga-Bel; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Anastasia liikumise puhul on tegemist uue vaimsuse õpetusega, mis sai alguse 90-ndate keskpaiku Venemaalt, kirjaniku Vladimir Megre koostatud raamatusarja „Venemaa helisevad seedrid“ põhjal, mis jutustavad müstilisest Siberi teadjanaisest Anastasiast. Anastasiat nimetatakse raamatus vedrussiks ehk üheks viimaseks iidsete slaavi algallikate inimeste seas. Õpetuse järgi ei ole vedrusside rahvas välja surnud, vaid hoopis magab. Inimene on Jumala loomingu tipp, suutes mõjutada oma alateadvuse kaudu kõike nii Maa peal kui ka kosmoses toimuvat. Need anded on uinumisseisundi tõttu kadunud, kuid tuleb endas üles äratada. Raamatutes on hoiak, et teadlased lõhuvad ja hävitavad maailma. Inimesest kui kunagisest ülimast olendist sai praegune mõistuseta olend, mis on tehnokraatliku ühiskonna tagajärg. Õpetuse põhisõnum innustab elama armastavat ja looduslähedast elu naturaalses keskkonnas ehk põliskodus.
Ängi tähendusest ja tähtsusest Paul Tillichi filosoofilises teoloogias ja Thomas Mertoni müstilises teoloogias
(Tartu Ülikool, 2015) Ivanov, Nikita; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Apatheia mõistest Pontose Euagriose Praktikoses koos asjassepuutuvate peatükkide tõlkega
(Tartu Ülikool, 2021) Veltson, Peeter; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Näripä, Neeme, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Armastuse ja spirituaalsuse neuroloogilised seosed
(Tartu Ülikool, 2018) Oper, Annika; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade armastuse ja spirituaalsuse teooriatest, teha sissevaade armastuse ja spirituaalsuse uuringutesse ning analüüsida armastuse ja spirituaalsuse ja nende kogemuste võimalikke seoseid. Avades armastuse ja spirituaalsuse tausta läbi erinevate lähenemiste ning analüüsides tehtud neuroloogilisi uurimusi, selgus, et armastus ja spirituaalsus on seotud nii neuroloogilisel tasandil kui ka laiemalt. Spirituaalseted praktikad ja kogemused ning armastuse kogemused näitavad vaadeldud uuringute põhjal muutuseid aju struktuurides ja neurokemikaalide tegevuses. Nii spirituaalsed kogemused kui armastuse kogemused näitavad ajusktruktuuride piirkondade aktiveerumise ja deaktiveerumiste vaatlusel peamiselt positiivseid ilminguid. Võrreldes armastuse ja spirituaalsuse kogemuste uuringuid, oli näha ajutegevuses nii sarnaseid kui ka erinevaid mustreid. Mõlema kogemuse puhul oli näha ajutegevuse aktiveerumist tsingulaarkäärus, täpsemalt ACCs, basaaltuumades, täpsemalt striaatumis ja hipokampuses. Kui armastuse puhul toimus aktiveerumine ka insulas, siis spirituaalsete kogemuste puhul on täheldatud sealses piirkonnas aktiivsese vähenemist, seda uurimuses, kus tähelepanu all oli mindfulness praktika. Selles praktikas, erinevalt teistest uuritud spirituaalsuse kogemustest, toimus aktiivsuse vähenemine ka tsingulaarkäärus. Oluline erinevus aga armastuse ja spirituaalsuse kogemuste vahel on PFCs, kus spirituaalsete kogemuste puhul toimub enamasti ajutegevuses aktiivsuse tõus, kuid armastuse kogemuste puhul on ilmnenud pigem aktiivsuse langus. Uuritud armastuse kogemustes täheldati ajutegevuse aktiivsust aju tasusüsteemi keskses osas VTAs, mis on seostatud nii motivatsiooni, tähelepanu kui mõnuaistingute ja üldise erutusega. Romantiline armastus aktiveeris ajus just neid piirkondi, mida peetakse ka armastuse keskmeks. Sarnaselt armastuse kogemustele, täheldati aju tasusüsteemi, ja sealseid muutuseid, olulisena ka spirituaalsete kogemuste puhul.
Ashtanga-Vinyasa jooga praktika kogemuse uurimus traditsioonilisi õpetusi järgides
(Tartu Ülikool, 2023) Tuul, Evelyn; Karo, Roland, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö teemaks on ashtanga-vinyasa jooga kogemuse uurimine, kui seda praktiseeritakse traditsioonilise õpetuse järgi. Teema uurimise põhjus on ühest küljest autori isiklik soov mõista sügavuti ashtanga-vinyasa jooga praktikat. Teisest küljest on autori soov pakkuda õpetajana oma õpilastele praktilise kogemuse näidet ashtanga-vinyasa joogast. Autor soovib, et käesolev uurimistöö aitaks mõista ashtanga-vinyasa jooga praktika suuremat eesmärki. Uurimistöös kasutab autor kogemuse illustreerimiseks optimaalse kogemuse (ingl. k. optimal experience) teoorial põhinevat kulgemise (ingl. k. flow) mõistet.
Associations between schizotypal personality and mystical experiences
(University of Tartu, 2017) Nemliher, Elise; Karo, Roland, supervisor; University of Tartu.School of Theology and Religious Studies; Universty of Tartu.Faculty of Arts and Humanities
Augustinuse jumalapilt teoses "Pihtimused" vene religioonifilosoofide vaates
(Tartu Ülikool, 2020) Tsoi, Jevgenia; Lepajõe, Marju, juhendaja Kurg, Ingmar, juhendaja Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö Augustinuse jumalapildist teoses „Pihtimused“ puutub kokku patristika ja filosoofia valdkonnaga. "Pihtimustes" on võimalik jälgida Augustinuse mõtte arengut Jumala kui Looja kuvandi kujunemisel. Augustinuse varasem mõttemudel oli kujunenud neoplatonismi mõjul, ent kirikuga liitumisel eristas Augustinus neoplatonismi kristlusele sobimatuid jooni ning lükkas need tagasi. Augustinuse arendatud jumalapilt jäi kujundama kogu keskaegset Lääne teoloogiat. Antiikfilosoofia, konkreetselt Plotinose, ning kristliku mõtlemise kokkupuutes sündinud Jumala kuvand “Pihtimustes” on käsitletud vene religioonifilosoofide tööde põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on näidatud antiikfilosoofia koolkondade ja kristliku teoloogia vastastikust seost. Seoses sellega on käsitletud järgmist: ● klassikaline antiikfilosoofia varakristliku teoloogia allikana; ● Plotinose filosoofilise süsteemi hea-kurja mõistmine Logose-õpetuse valgel. Teises osas on uuritud "Pihtimuste" filosoofilisi lähtekohti. ● Augustinuse maailmapildi kujunemise asjaolud; ● neoplatonistlik diskussioon "Pihtimustes". Kolmas osas käsitleb teoloogilise ja neoplatonistliku jumalapildi küsimusi vene religioonifilosoofide töödes. Augustinus paigutub nii Ida kui Lääne patristilise traditsiooni piirimaile ning on võetud omaks vene religioonifilosoofilises mõtlemises ja tema looming on tõlgitud vene keelde. Arusaadavalt on vene religioonifilosoofide vaatenurk Augustinusele erinev Lääne traditsioonilistest käsitlustest, nõnda samuti ka ajalooline kriitika Augustinuse käsitlemisel. Vene religioonifilosoofid on ettenägelikult kasutanud uusaja filosoofilist diskursust, selleks et esitada antiikaja ja kristliku filosoofia sümbioosi niisugusel viisil, mis peab silmas oskust kõneleda Jumalast ning kuvada jumalapilti nüüdisaja maailmapildi kategooriates.
Augustinuse retoorika antiikretoorika taustal
(Tartu Ülikool, 2015) Kuremägi, Jana; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Benediktlaste kloostriviipekeelest anglosaksi indicia monasterialia näitel
(Tartu Ülikool, 2014) Alliksaar, Rauno; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Bhakti mõiste Bhagavadgītā's ja Gaudiya višnuismis
(Tartu Ülikool, 2013) Nummert, Mari-Liis; Läänemets, Märt, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Töö eesmärgiks on anda ülevaade bhakti mõiste kujunemisest hinduistlikus traditsioonis ning näidata ja võrrelda bhakti mõiste tõlgendusvõimalusi. Kitsamaks uurimisülesandeks on bhakti mõiste avamine Bhagavadgītā näitel ja bhakti rakendusviiside kirjeldamine Gaudiya višnuismis.
Biseksuaalne identiteet ja selle seosed religiooniga kristliku usu näitel
(Tartu Ülikool, 2019) Savik, Iiris; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Käesolev uurimus käsitleb biseksuaalset identiteeti; kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ning kristliku usu näitel, kuidas religioon käsitleb biseksuaalsust. Töö on jagatud kolme teemaplokki. Esimene peatükk keskendub biseksuaalse identiteedi seletamisele ja sellega kaasnevate eriomaste aspektide tutvustamisele. Teine peatükk vaatleb, kuidas religioon mõjutab biseksuaalse identiteedi kujunemist ja arengut. Kolmas peatükk käsitleb seda, kuidas kristlik usk suhestub biseksuaalsusesse ning kuidas kristlik teoloogia on antud teemat käsitlenud. Biseksuaalsus on üldtermin seksuaalsusele, mis hõlmab endas kogumit suhestumise võimalusi, sealhulgas seksuaalset käitumist, tundeid, emotsionaalset seotust, ihalust ja fantaasiad rohkem kui ühe soo vastu. Need suhestumise viisid ja nende elluviimine ei pea olema samaväärselt ega samaaegselt rakendatud mõlema soo suhtes. Biseksuaalse identiteediga määratleb ennast arvestatav osa LGBT-kogukonnast. Seda identiteeti iseloomustab nähtamatus teiste seksuaalsete identiteetide vahel, mis tuleneb binaarsest seksuaalsuse käsitlusest. Biseksuaalsust vaadeldakse tihti kui faasi ja mitte stabiilset seksuaalset orientatsiooni, mis aga ei vasta inimeste tegelikule seksuaalsele käitumisele ja tunnetusele. Biseksuaalsuse nähtamatuse tagajärjed on binegatiivne suhtumine ja bifoobia. Biseksuaalid on tihti heidetud kõrvale nii hetero- kui ka homoseksuaalsest kogukonnast. See mõjutab negatiivselt biseksuaalsete inimeste vaimset tervist. Biseksuaalsetel inimestel on keerulisem astuda püsisuhtesse ning nad kogevad rohkem lähisuhtevägivalda. Viimasel aastatel on biseksuaalsuse nähtavus paranenud ning biseksuaalsus on leidnud koha seksuaalsuse kohta käivas debatis. Religioonil võib biseksuaalse identiteedi osana olla nii negatiivne kui ka positiivne ja toetav mõju. Üldistusi selle kohta, milline mõju on religioonil biseksuaalsele identiteedile, on raske teha, sest see oleneb konkreetsest religioossest kogukonnast, kuhu kuulutakse, ning ka inimese kogemusest oma identiteediga. Kristlikus usus domineeriva negatiivse suhtumise tõttu LGBT-kogukonda on seksuaalsuse kujunemise algfaasis religiooni mõju väga tihti seksuaalsusest pöördumine ja romantiliste ja seksuaalsete tundmuste täielik ignoreerimine või religioonist irdumine. Pikaaegne seksuaalsuse 29 allasurumine ei ole enamasti võimalik ning sellel on negatiivne mõju inimese vaimsele tervisele. Religioonist lahkumisega kaasneb samuti negatiivne mõju vaimsele tervisele. Religioonist lahkumine pole alati lõplik ning võib tähendada ka kristliku kogukonna vahetamist või keskendumist personaalsele spirituaalsusele. Osa biseksuaalse identiteediga inimesi integreerivad oma religioosse ja seksuaalse identiteedi, mis viib neid parema enesetunnetuseni, enda seksuaalsuse aktsepteerimiseni ning pakub moraalset tuge. Kristlik usk käsitleb biseksuaalsust erinevalt, kuid üldiselt on kristlikule teoloogiale omane biseksuaalse identiteedi ignoreerimine, seda nii peavoolu kui ka queer-teoloogias. Peavoolu kristlik teoloogia vaatab inimese seksuaalsust käitumise põhjal ning selle käsitluse tõttu aktsepteerib ainult homoseksuaalsust ja heteroseksuaalsust. Seksuaalvähemustesse on suhestumine enamasti negatiivne. Queer-teoloogia käsitleb biseksuaalsust tihti möödaminnes kokkusurutuna teiste LGBT osadega. Mõnel juhul on need võimalused, millega luuakse kohta homoseksuaalsetele inimestele, ka moodused, millega biseksuaalsed isikud jäetakse seksuaalvähemuste käsitlusest kõrvale. Eraldiseisev biseksuaalne teoloogia on harvaesinev ja sellel puudub süstemaatilisus. Selle peamised teemad on binaarse seksuaalse käsitluse ja mõttemustrite kriitika ning biseksuaalsuse nähtamatuse ja marginaalse olukorra vähendamine. Paremaks biseksuaalseks teoloogiaks on vaja kristliku kogukonna ja biseksuaalse kogukonna omavahelist suhtlust ja biseksuaalide kogemustega arvestamist. Samuti on oluline mitmekülgne seksuaalse identiteedi mõistmine ja seksuaalsuse käsitlemine mitte ainult seksuaalsete aktide põhjal. Biseksuaalsuse mõistmine peab haarama nii ajaloolist kui ka kultuurilist konteksti, mis mõjutab inimese käitumist, suhtumist, aga ka jumalatunnetust laiemalt.
Bob Dylani loomingu religioossed tasandid: eesti kultuuritegelaste peegeldused
(Tartu Ülikool, 2020) Padar, Hanno; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Võib öelda, et Dylan jääb selle uurimusega siiski tabamatuks. Seejuures ei ole taotlus teda kuidagi üliinimeseks tõsta või jumalikustada, lihtsalt tõdemusena saab öelda, et pusle pilt, mida kokku panema hakati, valmis ei ole – võib-olla on, aga sellisel juhul abstraktset laadi, mida annab ikkagi tõlgendada paljudes suundades. Teatavat ammendatust on sellise teema juures lausa isekas otsida, mängima hakkaks viimase sõna ütlemise auahnus, mida selle töö autoril pole. Pigem võiks öelda, et avatud on oluline uks, mis kajastab seni käinud dialooge ning miks mitte avab uusi võimalusi nende tekkimiseks Eesti ühiskonda.
Catherine Bell ja rituaaliuurimise uued perspektiivid
(Tartu Ülikool, 2014) Pekkenen, Karoliyna; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Critique of Neo-liberalism in Liberation Theology
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Nimmer, Livio; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
DE SIGNIS LOQUENDI: BENEDIKTLASTE KLOOSTRIVIIPEKEELEST KOLME LEKSIKONI PÕHJAL
(Tartu Ülikool, 2020) Alliksaar, Rauno; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas töös on uuritud benediktlaste kloostriviipekeelt selle kolme erikuju (Cluny, Fleury kloostri Saint-Benoît-sur-Loire’is ja Canterbury Christ Churchi kloostri viipesüsteemid) kaudu. Töö alusmaterjaliks on kloostriviipekeele leksikonid ning nende kommenteeritud tõlked, mis võimaldavad lugejal neile tekstidele ligi pääseda ning kommentaariumi abil neid loodetavasti ka paremini mõista.Kloostriviipekeelte uurimisseisu kirjeldamise kaudu on lugejale ja võimalikele edasistele uurijatele kirjeldatud praegust olukorda ning osutatud ehk sellele, kustkohast tööga jätkata võiks. Senini on uurijad keskendunud suuresti tsitertslaste viipekeelele ning samuti on ainesele lähenetud ennekõike ajaloolisest perspektiivist, jättes kasutamata võimalused kasutada kloostriviipekeelte uurimisel teiste teadusharude meetodeid.

Sirvi

Sirvi Usuteaduskond Pealkiri järgi