Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/29387

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 191

Abielulahutuse aktsepteeritavus Eestis: muutused 1990-2008 ja selle seosed perekonnaseisu ja perekonnahoiakutega
(Tartu Ülikool, 2016) Joost, Helen; Rootalu, Kadri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö uurimiseesmärgiks oli teada saada, kuidas on Eestis muutunud hoiakud abielulahutuse suhtes lähtuvalt ajast, vanusest, perekonnaseisust ja laste olemasolust. Lisaks sellele uurisin, kuidas on muutunud samadest teguritest lähtuvalt inimeste hoiakud selle suhtes, kui oluliseks peetakse lapse jaoks mõlema vanema olemasolu. Uurimuse aluseks olevad andmed sain Euroopa väärtusuuringust ning analüüsisin ainult Eesti andmeid. Eestis on antud uurimust läbi viidud ainult kolmel aastal: 1990, 1999 ja 2008. Analüüsist selgus, et kuigi kõikide aastate küsitluste kohaselt oli keskmine lahutuse õigustatus suhteliselt sarnane, siis ajas erinesid inimeste hoiakud selles osas, kui oluliseks peeti mõlema vanema olemasolu lapsel. Kuigi jätkuvalt peetakse nii ema kui isa olemasolu lapse üleskasvamisel oluliseks, siis selgus ikkagi statistiliselt oluline seos aja ja hoiaku suhtes. 2008. aastal ei peetud nii ema kui isa olemasolu lapse õnnelikuks üleskasvamiseks nii oluliseks kui 1990. aastal. Lisaks sellele kiideti 2008. aastal võrreldes 1990. aastaga rohkem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Analüüsides vanuse ja hoiakute seost selgus, et nooremad inimesed aktsepteerisid lahutust rohkem kui vanemad ning vanemad inimesed nõustusid rohkem sellega, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui isa kui nooremad inimesed. Lisaks sellele selgus oluline seos perekonnaseisu ja abielulahutuse aktsepteeritavuse vahel ning tuli välja, et lahutatud ja lahus inimesed aktsepteerivad teistest rohkem lahutust. Vaadates erinevusi lastega ja lasteta inimeste hoiakutes, siis tuli välja, et lastega inimesed pidasid 1999. ja 2008. aastal lahutust vähem õigustatuks kui lasteta inimesed. Lisaks sellele arvasid lastega inimesed rohkem, et lapsel on vaja õnnelikuks üleskasvamiseks nii ema kui ka isa, ning viimase küsitluse kohaselt kiitsid lastega inimesed vähem heaks seda, kui naine tahab saada last üksikemana. Lahutuse õigustatuse ja hoiaku, et lapsel on vaja mõlemat vanemat, vahel oli samamoodi enamasti seos. Need, kes kiitsid üksikvanemaks olemist heaks, olid lahutuse suhtes sallivamad kui need, kes arvasid, et naine ei tohiks saada last vallasemana ning lapsel on vaja nii ema kui ka isa.
Ajateenistuse jooksul omandatud oskused ja kogemused, nende konversioon tsiviilellu
(Tartu Ülikool, 2018) Kollom, Karola-Sandra; Truusa, Tiia-Triin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Oma töös uurin ajateenistuse läbinud inimeste kogemusi ja mõtteid teenistuse kohta ning teenistuses omandatud oskusi. Seeläbi saan ülevaate omandatud kapitalidest ning konversioonist tsiviilellu. Uuringu viin läbi toetudes Bourdieu kapitalide teooriale. Antud uuringu eesmärgiks on välja selgitada, milliseid Bourdieu kapitale ehk ajateenistuse jooksul saadud isiklikke kogemusi, oskusi ja suhteid kasutavad noored peale ajateenistuse läbimist. Eesmärgist lähtuvalt püstitasin järgnevad uurimisküsimused: 1. Milliste Bourdieu kapitalide omandamisest ajateenistuses räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 2. Milliste Bourdieu kapitalide konversioonist ajateenistusest tsiviilellu räägivad kaitseväeteenistuse läbinud noored? 3. Millistest ajateenistusega seotud kogemustest räägivad ajateenistuse läbinud noored? Bakalaureusetöö koosneb kahest osast: teoreetiline ja empiiriline. Teoreetilises osas seletan lahti Bourdieu kapitalid, millele ma oma empiirilises osas toetun. Seejärel annan ülevaate ülejäänud uuringu kontekstist. Empiirilises osas seletan lahti metoodika, esitan analüüsi läbipõimituna aruteluga tuginedes Bourdieu kapitalide teooriale ja kodeerimisel esilekerkinud teemadele. Toon välja ka omapoolsed järeldused ja lõpetan oma töö kokkuvõttega.
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid kui riskitegur algajatel autojuhtidel
(Tartu Ülikool, 2016) Miškinyte, Grete; Eensoo, Diva, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleval bakalaureusetööl oli kaks eesmärki. Esimeseks eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas on algajatel autojuhtidel mõõdetud aktiivsus- ja tähelepanuhäire sümptomid seotud nende liikluskäitumisega. Teiseks eesmärgiks oli uurida, kas autokoolides läbiviidud psühholoogiline sekkumine „Impulsiivne käitumine liikluses“ aitab vähendada ATH sümptomaatikast tulenevat riskikäitumist. Bakalaureusetöös kasutatud andmed on pärit vahemikus 2013-2015 läbi viidud Eesti Psühhobioloogilise Liikluskäitumise Uuringust. Töö tulemustest selgus, et ATH sümptomite esinemine on seotud kõrgema riskikäitumisega liikluses. Seda leidu toetavad nii (1) mitmese logistilise regressioonanalüüsi tulemused, mis näitasid, et kõrge ATH sümptomaatikaga algajatel autojuhtidel oli ligi 4 korda suurem šanss osaleda liiklusõnnetuses kui madala sümptomaatikaga autojuhtidel, ja (2) enesekohaste küsimustike tulemused, mille kohaselt kõrgem ATH sümptomaatika on seotud ka kõrgema impulsiivsuse, antisotsiaalsuse, sagedasemate liikluses esinevate rikkumiste ja vigade ning madalamate sõidu- ja ohutusoskustega. Samuti selgus tööst, et 2014. aastal autokoolides läbi viidud sekkumisest ei olnud kasu kõrge ATH sümptomaatikaga algajate autojuhtide liiklusriski vähendamiseks. Samas selgus tulemustest, et sekkumisrühma kuuluvatel madalama sümptomaatika juhtidel esines aasta jooksul vähem liiklusõnnetusi ja rikkumisi kui kontrollrühma kuuluvatel. Selline tulemus viitab sellele, et sekkumisest oli kasu pigem neile algajatele autojuhtidele, kellel tõenäoliselt ei olnud aktiivsus- ja tähelepanuhäiret. See tähendab, et tulevikus tuleks liiklusohutuse eesmärgil välja töötada sekkumisprogramme, mis oleksid suunatud neile algajatele autojuhtidele, kellel on või võib olla aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
Alaealiste õigusrikkujate erikoolis kohtlemise hetkeseis ja selle võrdlus 20 aasta taguse ajaga. Autoetnograafiline uurimus
(Tartu Ülikool, 2015) Saksing, Regita; Strömpl, Judit, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Alaealiste uimastitarvitajate rehabilitatsioon Tallinna Laste Turvakeskuse töötajate arvamuste põhjal
(Tartu Ülikool, 2014) Lee, Kadri-Ann; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Selles bakalaureusetöös uurisin kvalitatiivse meetodiga alaealiste uimastitarvitajate rehabilitatsiooniteenuse tugevusi ja nõrkusi ning arengusuundi läbi Tallinna Laste Turvakeskuse töötajate arvamuse. Kolm poolstruktureeritud intervjuudes osalenud erineva töökogemusega töötajat jagasid oma arvamusi ja mõtteid seoses alaealiste uimastitarvitajate, neile mõeldud sotsiaalprogrammi plusside ja miinuste ning rehabilitatsiooniteenuse võimaliku edendamise kohta. Töötajate alaealise sõltlase kirjeldused keskendusid peamiselt lapse uimastite tarvitamise põhjustele, milleks nende arvates on peaasjalikult kodused probleemid, kuid välja toodi ka sõprade mõjukust seoses uimastite proovimisega. Intervjueeritavad pöörasid sotsiaalprogrammi kirjeldamisel enam tähelepanu nõrkustele ning tõid esile mitmeid probleeme. Paljud probleemid olid seotud pigem Eesti sotsiaalsüsteemi nõrkustega, kuid ka programmil on töötajate arvates mitmeid puudujääke. Rõhutati individuaalse lähenemise olulisust, mis peaks kajastuma nii teenuse pikkuses kui ka režiimis ning koostöö tähtsust vanemate ja teiste lapse võrgustikuliikmetega. Lisaks peaks tegelema rohkem vanemate ning nende sotsiaalsete oskustega, et tekiks vastutustunne ja pädevus lapsega tegelemiseks. Intervjueeritavate arvates võiks teenust osutada linnast väljas, et lastel oleks rohkem vabadust ja ruumi ning saaks paremini keskenduda rehabilitatsiooni eesmärgile, sest linna keskkonnast tulenevaid segajaid on vähem. Lisaks saaks maal lastega matkata ja viibida looduses, mis vastajate arvates mõjub rahustavalt ja vabastab lapsi pingetest. Oluliseks peeti ka huvitegevuse arendamist, et iga laps leiaks midagi huvipakkuvat ja võimaliku asendustegevuse uimastitarvitamisele. Samuti võiks lapsed käia praktikatel ning teha erinevaid töid, et tekiks oskused ja teadmised. Töötajate arvates on üheks suuremaks probleemiks nõrk järelhooldus, mis on märk sellest, et Eesti sotsiaalsüsteemis ei osutata teenuseid süstemaatiliselt, sest pärast programmi katkevad paljude lastega sidemed ning tagasilanguse või muude probleemide korral pole lapsel kuhugi pöörduda. Alaealiste uimastitarvitajate ravi peaks olema Eestis ühtne süsteem, mille alla kuuluks ravi, rehabilitatsioon ja järelhooldus. Lisaks peaks olema ravi ja rehabilitasiooni kättesaadavus suurem, et võimalikult suur osa lastest saaks vajadusel abi. Ehkki sõltlaste ravis ei pruugi tulemusi kohe näha olla, siis rehabilitatsiooniteenuse jooksul lapsed arenevad, õpivad ja omandavad erinevaid oskusi, mis võivad saada asendustegevusteks, annavad enesekindlust ning tulevad kasuks hilisemas elus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et alaealistele uimastitarvitajatele pakutakse küll rehabilitatsiooniteenust, kuid programmi oleks võimalik arendada ja tuua sisse rohkem individuaalset lähenemist. Intervjuudest tuli välja mitmeid ideid, kuidas rehabilitatsiooniteenust paremaks muuta ning pakuti lahendusi praegustele probleemidele. Uurimustööst võiks olla kasu sotsiaalprogrammi edaspidiseks arendamiseks.
Asenduskodu töötajate kogemused peremajade süsteemis
(Tartu Ülikool, 2018) Jaeski, Janelin; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asenduskodude üleminek perekodu vormile ühe Eesti asenduskodu näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Matela, Ingrid; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Asenduskodus elavate laste kogemused huvitegevuses osalemisest
(Tartu Ülikool, 2018) Oja, Mariella; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöö eesmärk oli mõista huvitegevuse tähendust asenduskodu laste jaoks laste ja noorte arvamuste alusel. Eesmärgi täitmiseks viisin läbi individuaalintervjuud. Individuaalintervjuude käigus keskendusin erinevatele teemadele. Tuli välja, et uurimuses osalenud asenduskodus suunavad kasvatajad lapsi huvitegevusega tegelema nii asenduskodus sees kui ka väljas. Uurides erinevaid komponente huvitegevusega tegelemisel (huvitegevuse juhendaja, võistlused, kaastegelejad), tuli välja, et juhendaja omab suunavat, õpetavat ja motiveerivat rolli. Võistlustel osalemine võib olla väljundiks huvitegevusega tegelemisel, samas ka kaasnev positiivne tegevus, mis avardab silmaringi. Huvitegevusega kaastegelevad inimesed omavad suurt rolli ning on ka põhjuseks, miks noored tegelevad sellega ka siis, kui nad on asenduskodust iseseisvasse ellu siirdunud. Individuaalintervjuude käigus toodi välja, et huvitegevusega tegelemine on tähtis, et mitte olla tegevuseta. Huvitegevus on vajalik, et lapsed ei raiskaks enda aega vaid paneks aja enda jaoks tööle. Huvitegevusega tegelemine avardab lapse ja noore silmaringi ning arendab neis erinevaid spetsiifilisi oskuseid olenevalt sellest, mis huvitegevusega tegeletakse. Huvitegevusega tegelemise käigus võib tõusta lapse enesehinnang ja ta esinemiste või võistluste käigus rahuldada eneseteostus vajaduse. Erinevate tegevuste ja ringide käigus saadakse enda kõrvale inimesed, kellega veedetakse aega ja kes tulevikus võivad tutvusringkonnas olles abiks olla. Lapse õiguste konventsioonis (1996) on laste asendushoolduse kohta üldiste tingimustena muuhulgas välja toodud huvitegevuse võimaldamine väljaspool asenduskodude keskkonda. Lapsel on õigus vabale ajale, mida ta saab kasutada ka huvitegevuseks. Lasteombudsmani asenduskodude analüüs (2013) tõi aga välja, et asenduskodudel pole piisavalt raha, et rahuldada laste vajadusi ja samaaegselt täita personaliga seotud nõudeid. Antud töö näitab, et huvitegevusega tegelemine annab nii lapsele kui ka noorele ellu palju erinevaid omadusi, tegevusi ja inimesi juurde ja huvitegevuse roll on suur.
Asenduskodus elavate laste suhtumine samasooliste paaride lapsendamisõigusesse
(Tartu Ülikool, 2014) Heinma, Gerda; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida asenduskodus elavate laste ja noorte kui potent-siaalsete poliitikakujundajate käsitlusi samasooliste paaridega perekondade ning samasooliste paaride lapsendamisõiguse suhtes. Uurimise aspektist oli oluline teada saada, milline on asenduskodus elavate laste suhtumine samasoolistesse paaridesse ja nende lapsendamis-õigusesse, mida peavad asenduskodus elavad lapsed perekonna juures oluliseks ja kas sama-soolised paarid on noorte arvates võimelised lapsevanematena neid olulisi aspekte tagama. Uurimuse valimi moodustasid viis asenduskodus kasvavat noort. Uurimuse juures pidasin sil-mas laste osalemise olulisust ning sellest tulenevalt olid lapsed mitte ainult uurimuses osale-jad vaid ka kaasuurijad. Uurimusest selgus, et noorte käsitlustes homoseksuaalsusest ning samasoolistest paaridest esines pooldavat, pelglikku ning hukkamõistvat suhtumist. Noorte suhtumine samasoolistesse paaridesse on seotud nende arvamusega sellest, kuidas homoseksuaalsus kujuneb. Selgus, et noortes tekitab ebakindlust samasooliste vanematega peres kasvamine, sest üldine ühiskondlik hoiak samasooliste paaride suhtes pole salliv. Samasooliste paaridega perekondadest eelis-taksid noored elada sellises peres, kus lapsevanemad on lesbid, sest see tundub neile turva-lisem. Lisaks selgus, et lapsed peavad oma arvamust oluliseks ning soovivad kaasa rääkida neid puudutavate poliitiliste otsuste tegemisel. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi fookusgrupi intervjuus osalenud noored usuvad, et sama-soolised paarid on võimelised täitma ühiskonna poolt vanematele seatud ootusi, siis eba-kindlus homoseksuaalsuse suhtes üldisemalt paneb neid pigem muretsema ning küsimusi kü-sima. Noored ootavad, et nende arvamust kuulataks ning neid otsuste tegemisse kaasataks. Seetõttu loodan, et sellel bakalaureusetööl ning teistel lastega koos tehtud uurimustel on edaspidi praktiline väärtus poliitiliste otsuste tegemisel.
Avalik-õiguslike kõrgkoolide bakalaureuseastme tudengite töötamist mõjutavad aspektid EUROSTUDENT IV ja V näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Tamm, Lauri; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti, mis aspektid mõjutavad avalik-õiguslike ülikoolide täiskoormusega õppivaid tudengeid tööle asuma. Esmalt andis töö autor ülevaate valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ning varasemalt läbi viidud uuringutest ning üldisest statistikast Eestis ja mujal maailmas. Töö empiiriline osa põhineb EUROSTUDENT IV ja EUROSTUDENT V uuringujärkude Eesti kohta käivatel andmetel. Bakalaureusetöö täitis seatud eesmärki, töös uuriti, mis on tööle asumise peamised põhjused, kui seotud on tehtav töö õpitava erialaga, vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse mõju tööle asumisele ning ülikoolilinna kolimise mõju tööle asumisele. Selgus, et peamiseks põhjuseks, mis tudengid bakalaureuseastmes tööle asuvad, on majandusliku toimetuleku tagamine. Tudengid töötavad valdavalt valdkondades, milles leiavad mingi ühisosa õpitava erialaga. Tuleb välja tuua, et olulisel määral seotuks hindasid oma tööd neljandik vastanutest ning veidi vähem kui pooled tudengid töötavad ametites, milles ei ole õpitavaga seost. Vanemate haridustaseme ning vastajate poolt antud hinnangu vanemate sotsiaalmajanduslikule tausta ning töötamise vaheliste seoste uurimisel ilmnes, et olulist mõju nimetatud aspektid ei oma. Ülikoolilinna kolimisel ei ilmnenud antud uuringust statistiliselt olulist mõju töötamisele. Nii ülikoolilinnadesse kolinutest kui samas linnas õpinguid jätkavatest tudengitest töötasid ligikaudu pooled. Peamiseks põhjuseks, miks tudengid tööturul aktiviseeruvad, on majandusliku toimetuleku tagamine. Käesoleva töö autor leiab, et on oluline ümber hinnata õppetoetuste süsteem ning tõsta need tasemele, mis võimaldaks tudengitel läbida ülikooliõpingud ilma tööle asumata. Selleks, et omandada praktilist töökogemust õpitavas valdkonnas, tuleb suurendada praktika osakaalu õppekavades.
Diskussioon lastetoetuste ja vanemapuhkuste teemadel Eestis aastatel 2009-2013 Eesti kolme suurema päevalehe kajastusel
(Tartu Ülikool, 2014) Aasna, Maarja-Liisa; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureuse töö teemaks oli „Diskussioon lastetoetuste ja vanemapuhkuse teemadel Eestis aastatel 2009 - 2013 Eesti kolme suurema päevalehe kajastusel“. Töö eesmärgiks oli uurida lastetoetuste ja vanemapuhkuste alast diskussiooni Eesti perepoliitikas aastatel 2009 - 2013. Lastetoetuste teemat kajastati meedias 12 korral ning vanemapuhkuse teemat 18 korral. Seega on mõlemad meetmed olulised. Eeldasin, et kajastuste arv näitab kaudselt ka teema olulisust erinevatel aastatel. Perioodil 2009-2013 võtsid aktiivsemalt sõna lastetoetuste ning vanemapuhkuste teemadel enam ajakirjanikud ning Riigikogu Liikmed. Aastatel 2009 – 2013 kirjuti lastetoetuste tõusust, et kolmekordistada lapsetoetust, reformida lastetoetuste maksmist. 2013.aastal muutusid lastetoetuste määrad. Rohkem kajastati lastetoetuste jaotust nii sünnijärjekorra järgi toetuse maksmisest kui ka laste arvu pealt maksmisest. Perioodil 2009 - 2013 ei kajastatud kolmes suuremas Eesti päevalehes lastetoetuste maksmist vanuse järgi ning vanemate sissetulekust sõltuvat lastetoetuse maksmist. Vanemahüvitise teemadel, seisid aktiivsemad kirjutajad vanemapuhkuse perioodi maksmise pikendamise, aga ka vanemahüvitise kärpe eest. Seisti ka selle eest, et vanemahüvitise süsteem paindlikumaks muuta eest, vanemahüvitise maksmine arstliku kontrolliga seostada ning vanemahüvitise piirmäär kaotada. Nii nagu lastetoetuste teema puhul, ei toimunud suuri muutusi ka vanemahüvitise teemal, välja arvatud 2013. aastal tehtud seaduse muudatus, mille kohaselt vanemahüvitis ei piira töötamist.
Eakatele suunatud sotsiaalteenused ja nende võimaldamine maapiirkondades kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötaja hinnangul nelja omavalitsuse näitel
(Tartu Ülikool, 2013) Sõnum, Irja; Sirotkina, Reeli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut
EELK Tartu Pauluse koguduse sotsiaaltöö
(Tartu Ülikool, 2014) Toplaan, Johanna; Linno, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti elanike finantskäitumist mõjutavad tegurid tarbimis- ja kiirlaenude võtmise näitel perioodil 2006-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Veeret, Diana; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Finantsotsused mõjutavad turumajanduslikus ühiskonnas inimeste majanduslikku turvalisust ja elukvaliteeti. Keerukamaks muutuvates finantsteenustes orienteerumine ja nendest arusaamine eeldab head finantskirjaoskuse taset. Teadmised loovad aluse optimaalseks finantskäitumiseks, kuid ei garanteeri selle toimumist. Käitumist mõjutavad ka hoiakulised, isiksuslikud ja sotsiaal-demograafilised tegurid. Käesolevas töös võeti vaatluse alla finantsteenuste tarbimine kui finantskäitumise üks komponente. Põhjalikumalt uuriti tarbimis- ja SMS laenu kui kõrgema riskiga finantsteenuste tarbimist. Kasutati 2006., 2009. ja 2012. aastal läbi viidud finantskirjaoskuse ja finantsalaste teenuste alase teadlikkuse uuringute andmeid, mida täiendati võlanõustajatega läbi viidud ekspertintervjuudega. Töö eesmärgiks oli selgitada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanike tarbimis- ja kiirlaenude võtmist. Töös kajastati järgnevaid uurimisküsimusi: 1. Millised sotsiaal-demograafilised ja hoiakulised tegurid mõjutavad tarbimis-ja kiirlaenude võtmist Eesti elanike poolt? 2. Kas tarbimislaenude kasutamise alased trendid on Eestis viimasel kümnendil muutunud? Uuringu kvantitatiivne pool põhines kolme finantskirjaoskuse alase uuringu andmete baasil teostatud binaarse logistilise regressiooni mudelitel, mis võimaldasid erinevate objektiivsete ja subjektiivsete tegurite alusel prognoosida riskantsete finantsteenuste tarbimist. Lisaks viis töö autor läbi ekspertintervjuud kolme võlanõustajaga, mille lühikokkuvõtte abil püüti kvantitatiivse analüüsiga saadud tulemustele lisada sisulist tõlgendust. Kasutatud mudelid tõid välja vanuserühma, sissetulekute, haridustaseme, tegevusala, leibkonna suuruse ja hoiakute ning finantsteadmiste mõju tarbimis- ja kiirlaenu võtmisele. Samaaegselt olid eri aastate resultaadid mõneti vastukäivad, mida võib osaliselt seletada üldiste muutustega majanduses, kuid ka andmete võrreldavuse ja respondendi vastamiskäitumisega seotud probleemidega. Viimaste ületamiseks võib olla perspektiivne kvantitatiivse ja kvalitatiivse lähenemise kombineerimine, mida töö autor planeerib kasutada oma edasises uurimistöös.
Eesti elanike immigratsiooni suhtumine erakondliku eelistuse jaotuse põhjal Euroopa sotsiaaluuringu IV-VI vooru andmetel
(Tartu Ülikool, 2014) Kanamäe, Kerli; Õun, Kandela, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida võimalikku seost Eesti elanike erakondliku eelistuse ja immigratsiooni suhtumise vahel. Töö esimeses osas esitati selgituseks immigratsiooni tutvustav osa, Eesti immigratsioonipoliitikad ja immigratsiooniga seotud seadused ning nende üldine iseloom. Lisaks tutvustati suuremate erakondade programmilisi põhimõtteid immigratsiooni- ja integratsioonipoliitikaga seoses. Plaanis oli välja selgitada, kas erakondliku eelistuse alusel inimesi jaotades võib ilmneda erisuguseid suhtumisi immigrantidesse. Eelistatud parteide programmiliste põhimõtete vaated immigratsioonipoliitikale on erinevad ning inimesi parteilise eelistuse alusel liigitades võivad ilmneda ka iseäralikud vaated teatud parteide eelistajate seas. Analüüsiks kasutati Euroopa Sotsiaaluuringu IV-VI vooru Eesti andmeid. Analüüsil selgus, et jaotades inimesed gruppidesse nende erakondliku eelistuse alusel, ei tekkinud immigratsiooni suhtumises olulisi erinevusi. Parteide programmilised põhimõtted ja suunitlused on üksteisest küll erinevad ja esindusdemokraatia kaudu esindavad parteid oma valijaid, kuid immigratsiooni suhtumise mõju erakonna eelistajate seas ei sõltu erakonna visioonist. Töö esimeses pooles selgus, et eestimaalaste suhtumine immigratsiooni on jahe ning kohaldatavad immigratsioonipoliitikad on pigem konservatiivse iseloomuga. Sama selgus ka töös tehtud analüüsi põhjal. Eesti elanike hinnangute kohaselt võõrast rahvusest või rassist inimesi Eestis väga meelsasti elamas ei nähta. Positiivseks võib lugeda seda, et 2012. aastal kogutud andmete põhjal selgus mitme küsimuse vastuste puhul suhtumise paranemine, mis näitab eestlaste veidi suurenevat sallivust.
Eesti elanikkonna hoiakud pagulaste suhtes ja seda mõjutavad individuaalsed tegurid
(Tartu Ülikool, 2015) Asser, Kristi; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti elanikkonna hoiakud riigi turvalisuse kohta Eurobaromeetri 2015. aasta eriuuringu andmetel
(Tartu Ülikool, 2016) Müürsoo, Anet; Rämmer, Andu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli teada saada, millised tegurid mõjutavad Eesti elanikkonna hinnanguid riigi turvalisusele ning kuivõrd nõustuvad riigi turvalisuse faktiga inimesed erinevatest Eesti piirkondadest ja kas riigi turvalisuse hinnangutes on erinevusi sooja vanusgruppide lõikes. Ka otsiti vastust küsimusele, kas riigi turvalisuse hinnangud erinevad vene- ja eestikeelsete vastanute vahel. Selleks, et leida antud küsimustele vastused, viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs Eurobaromeetri 2015 aasta eriuuringu “Eurooplaste suhtumine julgeolekusse” Eesti andmete põhjal. Peamised tulemused, mis analüüsi käigus välja tulid, on järgmised: - riigi turvalisuse hinnangut mõjutavad olulisel määral erinevad majanduslikud aspektid (tööhõive, leibkonna majanduslik olukord, riigi üldine majanduslik olukord), väljaspoolt tuleva kaitse tegur (kuivõrd EL peaks aitama Eestit ja teisi maailma riike katastroofide korral) ning arusaam, kas vastanu meelest võideldakse piisavalt erinevate probleemidega riigis või mitte; - neid vastanuid, kes ei nõustu faktiga, et riik on turvaline, mõjutab ka see, kas nad tunnetavad, et nende arvamus loeb meie riigis või mitte; - suurem risk on mitte nõustuda sellega, et Eesti riik on turvaline, venekeelsetel vastanutel; - riigi turvalisuse hinnangut ei mõjuta tehnoloogia ja see, kuivõrd rahul on respondent oma eluga; - riigi turvalisuse hinnangutes ei oma tähtsust vastanu sugu; - riigi turvalisuse hinnangutes omab aga tähtsust respondendi vanus ning piirkondlik elukoht; - riigi turvalisuse hinnangutes on erinevused vene- ja eestikeelsete vastanute vahel; - suurem osa vastanutest, kõigi erinevate aspektide lõikes, nõustub või kaldub nõustuma faktiga, et riik on turvaline. Antud bakalaureusetöö põhjal võib teha üldistusi kogu Eesti rahva kohta. Erinevad hinnangud riigi turvalisusele valitsevad eestikeelsete ja venekeelsete vastanute vahel. Ka omab teistsuguseid hinnanguid riigi turvalisusele Kirde-Eesti, eristudes selgelt teistest Eesti regioonidest, mis näitab ilmselget lõhet meie ühiskonnas. Tegelema peaks riigis venekeelse elanikkonnaga ja Kirde-Eestis elavate inimestega, leida tuleks põhjused (rohkem erinevate probleemide vastu võidelda riigis, majanduslikku olukorda parandada jne), mis tingivad riigi turvalisuse negatiivseks hindamist. Nende teadmiste põhjal tuleks teha rohkem riigi turvalisuse alast teavitustööd ja sisendada neisse, et meie riik on turvaline, et vähendada sotsiaalset stratifitseerumist riigis. Selleks aga, et Eesti elanikkond tervikuna tunnetaks veelgi enam Eesti riigi turvalisust, tuleks mõelda nende tegurite peale, mis antud töös kinnitust leidsid, et omavad mõju riigi turvalisuse hinnangutele - neid valdkondi tuleks parandada ja edasi arendada. Küll aga on käesoleva bakalaureusetöö autoril hea meel tõdeda, et suurem osa Eesti elanikkonnast peab riiki valdavalt turvaliseks.
Eesti elanikkonna hoiakute muutumine immigratsiooni suhtes 2004-2012
(Tartu Ülikool, 2014) Reintam, Häli Ann; Murakas, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli anda ülevaade Eesti elanike hoiakute muutumist immigratsiooni suhtes aastatel 2004-2012. Analüüsil kasutati Euroopa Sotsiaaluuringu viimase viie uuringuvooru Eesti andmeid. Töö esimene osa andis ülevaates uurimisvaldkonnas kasutatud teoreetilistest käsitlustest ning uuringutes kinnitust leidnud tulemustest. Lisaks sellele tutvustati hoiakute kujunemise laiemat tausta: vaadeldaval perioodil toimunud sündmused, riigi tasandi majanduslikud muutused, ülevaade välisrändest ja kokkuvõtte Eesti migratsioonipoliitikast. Sellele toetudes sõnastati uurimisküsimused ning hoiakute kujunemiste teoreetilist raamistikku kasutati tulemuste tõlgendamisel. Analüüsist selgus, et kõige rohkem on eestlased sallivad erinevate immigrantrühmade Eestisse elama lubamise osas ehk immigratsioonihoiaku kontakti dimensioonis. Eriti kiiresti kasvas tolerantsus aastatel 2006-2008. Erinevate immigrantrühmade puhul on ootuspäraselt enam eelistatud sisserändajad, kes on eestlastega samast rahvusest või rassist. Kasvutrend väljendus ka hinnangutes sisserändajate mõjus kultuurielule ja Eestile kui elukeskkonnale, mis võtsid kokku sidususe dimensiooni. Võrreldes hoiakuga erinevate sisserändajate suhtes oli liikumine tolerantsuse poole aeglasem ja stabiliseerus 2008.-2010. aastal. Kõige tõrjuvamad hoiakud immigrantide suhtes väljendusid majandusliku kindlustunde osas. Hinnangud sisserändajate mõjust majandusele hakkasid langema varem, kui hoiaku teiste komponentide puhul. Selles võib peegelduda majanduskriisi otsesem mõju antud hinnangutele. Siiski on eestlaste immigratsioonihoiak muutunud vaadeldaval perioodil sallivamaks. Kasvutrend peatus 2008.-2010. aastal, kuid 2012. aastaks saavutati kõige sallivam immigratsioonihoiak. Käesolevas töös leiti taas kinnitust sellele, et etnilised vähemused on sisserändajate suhtes tolerantsemad kui eestlased. Küll aga selgus, et majanduskriis võis venelaste hoiakutele mõjuda rohkem kui eestlastele. Võib oletada, et kriisi olukorras tundsid venelased end enam ohustatuna, mis võis tingida tõrjuvate hoiakute esiletõusu. Vanuse puhul võis immigratsioonihoiakutes erinevust märgata kuni 2008. aastani, pärast seda liikusid trendijooned põhimõtteliselt identselt. Esimestel aastatel oli sallivus immigrantide suhtes vanuse järjestusega: tõrjuvam hoiak kasvas vanuse kasvades. Erinäoline oli aga vanusrühmade hoiak erinevate immigrantrühmade suhtes. Selles tõusis esile 61-aastaste ja vanemate hoiakute kiire tolerantseks muutumine alates 2006. aastast. Samal ajal hakkasid järjest tõrjuvamaks muutuma 15-30-aastaste hoiakud. Sellist arengut võiks põhjendada konkurentsi võtmes: vanaduspensionil olevad inimesed ei pea sisserändajatega tööturul võitlema, samal ajal kui noorem vanusrühm tunnetab seda momenti eriti teravalt. Immigratsioonihoiak on sallivam nende hulgas, kes hindavad oma toimetulekut praeguse sissetuleku juures heaks. Taaskord muutub pilt segasemaks hoiakutes erinevate immigrantrühmade suhtes, mille puhul on alates 2008. aastast sallivamad need, kellel on toimetulekuga raskusi. Immigratsioonihoiakut kujundavate tegurite analüüsis selgus, et vaadelval perioodil puudub ühtne mudel, mis hõlmaks samu faktoreid. Koostatud mudelite võrdlemisel võis need jagada kolme rühma: esiteks aastad 2004-2006, mil hoiakute kujunemisele avaldasid mõju vanus, haridustase ja subjektiivne toimetulek, teiseks 2008. aasta, mil vaadeldud tunnused ei olnud immigratsioonihoiaku prognoosimisega seotud ja kolmandaks 2010. ja 2012. aasta, mil tõusid esile uued tunnused nagu sugu ja elukoht. Esimest vahemikku võiks siduda Euroopa Liidu ja Schengeni alaga liitumisega. 2008. aasta segaduse taga võis olla majanduskriisi mõju. Kuna valdav osa neist andmetest koguti 2009. aasta alguses, on see väga tõenäoline. Pärast kriisi ja võib-olla ka suurenenud meediakajastuse tõttu muutus 2010. aastast immigratsioonihoiakut kujundavate tegurite kooslus. Uurimuse käigus selgus, et immigratsioonihoiakute teema on nii teoreetilises kui ka empiirilises plaanis keeruline küsimus. Käesolevas töös lahendati ajalise muutuse kajastamine immigratsioonihoiaku indeksi loomisega. Autor leiab, et see oli põhjendatud ja võimaldas tuua välja aspekte, mida tuleb edaspidi täpsemalt uurida. Kindlasti on võimalik leida eelnevalt käsitletud taustasündmustele lisaks veel muutusi, mida hoiakute arenguga siduda võiks. Seega on antud tööga loodud üks võimalik lähtepunkt eestlaste immigratsioonihoiaku ja selle kujunemise edasiseks uurimiseks.
Eesti emade ootused lapselt saadavale toetusele ja abile tulevikus
(Tartu Ülikool, 2016) Mäekivi, Johanna; Raid, Kadri, juhendaja; Kasearu, Kairi, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on emade ootused lapselt saadavale abile ja toetusele tulevikus. Samuti teada saada, kas sugu, laste arv või peretüüp mõjutavad emade ootusi. Uurimuse teostamiseks viidi läbi kvantitatiivne andmeanalüüs kasutades „Lapse väärtus ja põlvkondadevahelised suhted Eestis“ 2009. aasta andmeid. Analüüsi peamised tulemused olid järgmised: - Eesti emad ootavad tulevikus oma lastelt kõige enam emotsionaalset toetust ja hoolitsemist vanaduspõlves. - Kõige vähem soovitakse saada rahalist abi ja seda, et laps toetaks rahaliselt nooremaid õdesid-vendi. - Tütarde ja poegade puhul ootused ei erine, hinnangud on mõlemale sarnased. - Laste arv ei kujunda ootusi. Seega ühe, kahe või kolme ja enama lapse puhul on ootused samad. - Peretüüp ei avalda ootustele mõju. Üksikemade, bioloogilise või kasuisaga perede puhul ei tulnud esile olulisi statistilisi erinevusi. - Laste arvu ja peretüübi koosmõju ootustele ei ole samuti märkimisväärne. Antud töö selgitas välja, millised on emade ootused lapselt saadavale abile ja toetusele tulevikus, kuid esile ei tulnud soolisi erinevusi ega laste arvu ning peretüübi mõju ootustele.
Eesti kinnipeetavate profiil riskihindamise alusel
(Tartu Ülikool, 2019) Mölder, Ingmar; Strömpl, Judit, juhendaja; Roots, Ave, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Sirvi Sotsioloogia, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika bakalaureusetööd – Bachelor´s theses Pealkiri järgi