Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29387

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 9 9

Diskussioon lastetoetuste ja vanemapuhkuste teemadel Eestis aastatel 2009-2013 Eesti kolme suurema päevalehe kajastusel
(Tartu Ülikool, 2014) Aasna, Maarja-Liisa; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureuse töö teemaks oli „Diskussioon lastetoetuste ja vanemapuhkuse teemadel Eestis aastatel 2009 - 2013 Eesti kolme suurema päevalehe kajastusel“. Töö eesmärgiks oli uurida lastetoetuste ja vanemapuhkuste alast diskussiooni Eesti perepoliitikas aastatel 2009 - 2013. Lastetoetuste teemat kajastati meedias 12 korral ning vanemapuhkuse teemat 18 korral. Seega on mõlemad meetmed olulised. Eeldasin, et kajastuste arv näitab kaudselt ka teema olulisust erinevatel aastatel. Perioodil 2009-2013 võtsid aktiivsemalt sõna lastetoetuste ning vanemapuhkuste teemadel enam ajakirjanikud ning Riigikogu Liikmed. Aastatel 2009 – 2013 kirjuti lastetoetuste tõusust, et kolmekordistada lapsetoetust, reformida lastetoetuste maksmist. 2013.aastal muutusid lastetoetuste määrad. Rohkem kajastati lastetoetuste jaotust nii sünnijärjekorra järgi toetuse maksmisest kui ka laste arvu pealt maksmisest. Perioodil 2009 - 2013 ei kajastatud kolmes suuremas Eesti päevalehes lastetoetuste maksmist vanuse järgi ning vanemate sissetulekust sõltuvat lastetoetuse maksmist. Vanemahüvitise teemadel, seisid aktiivsemad kirjutajad vanemapuhkuse perioodi maksmise pikendamise, aga ka vanemahüvitise kärpe eest. Seisti ka selle eest, et vanemahüvitise süsteem paindlikumaks muuta eest, vanemahüvitise maksmine arstliku kontrolliga seostada ning vanemahüvitise piirmäär kaotada. Nii nagu lastetoetuste teema puhul, ei toimunud suuri muutusi ka vanemahüvitise teemal, välja arvatud 2013. aastal tehtud seaduse muudatus, mille kohaselt vanemahüvitis ei piira töötamist.
Eesti elanikkonna hoiakud pagulaste suhtes ja seda mõjutavad individuaalsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soovid 21. sajandi alguses
(Tartu Ülikool, 2018) Suija, Heleene; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva töö eesmärk oli leida vastuseid kahele uurimisküsimusele, mis puudutavad tegureid, mis mõjutavad Eesti meeste ja naiste kolme või enama lapse saamise soove ning võimalikke erinevusi nendest tegurites. Kasutades andmeid uuringutest Eesti Naiste Tervis 2014: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine (Lippus jt, 2015) ning Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome (Themas jt, 2015) viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs. Analüüsist selgus, et nii Eesti meeste kui naiste laste saamise soove mõjutavad nende vanus, nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas üldiselt, nende isa haridus ning emakeel. Sealjuures kolme või enamat last sooviti seda enam, mida suurem oli vastajate nägemus ideaalsest laste arvust perekonnas või kui vastajate emakeel ei olnud eesti keel; kolme või enamat last sooviti aga seda vähem, mida vanemad olid vastajad või mida madalam oli olnud vastajate isa haridustase. Kolme või enama lapse soov oli seotud ka olemasolevate laste arvuga. Nii meeste kui naiste laste saamise soove mõjutas ka nende perekonnaseis, kuid eri suundades – meeste puhul on kolme või enamat last võrreldes ühe-kahe lapsega suurem tõenäosus soovida nendel, kes olid olnud suhtes, kuid enam mitte (lahutatud, lahku läinud või lesk), kuid naiste puhul nendel, kes on vallalised. Ainult meeste laste saamise soove mõjutasid tööga seotud tegurite faktor, ning nende majanduslik olukord, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid nende töö- ja pereelu kombineerimisega seotud vajadusi; kolme või enamat last sooviti aga vähem, kui enda majanduslikku olukorda halvemaks hinnati. Ainult naiste laste saamise soove mõjutasid majanduslike tegurite faktor ning nende haridustase, sealjuures sooviti kolme või enamat last enam, kui vastajad tähtsustasid rohkem majandusliku toimetulekuga seotud tegureid ning vähem, kui vastajate haridustase oli madalam. Meeste kolme või enama lapse saamise soov oli seotud ka nende õdede-vendade arvuga, samas tuleb tähelepanu juhtida faktile, et naiste ankeedis puudus küsimus õdede-vendade arvu kohta, mistõttu meeste tulemused pole selles osas naiste omadega võrreldavad. Üheks valdkonnaks, mida antud lõputöö ei käsitlenud, on nende inimeste analüüsimine, kes ei soovinud endale mitte ühtegi last. Fakt, et inimesed ei soovi endale lapsi, on tegelikult oluline info ning selle tagamaad väärivad kindlasti lähemalt uurimist, seega loodab töö autor, et keegi tulevaste uuringute raames ka sellega tegelemise ette võtab.
Immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu perestruktuurist lähtuvalt
(Tartu Ülikool, 2013) Anijalg, Helena; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
Inimeste hinnangud eluga rahulolule on mõjutatud erinevatest asjaoludest. Subjektiivne eluga rahulolu moodustub erinevate eluvaldkondade rahulolust, näiteks rahulolust perekonnaelus, isikute vahelistes suhetest, tervisest, enda potentsiaali rakendamisest, majanduslikust olukorrast (Campell 1981). Inimesed hindavad tihti õnnelikkust ja rahulolu võrreldes mingi kujuteldava standardiga või teiste inimestega, mis omandatakse teisi jälgides või võrreldes iseenda hetkesituatsiooni varasemaga. Kui selle tulemusena leitakse, et ollakse teistest jõukam, ilusam, populaarsem, siis on alus suhteliseks rahuloluks (Kidron 2007), sellisest seisukohast lähtus ka antud töö. Käesolevas töös võrreldi immigrantide ja riigis sündinute heaolu lähtuvalt perestruktuurist ja majanduslikust olukorrast. Analüüsi tulemusena selgus, et immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu on oluliselt erinev ja see erinevus tuleneb eelkõige sellest, et immigrantidel ja põliselanikel on erinev majanduslik toimetulek. Varasemates immigrantidega seotud uuringutes on palju tähelepanu pööratud sellele, millest majanduslikud erinevused on tingitud. Peamiselt on leitud, et immigrantide madalam sissetulek sõltub eelkõige riigikeele oskamisest (Lepik 2010; Lindermann ja Vöörmann 2010), mille mitteoskamine piirab oluliselt võimalusi osaleda aktiivselt tööturul ja pääseda ligi tasuvamatele töökohtadele. Samuti on leitud, et sissetulek on oluliselt madalam neil, kellel puudub Eesti kodakondsus (Kasearu ja Trumm 2008). Laste olemasolu suurendab eluga rahulolu, kuid vähe. Sama kehtib ka partneriga kooselu kohta. Kui partneriga koos ei elata, siis vähenevad rahulolu hinnangud vähesel määral.
Lapsevanemate osalus lasteaiatasu katmisel Eestis
(Tartu Ülikool, 2019) Sõukand, Mona; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli uurida, millised tegurid mõjutavad, kui palju panustasid lapsevanemad 2014. aastal lasteaiatasude maksmisesse. Antud eesmärgi saavutamiseks kasutasin Mare Ainsaare ja Kadri Soo poolt 2015. aastal kogutud andmeid, mida kordineeriti Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE poolt, et välja anda „Alushariduse ja lapsehoiu uuring“, mille Sotsiaalministeerium oli tellinud. Tausttunnused sain Eesti Statistikaameti avalikust andmebaasist. Andmete analüüsimiseks kasutasin kvantitatiivset uurimismeetodi. Minu neljast hüpoteesist said kinnitust kaks:  rahvaarvu poolest suuremates kohalikes omavalitsustes peavad lapsevanemad maksma suurema osa lasteaiakoha kogukuludest;  linnades peavad lapsevanemad maksma suurem osa lasteaiakoha kogumaksumusest kui valdades. Kinnitust ei saanud hüpoteesid, et lasterohkemates omavalitsustes on lapsevanemate panus väiksem ja, et jõukamates omavalitsustes peavad lapsevanemad katma suurema osa lasteaiatasust. Töö tulemustest lähtuvalt soovitab autor edasi uurida lasteaiakoha kogumaksumuse seoseid kohalike omavalitsuste jõukuse ja vaesuse näitajatega, et paremini mõista, kas ja kuivõrd turujõud mõjutavad lasteaiakoha tasu kujunemist. Samuti soovib autor väga, et riigi tasemel uuritakse uuesti lasteaiatasude teemat, sest antud töös kasutatavad andmed on 2014. aasta kohta. Samuti on vahepeal toimunud suur haldusreform, mille tulemusel väga paljud vallad liideti kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt ning oleks väga põnev teada, milliseks kujunesid nende liitmiste tagajärjel lasteaiatasud.
Meeste ja naiste poliitiline orientatsioon ning hinnangud perepoliitika vajalikkusele Eestis
(Tartu Ülikool, 2014) Rand, Reili; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud töö eesmärgiks oli saada teada, kuivõrd ühtivad Eesti inimeste toetus erakondadele, nende suhestumine vasak-parempoolsel skaalal ja hinnangud perepoliitika vajalikkusele. Aluseks võeti inimeste enda määratlus isiklike eelistuste osas vasak- ja parempoolsusel ning ideoloogiate kooskõla konkreetsete perepoliitiliste küsimuste puhul. Tulemustest selgus, et on inimeste erakondlik valik 2007. aasta valimistel lähtus suuresti isiklikust hinnangust positsioneerimisel vasak-parem skaalal. Töö autor oli hüpoteesi püstitades antud küsimuses küll skeptiline ning eeldas, et seos on pigem vähene, ent tulemused valiku tegemisel on aga statistiliselt tõenäolises seoses isikliku hinnanguga. Töö autori jaoks oli huvitav, et mees- ja naisvalijate perepoliitiliste tunnuste puhul esinesid suured erinevused. Üldiselt selgus, et naiste puhul esineb erakondliku valiku ning perepoliitilisi eelistusi kandvate tunnuste vahel oluliselt vähem korrelatsioone. Samuti selgus, et erakondade perepoliitilistes programmid on vasak-parempoolsuse skaalal väga erinevad. Üheski erakonna programmis ei täheldatud eraldi käsitluse all samasooliste partnerlusküsimusi, kuigi antud teema on oluline väärtuse edasiandja. Töö üheks oluliseks puuduseks on asjaolu, et analüüsis toetutakse 2007. aasta Riigikogu valimistele, seetõttu on järelduste tegemisel oluline silmas pidada, et seitse aastat on poliitikas pikk aeg ning antud perioodi jooksul on poliitilised jõud läbinud teatavad sisemised muutused. Üldiselt on välja toodud, et kõik Eesti erakonnad on muutunud parempoolsemateks aga perepoliitiliselt võib välja tuua ideoloogiliste hoiakute segunemist. Eraldi tasub siinkohal kindlasti välja tuua ka SDE ja IRLi (käesoleval aastal ka Reformierakonnal) esimeeste vahetumine võrdluses analüüsitava aastaga, mis on omakorda muutnud ka erakondade nägu. Töö autor leiab, et uuringut saaks edasi arendada ka teiste väärtuste ja seisukohtade alusel, mis aga eeldaks eraldi andmekogusid. Samuti oleks põnev antud teemat edasi uurida ka riikidevaheliselt ja seda ida- ja lääneriikide võrdluses, see tähendab, et kas esineb erinevusi postkommunistlike ning pika demokraatiaga riikide vahel.
Normid ja väärtused Eesti meeste laste saamise soovide mõjutajana
(Tartu Ülikool, 2015) Ojap, Joonas; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Rände gravitatsioonimudeli headuse testimine Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Rakvere näitel aastatel 2012-2015
(Tartu Ülikool, 2017) Jõgi, Robin Aleks; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli testida rände gravitatsioonimudeli headust Eesti suuremate linnadega seotud siserände puhul. Samuti otsisin vastuseid küsimustele, kui suurel määral on Eesti siserännet võimalik rände gravitatsioonimudeliga ette ennustada ning missugune mudelitest on linnade puhul kõige täpsem. Kasutasin 4 erinevat mudelit, kus esimese kolme puhul on kasutatud rahvaarvu, linnade vahemaad, konstanti, töötuse määra ja elanike kuukeskmist brutopalka ning viimases mudelis on kõik eelnevad muutujad integreeritud üheks suureks mudeliks. Sobiva konstandi leidmine oligi selle töö esimeseks tulemuseks - lihtsalt linnade rahvaarvust ning nendevahelisest kaugusest Eesti linnade puhul rändevooge ennustada ei saa, sest tulemused on liiga erinevad. Mudelite veaprotsente analüüsides selgus, et kasutatud rände gravitatsioonimudelitest osutus valitud linnade puhul kõige täpsemaks vahemaad, rahvaarvu, konstanti ja elanike kuukeskmist brutotulu arvestav mudel. Vaatamata sellele, et näiteks Rakvere kogu rändevooge ennustas kõige paremini esimene mudel, Tallinna rännet teine ning näiteks Tartu rännet neljas, on kokkuvõttes kolmanda mudeli viga teistest kõige madalam. Tulemustest selgus, et gravitatsioonimudel võib olla Eesti puhul abiks siserände ennustamisel, kui valida sellesse õiged muutujad. Ainult töötuse määra kasutamisel on veaprotsendid suuremad, kuid palganumbrite arvestamisel on rändesuundade ennustused õiged ning ka linnade ja aastate lõikes on tulemused täpsemad. Soovitan tulevikus uurida rände gravitatsioonimudeliga Eesti maapiirkondade ja linnade vahelist rändeintensiivsust. Kuna rändemotivatsioon võib erineda vastavalt soole ja vanusele, soovitan proovida kasutada mudelit väikeste inimgruppide kaupa ning töötuse määra asemel kasutada mõnda muud muutujat, mis võiks vastava inimgrupi rändemotivatsiooni tõsta või langetada. Kuna inimesed ei pruugi reageerida kiiresti sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele, võiks uurida, kas rände gravitatsioonimudel on pikaajalise rände ennustamisel täpsem.
Tervishoiusüsteemiga rahulolu kujundavad tegurid juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte üleminekul täiskasvanute ravisse
(Tartu Ülikool, 2019) Kullamaa, Lembe; Ainsaar, Mare, juhendaja; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida juveniilse idiopaatilise artriidiga noorte patsientide rahulolu üleminekuprotsessiga pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ning kaardistada peamised takistused. Töös anti teoreetiline ülevaade patsientide heaolust tervisesüsteemis ning patsientide tervisesüsteemiga rahulolu mõjutavatest teguritest. Samuti kirjeldati juveniilse idiopaatilise artriidi vorme ja levimust ning pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse ülemineku protsessi. Uurimuse raames viidi läbi viis kvalitatiivset poolstruktureeritud individuaalintervjuud 23-30- aastaste patsientidega, kellel on juveniilse idiopaatilise artriidi diagnoos ning kes on kokku puutunud üleminekuga täiskasvanute ravisse. Uurimuse tulemused uurimisküsimuste lõikes on välja toodud järgnevalt. Millised tegurid kujundavad patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse? Analüüsist selgus, et patsientide rahulolu üleminekul pediaatrilisest ravist täiskasvanute ravisse mõjutab väga olulisel määral tervishoiutöötajatega kontakti ning usaldusliku suhte kaotamine. Pediaatrilises ravis on patsiendil ainult üks raviarst, kuid täiskasvanute ravis on raviarst igal visiidil erinev, mistõttu langes märgatavalt ülemineku läbinud noorte patsientide rahulolu. Samuti on rahulolu puhul olulisteks faktoriteks konfidentsiaalsuse olemasolu, tervishoiutöötajate poolne austus ja sõbralik suhtlusviis. Patsientide rahulolu suurendamiseks tuleks luua efektiivne suunamissüsteem ning ka täiskasvanute ravis võimaldada ühe arsti määramine noore raviarstiks. Enne patsiendi lõpliku üleminekut täiskasvanute ravisse tuleks läbi viia läbi arstidevaheline kohtumine, kuhu oleks võimalusel kaasatud ka patsient, et läbi arutada senine haiguslugu. Samuti tuleks võimaldada patsiendil tutvuda enne üleminekut osakonnaga/haiglaga, et vähendada üleminekuga kaasnevat ärevust, hirmu ja segadust. Millised takistused esinevad üleminekuprotsessis? Üleminek pediaatrilisest reumatoloogiast täiskasvanute reumatoloogiasse on Eestis järsk. Patsiendi teavitamise ning pediaatrilise ravi lõpetamise vaheline aeg on lühike. Lisaks ei kaasne tihti edasi suunamine täiskasvanute ravisse, vaid patsiendid peavad ise endale uue raviarsti otsima, mistõttu võib ravi katkeda ning arstivisiitide vahele jääda pikk ooteaeg, mil ollakse ravijärjekorras. Üleminekuga täiskasvanute ravisse tuleks alustada varem kui hetkel olev 18-19 a vanusevahemik, et oleks võimalik arvesse võtta patsiendi individuaalsust. Näiteks haiguse ägenemise korral üleminek katkestada või vastavalt noore iseloomule, arengule ning haiguse aktiivsusele võimaldada üleminek varasemas vanuses. Varasem protsessi algatamine vähendaks ka hetkel olevat ülemineku äkilisust ning võimaldaks noortel patsientidel uue süsteemiga tutvuda.

Sirvi

Sirvi Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Autor "Ainsaar, Mare, juhendaja" järgi