Usuteaduskonna magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30397

Browse

Now showing 1 - 20 of 109

17. sajandi lõpu eesti- ja lätikeelsete piiblitõlgete interdistsiplinaarne võrdlus Ii 40 ja 1Pt 3 põhjal
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kampe, Albert; Ross, Kristiina, juhendaja; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Kirikuloo õppetool
Käesoleva magistritöö autori eesmärk on uurida, kui ühtne 17. sajandi lõpul kindralsuperintendent Johann Fischeri organiseerimisel toimunud piiblitõlke ettevõtmine oli. Selleks uurib autor põhja-, lõunaeesti ja lätikeelseid piiblitõlkeid, et selgitada välja nende kattuvus Martin Lutheri tõlkega ja heebrea- ning kreekakeelsete algtekstide lähedus. Autor võrdleb ka eesti- ja lätikeelseid piiblitõlke trükiseid ja ühte käsikirja raamatukujunduslikult, trükitehniliselt ja tekstoloogiliselt, et leida kattuvusi ja lahknevusi. Autor esitab ka oma nägemuse selle kohta, milline oli J. Fischeri roll tõlgete valmimisel ja trükkimisel.
4. sajandi Egiptuse kristlike kõrbeaskeetide religioossete kogemuste vormidest Palladiose „Historia Lausiaca's“
(Tartu Ülikool, 2014) Väljan, Helena; Lepajõe, Marju, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Anastasia liikumine ja tema õpetuse järgijad eesti kogukonna näitel
(Tartu Ülikool, 2021) Lilium, Inga-Bel; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Anastasia liikumise puhul on tegemist uue vaimsuse õpetusega, mis sai alguse 90-ndate keskpaiku Venemaalt, kirjaniku Vladimir Megre koostatud raamatusarja „Venemaa helisevad seedrid“ põhjal, mis jutustavad müstilisest Siberi teadjanaisest Anastasiast. Anastasiat nimetatakse raamatus vedrussiks ehk üheks viimaseks iidsete slaavi algallikate inimeste seas. Õpetuse järgi ei ole vedrusside rahvas välja surnud, vaid hoopis magab. Inimene on Jumala loomingu tipp, suutes mõjutada oma alateadvuse kaudu kõike nii Maa peal kui ka kosmoses toimuvat. Need anded on uinumisseisundi tõttu kadunud, kuid tuleb endas üles äratada. Raamatutes on hoiak, et teadlased lõhuvad ja hävitavad maailma. Inimesest kui kunagisest ülimast olendist sai praegune mõistuseta olend, mis on tehnokraatliku ühiskonna tagajärg. Õpetuse põhisõnum innustab elama armastavat ja looduslähedast elu naturaalses keskkonnas ehk põliskodus.
Ängi tähendusest ja tähtsusest Paul Tillichi filosoofilises teoloogias ja Thomas Mertoni müstilises teoloogias
(Tartu Ülikool, 2015) Ivanov, Nikita; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Armastuse ja spirituaalsuse neuroloogilised seosed
(Tartu Ülikool, 2018) Oper, Annika; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesoleva töö eesmärgiks oli anda ülevaade armastuse ja spirituaalsuse teooriatest, teha sissevaade armastuse ja spirituaalsuse uuringutesse ning analüüsida armastuse ja spirituaalsuse ja nende kogemuste võimalikke seoseid. Avades armastuse ja spirituaalsuse tausta läbi erinevate lähenemiste ning analüüsides tehtud neuroloogilisi uurimusi, selgus, et armastus ja spirituaalsus on seotud nii neuroloogilisel tasandil kui ka laiemalt. Spirituaalseted praktikad ja kogemused ning armastuse kogemused näitavad vaadeldud uuringute põhjal muutuseid aju struktuurides ja neurokemikaalide tegevuses. Nii spirituaalsed kogemused kui armastuse kogemused näitavad ajusktruktuuride piirkondade aktiveerumise ja deaktiveerumiste vaatlusel peamiselt positiivseid ilminguid. Võrreldes armastuse ja spirituaalsuse kogemuste uuringuid, oli näha ajutegevuses nii sarnaseid kui ka erinevaid mustreid. Mõlema kogemuse puhul oli näha ajutegevuse aktiveerumist tsingulaarkäärus, täpsemalt ACCs, basaaltuumades, täpsemalt striaatumis ja hipokampuses. Kui armastuse puhul toimus aktiveerumine ka insulas, siis spirituaalsete kogemuste puhul on täheldatud sealses piirkonnas aktiivsese vähenemist, seda uurimuses, kus tähelepanu all oli mindfulness praktika. Selles praktikas, erinevalt teistest uuritud spirituaalsuse kogemustest, toimus aktiivsuse vähenemine ka tsingulaarkäärus. Oluline erinevus aga armastuse ja spirituaalsuse kogemuste vahel on PFCs, kus spirituaalsete kogemuste puhul toimub enamasti ajutegevuses aktiivsuse tõus, kuid armastuse kogemuste puhul on ilmnenud pigem aktiivsuse langus. Uuritud armastuse kogemustes täheldati ajutegevuse aktiivsust aju tasusüsteemi keskses osas VTAs, mis on seostatud nii motivatsiooni, tähelepanu kui mõnuaistingute ja üldise erutusega. Romantiline armastus aktiveeris ajus just neid piirkondi, mida peetakse ka armastuse keskmeks. Sarnaselt armastuse kogemustele, täheldati aju tasusüsteemi, ja sealseid muutuseid, olulisena ka spirituaalsete kogemuste puhul.
Ashtanga-Vinyasa jooga praktika kogemuse uurimus traditsioonilisi õpetusi järgides
(Tartu Ülikool, 2023) Tuul, Evelyn; Karo, Roland, juhendaja; Lind, Erki, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Uurimistöö teemaks on ashtanga-vinyasa jooga kogemuse uurimine, kui seda praktiseeritakse traditsioonilise õpetuse järgi. Teema uurimise põhjus on ühest küljest autori isiklik soov mõista sügavuti ashtanga-vinyasa jooga praktikat. Teisest küljest on autori soov pakkuda õpetajana oma õpilastele praktilise kogemuse näidet ashtanga-vinyasa joogast. Autor soovib, et käesolev uurimistöö aitaks mõista ashtanga-vinyasa jooga praktika suuremat eesmärki. Uurimistöös kasutab autor kogemuse illustreerimiseks optimaalse kogemuse (ingl. k. optimal experience) teoorial põhinevat kulgemise (ingl. k. flow) mõistet.
Associations between schizotypal personality and mystical experiences
(University of Tartu, 2017) Nemliher, Elise; Karo, Roland, supervisor; University of Tartu.School of Theology and Religious Studies; Universty of Tartu.Faculty of Arts and Humanities
Augustinuse jumalapilt teoses "Pihtimused" vene religioonifilosoofide vaates
(Tartu Ülikool, 2020) Tsoi, Jevgenia; Lepajõe, Marju, juhendaja Kurg, Ingmar, juhendaja Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö Augustinuse jumalapildist teoses „Pihtimused“ puutub kokku patristika ja filosoofia valdkonnaga. "Pihtimustes" on võimalik jälgida Augustinuse mõtte arengut Jumala kui Looja kuvandi kujunemisel. Augustinuse varasem mõttemudel oli kujunenud neoplatonismi mõjul, ent kirikuga liitumisel eristas Augustinus neoplatonismi kristlusele sobimatuid jooni ning lükkas need tagasi. Augustinuse arendatud jumalapilt jäi kujundama kogu keskaegset Lääne teoloogiat. Antiikfilosoofia, konkreetselt Plotinose, ning kristliku mõtlemise kokkupuutes sündinud Jumala kuvand “Pihtimustes” on käsitletud vene religioonifilosoofide tööde põhjal. Uurimistöö koosneb kolmest osast. Esimeses osas on näidatud antiikfilosoofia koolkondade ja kristliku teoloogia vastastikust seost. Seoses sellega on käsitletud järgmist: ● klassikaline antiikfilosoofia varakristliku teoloogia allikana; ● Plotinose filosoofilise süsteemi hea-kurja mõistmine Logose-õpetuse valgel. Teises osas on uuritud "Pihtimuste" filosoofilisi lähtekohti. ● Augustinuse maailmapildi kujunemise asjaolud; ● neoplatonistlik diskussioon "Pihtimustes". Kolmas osas käsitleb teoloogilise ja neoplatonistliku jumalapildi küsimusi vene religioonifilosoofide töödes. Augustinus paigutub nii Ida kui Lääne patristilise traditsiooni piirimaile ning on võetud omaks vene religioonifilosoofilises mõtlemises ja tema looming on tõlgitud vene keelde. Arusaadavalt on vene religioonifilosoofide vaatenurk Augustinusele erinev Lääne traditsioonilistest käsitlustest, nõnda samuti ka ajalooline kriitika Augustinuse käsitlemisel. Vene religioonifilosoofid on ettenägelikult kasutanud uusaja filosoofilist diskursust, selleks et esitada antiikaja ja kristliku filosoofia sümbioosi niisugusel viisil, mis peab silmas oskust kõneleda Jumalast ning kuvada jumalapilti nüüdisaja maailmapildi kategooriates.
Bob Dylani loomingu religioossed tasandid: eesti kultuuritegelaste peegeldused
(Tartu Ülikool, 2020) Padar, Hanno; Kull, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Võib öelda, et Dylan jääb selle uurimusega siiski tabamatuks. Seejuures ei ole taotlus teda kuidagi üliinimeseks tõsta või jumalikustada, lihtsalt tõdemusena saab öelda, et pusle pilt, mida kokku panema hakati, valmis ei ole – võib-olla on, aga sellisel juhul abstraktset laadi, mida annab ikkagi tõlgendada paljudes suundades. Teatavat ammendatust on sellise teema juures lausa isekas otsida, mängima hakkaks viimase sõna ütlemise auahnus, mida selle töö autoril pole. Pigem võiks öelda, et avatud on oluline uks, mis kajastab seni käinud dialooge ning miks mitte avab uusi võimalusi nende tekkimiseks Eesti ühiskonda.
Critique of Neo-liberalism in Liberation Theology
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Nimmer, Livio; Kilp, Alar, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
DE SIGNIS LOQUENDI: BENEDIKTLASTE KLOOSTRIVIIPEKEELEST KOLME LEKSIKONI PÕHJAL
(Tartu Ülikool, 2020) Alliksaar, Rauno; Friedenthal, Meelis, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolevas töös on uuritud benediktlaste kloostriviipekeelt selle kolme erikuju (Cluny, Fleury kloostri Saint-Benoît-sur-Loire’is ja Canterbury Christ Churchi kloostri viipesüsteemid) kaudu. Töö alusmaterjaliks on kloostriviipekeele leksikonid ning nende kommenteeritud tõlked, mis võimaldavad lugejal neile tekstidele ligi pääseda ning kommentaariumi abil neid loodetavasti ka paremini mõista.Kloostriviipekeelte uurimisseisu kirjeldamise kaudu on lugejale ja võimalikele edasistele uurijatele kirjeldatud praegust olukorda ning osutatud ehk sellele, kustkohast tööga jätkata võiks. Senini on uurijad keskendunud suuresti tsitertslaste viipekeelele ning samuti on ainesele lähenetud ennekõike ajaloolisest perspektiivist, jättes kasutamata võimalused kasutada kloostriviipekeelte uurimisel teiste teadusharude meetodeid.
Deuteronoomiumi karistusseadustikust tekkelooliselt ja tänapäeva õiguse valguses
(Tartu Ülikool, 2023) Edala, Marie; Nõmmik, Urmas, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Töö eesmärgiks oli uurida, milline on Deuteronoomiumi seadusloome kontekst ja põhimõtted lähtuvalt karistusest kui kuriteole järgnevast tagajärjest. Samuti vaatles autor, millised on Pentateuhi ja tänapäeva õigusloome seosed ja erinevused ning milliseid hermeneutilisi järeldusi saame teha Pentateuhi karistusseadustiku mõistmise ja käsitluse seisukohalt tänapäeva kontekstis. Töö kirjutamisel oli aluseks kvalitatiivne meetod, mis hõlmas lähilugemist, kirjandus-, vormi- ja traditsioonikriitikat.
Eduard Tennmann ja religioonipsühholoogia
(Tartu Ülikool, 2024) Riismaa, Helen; Peedu, Indrek, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö uurib Eduard Tennmanni kujunemist ja tema laiahaardelist tegevust ning arvukaid kirjalikke töid. Kitsamalt on uurimise all tema tegevus religioonipsühholoogina ning tema kirjutatud algupärased eestikeelsed vastavateemalised teosed. Uurimistöö eesmärk on analüüsida Eduard Tennmanni ja tema religioonipsühholoogia alast tööd teadus- ja intellektuaalajaloolises kontekstis. Töö uurimisülesanded hõlmavad Tennmanni religioonipsühholoogiliste vaadete, eripärade ja lähenemisviiside väljaselgitamist. Uurimus tugineb ajaloolis-kriitilisele allikaanalüüsile, pakkudes põhjalikku ülevaadet Tennmanni teadustööst ja ajastu religioonipsühholoogia taustast.
EELK Lääne-Eesti koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöö 2017–2021
(Tartu Ülikool, 2023) Toplaan, Anti; Altnurme, Riho, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud magistritöö ülesanne on käsitleda Lääne-Eesti EELK koguduste ja kohalike omavalitsuste koostööd 2017. aasta haldusreformi eelsest perioodist kuni 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimisperioodi lõpuni. Töö lõppeesmärgiks on kaardistada Lääne-Eesti näitel toimivaid koostöömudeleid kahel tasandil - endiste maakondade ja nüüdsete suurvaldade ja seejärel üksikkoguduste ja liitunud uute omavalitsuste vahel.
Eesti alternatiivmeditsiinidiskursuse iseloomujoonte kirjeldamine tervendajadiskursuse analüüsi põhjal
(Tartu Ülikool, 2021) Kriit, Urmas; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti Evangeelne Lutherlik kirik 1970.aastatel
(Tartu Ülikool, 2017) Puumets- Sõber, Kaire; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti Kaitseväe veteranide religioossete veendumuste muutus peale sõjateatris viibimist
(Tartu Ülikool, 2017) Meiel, Tanel; Karo, Roland, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Eesti mõisakalmistud
(Tartu Ülikool, 2013-10-04) Sirge, Ketlin; Kulmar, Tarmo, juhendaja; Pae, Taavi, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamine kompetentse juhendamise abil
(Tartu Ülikool, 2020) Kolesov, Grigoriy; Soom, Kaido, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käesolev magistritöö on seotud teoloogia valdkonnaga moraalse ja vaimse eestvedamise oskuste kujundamise küsimustes. Uurimus keskendub aktuaalsetele küsimustele, mis tänu oma kaasamisele väärib erilist tähelepanu. Ankeedis esitatud küsimustele saadud kommentaarid sisaldavad palju näiteid tõelistest situatsioonidest teenimises ning on venekeelsete koguduste vaimulike elukogemusega tõendatud. Informantide nimede asemel kasutatakse suuri kirjatähti, mis tagab nendele täieliku anonüümsuse. Huvi selle uurimuse vastu on kujunenud vaimulike juhtide uue põlvkonna kujundamise mõistmise olulisusest. Autori poolt on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1) Läbi viia eestvedamise ümber kujunenud olukorra analüüs. 2) Käsitleda esitatud mudelit koguduste praktikas. 3) Määratleda ja kontrollida „Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamine kompetentse juhendamise abil“ mudeli funktsioneerimise tingimused eksperimendi teel. I peatükis hermeneutilise lähenemisviisi kaudu on määratletud teoreetilised aspektid, mis omakorda aitasid II peatükis määratleda praktilisi aspekte kvalitatiivse meetodi abil. 70 ankeeti alusel olid valitud osalejad telefoniintervjuu läbiviimiseks. Intervjuu käigus olid saadud alljärgnevad tulemused: (1) suuruste vaheline seos viitab informantide hea kaasamisele, (2) anketeerimise ja intervjuu käigus saadud andmed tõendavad uurimuse aktuaalsust, (3) analüütiliselt mudeldatud küsimuste plokid aitasid teha kindlaks eestvedamise oskuste mõistmist, (4) puudulik informeeritus eestvedamise ja kompetentse juhendamise osas ning programmide ja metoodika vähesus. Autori arvates põlvkondade vahelise vastastikuse mõju teaduslike lähenemisviiside käsitlemisel eelmiste uurijate ja teoloogide seisukoht võib olla kasulik väliste faktorite lahendamiseks, mis mõjutavad Eesti venekeelsete koguduste noorte eestvedamise oskuste kujundamist kompetentse juhendamise abil. Võib väita, et planeerimise prioriteetide ja puuduliku kaasamise tagajärjed on ettearvatavad, mis mõjutab inimressursi efektiivsust ja voolavust. Järelikult need on kompetentset juhendamist ja koguduste arengut tervikuna takistavad tegurid. Eestvedamise mõistmise kohta saadud vastuste igakülgse analüüsi käigus olid tehtud kindlaks järgmised tegurid: (1) uuritav grupp määratleb eestvedamise mõistet suurel määral eestvedajana ja vähemal määral eestvedamisena, mis võib olla postsovetliku aja eelistuste jälg; (2) eestvedamise mõistmise fookuse nihkumine: a) meeskonna teenimise poole, b) eestvedamise misjonilt kirikus eestvedaja kujule. Järelikult kõik need on peamiselt seotud Jumala ja inimeste teenimisega, ühiste eesmärkide ja teiste heaolu saavutamise teenimisega. Käesolevas uurimuses autor teeb kindlaks, et mitte kõik annavad indentseid vastuseid, aga vastuste koguanalüüs andis hea ülevaate uurimismaterjalist ning autor sai oodatavaid tulemusi püstitatud uurimisülesannetele. Kokkuvõttes autor teeb kindlaks kuivõrd ta nõustub teiste teadlastega — eestvedamises juhendamise olemus on selles, et luua selliseid vastastikuseid suhteid, mis aitaksid hoolealuseid edaspidises arengus vajaduste rahuldamise arvelt. Kahe põlvkonna eestvedajate vahel efektiivselt arenevad õiged suhted aitavad eestvedajate kujundamist kristlikus ja sekulaarses ühiskonnas. Autori arvates arusaadavas keeles kirjutatud magistritöö võib olla kasulik laiale lugejaskonnale edaspidiste uurimuste jaoks, olemasolevate eestvedamise suundade uurimiseks ning teaduslike ja Eesti sotsiaalhariduslike allikate tsiteerimiseks.
Ekraanireligioon: populaarsete filmide ja telesarjade mõju Eesti noorte uskumustele
(Tartu Ülikool, 2013-09-10) Kahro, Marek; Altnurme, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Usuteaduskond. Praktilise teoloogia õppetool; Tartu Ülikool. Usuteaduskond
Popkultuuri erinevatest kihtidest ainest ammutav massimeedia on kujunenud üheks olulisemaks jõuks, mis noorte teadmisi, maitset, käitumislaadi ja maailmavaadet mõjutab. Eesti noorte religioossed tõekspidamised on väga mitmekesised, kohati ka ebaselged ja täis vastuolusid, sest enamikel noortel ei ole kristlusega sügavamat sidet ning enamasti puudub ka oskus ja huvi usuteemadel rääkida. Suur osa usualasest teabest hangitakse iseseisvalt erinevatest meediakanalitest. Käesolevas töös võtsin vaatluse alla filmide ja telesarjade mõju Eesti noortele. Lugude jutustamine, näilise tegelikkuse loomine ja emotsioonide esilekutsumine on vahendid, mille abil ekraaniteose vaataja kaasatakse „teise maailma“, millele tal tavaelus ligipääs puudub. Filmide ja telesarjade vaatamine sarnaneb mõningatel hinnangutel koguni usulise rituaaliga. Ehkki ekraaniloomingus kasutatakse religioonidest, sealhulgas kristlusest laenatud ideid ja sümboleid, esitatakse neid teises kontekstis.

Browse

Browsing Usuteaduskonna magistritööd – Master's theses by Title