Prantsuse keele ja kirjanduse magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/35470

Browse

Now showing 1 - 20 of 27

L'analyse du vocabulaire et des compétences linguistiques et discursives dans les productions écrites des élèves estoniens du niveau A2
(Tartu Ülikool, 2018) Tamvere, Kaisa; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö uurib sõnavara kasutust ning keelelisi ja diskursiivseid oskusi prantsuse keeles eesti õpilaste kirjaliku eneseväljenduse tekstide põhjal. Töö autor viis põhikooli klassiga läbi katse, mille eesmärgiks oli uurida, kuidas õpilased kasutavad prantsuse keeles uusi sõnu, ilma et oleks neid sõnu tunnis õppinud, ning kuidas kasutavad õpilased sõnu siis, kui on teinud tundides sõnavaraharjutusi, mille eesmärgiks on märgata sõnadevahelisi seoseid ja näha, millises kontekstis uusi sõnu kasutatakse. Autori eesmärk oli uurida, kuidas mõjutavad sõnadevaheliste seoste harjutused ja sõnavara õpetamine kontekstis selle kasutamist tekstis. Samuti uuris autor kirjutatud tekstide põhjal õpilaste keelelesi ja diskursiivseid oskusi, et teha järeldusi, millised on selle klassi üldised pädevused ning peamised raskused prantsuse keeles kirjutamisel. Töö autor viis läbi katse, mis koosnes kokku viiest õppetunnist. Esimeses tunnis said õpilased ülesandeks kirjutada prantsuse keeles jutt, mille eesmärk oli kasutada ette antud kümmet uut sõna ning õpilased võisid toetuda ekraanil esitatud piltidele. Sõnad ning pildid olid pärit prantsuskeelsest muinasjutust “Kuldkiharake ja kolm karu”, kuid pildid olid valitud nii, et õpilased muinasjuttu esimesel korral ära ei tunneks. Teksti kirjutamisele järgnesid sama nädala jooksul kolm õppetundi, kus tegeleti kümmet sõna sisaldavate sõnavaraharjutustega ning samuti käsitleti verbide kasutamist erinevates aegades. Sõnavaraharjutuste eesmärk oli õpetada õpilastele, millises situatsioonis ja kontekstis sõnu kasutatakse, et luua assotsiatsioone sõnade paremaks mõistmiseks ja meeldejätmiseks. Viimases õppetunnis anti õpilastele sama ülesanne ehk kirjutada üks lugu, kus tuli kasutada sama kümmet sõna ning võis toetuda piltidele ekraanil.
L'application de la théorie des intelligences multiples dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2013) Arula, Hedvy; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
La construction des mondes possibles dans le roman " L'Attentat " par Yasmina Khadra
(Tartu Ülikool, 2015) Purret, Reena; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Võimalike maailmade loomine Yasmina Khadra romaanis Plahvatus „Võimalike maailmade loomine Yasmina Khadra romaanis „Plahvatus““ („La construction des mondes possibles dans le roman " L’Attentat " par Yasmina Khadra“) kirjeldab eelnimetatud romaani näitel, kuidas lugeja tekstiuniversumit konstrueerib. Lugeja kasutab tekstimaailma loomiseks mitte ainult raamatus sisalduvat infot, vaid ka oma teadmisi päris maailmast ja žanrireeglitest ning maailma aluseks on tema isiklikud veendumused ja tõekspidamised. See lähtub eeldusest, et kõik maailmad on teoreetiliselt võimalikud, kuid mitte võrdsel määral. Mida rohem informatsiooni maailma kohta on ja mida paremini see sobitub lugeja olemasoleva maailmapildiga, seda „kättesaadavam“ see maailm lugejale on. Maailm, mille kohta käiv info on vastuoluline (näiteks maailm, kus esmalt väidetakse, et taevas on sinine ja gravitatsioon toimub, kuid hiljem öeldakse, et taevas on alati roheline olnud ning gravitatsiooni pole mingil põhjusel antud paigas eksisteerinudki), on võimatu. Nii et saa lugeja näiteks hullumeelse sonimise põhjal koherentset maailmapilti konstrueerida. See ei tähenda aga sugugi, et lugemiselamus äärmiselt meeldiv ei võiks olla. „Plahvatus“ kirjeldab olukorda Iisraelis, kus peategelase (palestiinlasest arsti ja humanisti) naine end kohvikus õhku laseb. Raamat otsib vastust küsimusele, kas vägivald on ainus lahendus (reklaamides tugevalt seisukohta, et see pole üldse lahendus, sest vägivald sünnitab vägivalda), ja tutvustab selle käigus erinevate osapoolte maailmapilti, mille põhjal lugeja teksti tegelikku reaalsust konstrueerida üritab.
« Désir incestueux » : la tentative de renverser l’ordre fictionnel. Analyse comparative de « René » de François-René de Chateaubriand et de « La Curée » d’Émile Zola
(Tartu Ülikool, 2013) Tarendi, Mari; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond; Tartu Ülikool. Prantsuse filoloogia
Dispersion de la crise qui continue: Covid-19 dans les discours journalistiques
(Tartu Ülikool, 2023) Maurer, Liina; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Dispositif de la peste dans l'œuvre d' Albert Camus
(Tartu Ülikool, 2019) Avans, Triinu; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Comme nous pouvons le constater, l’arrivée de la peste change radicalement la condition de vie et le comportement des habitants d’Oran. Les citoyens doivent changer certaines de leurs habitudes ; la vie devient moins confortable. Cependant, il y a également des loisirs dans la ville fermée, bien qu’ils puissent être répétitifs et, dans une situation normale, ennuyants. L’épidémie est un choc pour tous les habitants ; beaucoup de personnages perdent leur travail, ils sont malheureux et en colère. Au début, ils ne veulent pas accepter la situation, mais nous pouvons remarquer que, malgré tout, ils s’habituent assez vite à la réalité et ils perdent leurs émotions. Néanmoins, des mesures strictes causent des violations des règles et la punition peut être très sérieuse. Nous constatons que certains personnages deviennent fous et il nous semble qu’ils ne comprennent toujours ce qu’ils font (par exemple la mise à feu de leurs maisons). Toutefois, le dispositif contrôle et organise l’espace et les relations humaines.
L'enseignement de la culture à l'aide de l'humour dans le manuel " Prantsuse keel - minu kirg " de Lauri Leesi
(Tartu Ülikool, 2017) Talk, Hele-Riin; Käsper, Marge, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Kultuuri õpetamine huumori kaudu Lauri Leesi õpikus "Prantsuse keel – Minu kirg“
Enseignement des expressions idiomatiques en FLE : analyse contrastive et pistes d’exploitation en contexte estonien
(Tartu Ülikool, 2014) Elme, Helena; Ayanoglou, Anna, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Entre contradiction et réconciliation: l’identité liminale de l’auteure dans La Guerre n’a pas un visage de femme de Svetlana Alexievitch
(Tartu Ülikool, 2021) Parfeniuk, Liudmyla; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
L’hypothèse de cette recherche découle de cette idée ricoerdienne du Soi à la fois permanent et changeant et peut être formulé comme suit : l’identité de Svetlana Alexievitch, auteure de La Guerre n’a pas un visage de femme (La Guerre) est exemplaire de la permanence et du changement comme éléments constitutifs et inséparables de la constitution du Soi.
L'évaluation formative à l'école estonienne : les opinions des enseignants d'écoles élémentaires et des professeurs de FLE
(Tartu Ülikool, 2015) Padu, Mare; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Antud töö teemaks on “Kujundav hindamine Eesti koolis: algkooliõpetajate ja prantsuse keele kui võõrkeele õpetajate arvamused”. Magistritöö eesmärgiks oli uurida kujundava hindamise elementide kasutamist prantsuse keele kui võõrkeele tundides ja võrrelda neid tulemusi nende koolidega, kes juba rakendavad oma igapäevatöös kujundavat hindamist.
Introduire la langue familière dans les cours de FLE en Estonie
(Tartu Ülikool, 2021) Männik, Kristina; Bédard-Goulet, Sara, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Dans ce contexte, l’objectif de ce mémoire est de montrer comment l’analyse du registre familier en classe peut profiter aux jeunes apprenants de la langue française au lycée en Estonie et de créer du matériel pédagogique pour faciliter l’enseignement de la langue informelle en classe. Suzie Beaulieu, une professeure agrégée du Département de langues, linguistique et traduction à l’Université Laval constate que même si le français standard joue un rôle important dans le développement de nos compétences écrites, le français familier est crucial pour la communication verbale spontanée.
L’application de la méthode de la classe inversée dans l'enseignement du français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2017) Kuldkepp, Merit; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
Pahupidi pööratud klassiruum tähendab traditsioonilise õppeprotsessi ümberpööramist: teooriaga tutvutakse kodus ning tundides tehakse teooriat kinnistavaid ülesandeid, mis tavapärase tunni puhul antakse õpilastele kodutööks.
L'automobile et son rôle dans la modernisation de la France dans le roman L'aventure sur la route, roman d'une faible femme et de sa petite auto de Raymond de Rienzi
(Tartu Ülikool, 2023) Rohelsaar, Gäroly; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
L’efficacité de la rétroaction corrective écrite et ses variables contextuelles
(Tartu Ülikool, 2021) Raave, Doris Kristina; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
Cette étude cherche à contribuer dans le domaine de la recherche d’investigation des relations entre le contexte de la RC écrite (désormais la RCÉ) et son efficacité. Nous menons la recherche en nous concentrant sur quelques variables individuelles telles que la motivation, les croyances et le niveau. Selon Ye Han (2019) ces derniers peuvent être considérés ensemble comme agentivité, qui détermine la perception et l’usage des potentialités d’apprentissage, dans notre contexte, le nombre des instances de rétroaction. Pour cette raison, nous nous intéressons plus spécifiquement à savoir si est dans quelle mesure l’agentivité et l’engagement sont interreliés et si le nombre des instances d’apprentissage les affecte. Les concepts d’agentivité et d’engagement dans le cadre de ce travail seront expliqués plus en détails dans la partie 1.2.
L’utilisation de la méthode de sœur Mary dans les cours de FLE en Estonie
(Tartu Ülikool, 2020) Koorep, Maili; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
L’objectif de ce mémoire de master est d’analyser l’application de la méthode de soeur Mary dans les cours de FLE en Estonie. Nous regardons les principes et la structure de cette méthode et ce que nous pourrions transférer à l’enseignement du français. Étant donné que l’apprentissage de la deuxième langue étrangère commence à la quatrième année scolaire à l’école privée de Tartu, nous avons choisi de nous concentrer sur les élèves de quatrième année. De cette façon, nous avons des élèves qui font leur premier contact avec le français comme avec l'anglais précédemment. Cependant, il faut garder à l’esprit que les apprenants sont déjà plus âgés (10-11 ans en quatrième année par rapport à 7-8 ans en première année) et que le français n’est plus leur première langue étrangère. Nous avons créé des séquences pédagogiques inspirées par les principes et les activités de la méthode de soeur Mary couvrant toute la première année d'apprentissage. Les séquences pédagogiques ont été testées sur la classe de treize élèves de la quatrième année à l’école privée de Tartu. Pourtant, les séquences pédagogiques présentées dans le mémoire contiennent également des activités pas encore testées. Elles servent d'exemples d’activités supplémentaires.
La forme et l’illusoire de l’image : une analyse de "L’Année dernière à Marienbad" et "Je t’aime, je t’aime" d’Alain Resnais et de leurs scénarios
(Tartu Ülikool, 2022) Aro, Hanna; Lepsoo, Tanel, juhendja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride kolledž
La mort volontaire dans le dispositif de la tragédie baroque
(Tartu Ülikool, 2014) Einman, Maria; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond
La Vierge de Miséricorde dans trois miracles de Gautier de Coinci De la protection à la miséricorde et vice versa
(Tartu Ülikool, 2019) Lääts, Kristiin; Loba, Anna, juhendaja; Lepsoo, Tanel, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Dans notre mémoire qui est loin d'être exhaustif, nous avons étudié la manifestation de la Vierge de Miséricorde dans trois miracles de Gautier de Coinci. Dans cette courte analyse nous nous sommes efforcée à démontrer comment l'idée de la protection maternelle de la Mère de Dieu est devenue sa miséricorde inépuisable, identifiée à celle de Dieu, et comment l'attribut théologique de la miséricorde s'est manifesté pleinement dans la figure de la Vierge Marie.
Les attitudes des élèves d'un lycée en Estonie à l'égard des pauses actives et pauses éducatives actives en classe de français langue étrangère
(Tartu Ülikool, 2023) Johanson, Kärt-Katrin; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Maailma keelte ja kultuuride instituut
Les équivalents du passif français en estonien dans un corpus de traduction
(Tartu Ülikool, 2014) Kutser, Karmen; Treikelder, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Prantsuse keel ja kirjandus; Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond

Browse

Browsing Prantsuse keele ja kirjanduse magistritööd – Master's theses by Title