2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 2 2

Function of adhesion molecules and signalling pathways in human endometrial and embryonic models
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-04-03) Stepanjuk, Artjom; Salumets, Andres, juhendaja; Ingerpuu, Sulev, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Antud doktoritöö uurib naiste viljakust reguleerivaid molekulaarseid mehhanisme, mille mõistmine pakub olulisi teadmisi reproduktiivtervise kohta. Doktoritöös tuvastati uued molekulaarsed rajad, mis on seotud endomeetriumi ettevalmistumisega embrüo implantatsiooniks ehk pesastumiseks. Töö teostamiseks on kasutatud erinevaid molekulaarbioloogilisi meetodeid, nagu geenide ja valkude ekspressioonanalüüs, in vitro mudelid ja erinevad histotehnikad. Tulemused näitavad, et mutsiinid mängivad olulist rolli endomeetriumi vastuvõtlikkuses. MUC20 ekspressioon tõuseb oluliselt kesk-sekretoorses faasis, viidates regulatiivsele koostoimele MET-retseptoriga, mis mõjutab epiteelirakkude adhesiooni ja morfogeneesi. Teine oluline avastus puudutab ROCK2 kinaasi rolli strooma detsidualiseerimise protsessis, mis valmistab endomeetriumi ette implantatsiooniks. Suurenenud ROCK2 ekspressioon ja aktiivsus põhjustavad stroomarakkudes muutusi ROCK/LIMK/cofilin raja kaudu, soodustades implantatsiooniks vajalikku sekretoorset fenotüüpi. Embrüoidkehade kui inimese embrüo alternatiivse mudeli kasutamine pakub teadlastele väärtuslikke teadmisi, kuna inimese embrüotega manipuleerimine on eetilistel põhjustel piiratud. Käesolev uuring näitab, et integriin β1 blokeerimine häirib embrüoidkehade moodustumist in vitro, rõhutades selle olulist rolli embrüo rakkude adhesioonis. Antud doktoritöö annab uusi teadmisi endomeetriumi ja implantatsiooni bioloogiast. Tulevased uuringud peaksid põhjalikumalt uurima detsidualiseeritud endomeetriumi ja embrüo vahelisi molekulaarseid interaktsioone ja valideerima pakutud hüpoteetilisi mudeleid. Endomeetriumi rakkudes toimuvate mesenhümaalse-epiteliaalse ja vastupidi epiteliaalse-mesenhümaalse üleminekute uurimine on oluline implantatsiooni keerulise dünaamika mõistmiseks. Kuigi on veel palju lahtiseid küsimusi, rõhutab see doktoritöö embrüo implantatsiooni kui inimeste reproduktsiooni jaoks hädavajaliku protsessi keerukust ja fundamentaalset tähtsust.
Molecular and cellular landscape of endometriosis
(Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-03-05) Sarsenova, Meruert; Salumets, Andres, juhendaja; Peters, Maire, juhendaja; Lalitkumar, Parameswaran Grace, juhendaja; Gemzell-Danielsson, Kristina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Karolinska Institutet
Endometrioos on hormoonsõltuv krooniline günekoloogiline haigus, mida iseloomustab endomeetriumi koe paiknemine kolletena väljaspool emakat, sealhulgas munasarjades, kõhukelmel ja soolestikus. Endometrioosi esineb ligikaudu 10%-l reproduktiivses eas naistest ja sellega võivad kaasneda krooniline vaagnavalu, düsmenorröa ja viljatus, mis kõik mõjutavad naiste elukvaliteeti negatiivselt. Haiguse mittespetsiifiliste sümptomite ja usaldusväärsete mitteinvasiivsete diagnostikameetodite puudumise tõttu hilineb endometrioosi diagnoos sageli aastaid ning ravi piirdub kollete kirurgilise eemaldamise ja hormoonraviga, millel on sageli kõrvaltoimed. Endometrioosi patogenees pole siiani lõplikult selge, aga selle haiguse teket võivad mõjutada nii hormonaalsed faktorid, põletikulised protsessid kui ka immuunsüsteemi düsfunktsioon. Varasemad uuringud on näidanud muudatusi endometrioosikollete rakkude ainevahetuses ja angiogeneesi potentsiaalis. Käesolevas uuringus analüüsiti endometrioosi patogeneesi mehhanisme järgmistest aspektidest: 1) ainevahetuslik aktiivsus endometrioosi kolletes üheraku transkriptoomika tasemel; 2) endomeetriumi ja kollete stroomarakkude geenide avaldumise muutused hüpoksia tingimustes; 3) kandidaatgeenide lateksiini (LXN) ja indutseeritud transformeeriva kasvufaktor beeta (TGFBI) roll endometrioosi patofüsioloogias. Tuvastati, et endometrioosi kollete perivaskulaarsete, strooma- ja endoteelirakkude ainevahetus on muutunud. Perivaskulaarsetes rakkudes esines glükolüütilise ja oksüdatiivse ainevahetuse koaktivatsioon, mis viitab nendele rakkudele kui võimalikele mittehormonaalse ravi sihtmärkidele. Hüpoksia indutseeris stroomarakkudes angiogeneesi, migratsiooni ja adhesiooniga seotud protsessides osalevaid geene. TGFBI osutus oluliseks hüpoksia poolt mõjutatud geeniks ja potentsiaalseks terapeutiliseks sihtmärgiks tänu oma rollile fibroosi ja angiogeneesi reguleerimisel. LXN võib mängida endometrioosi arengus olulist rolli mõjutades stroomarakkude proliferatsiooni ja migratsiooni. Kokkuvõttes pakuvad antud töö tulemused uusi teadmisi endometrioosi patogeneesist ja potentsiaalseid võimalusi mittehormonaalsete ravimeetodite väljatöötamiseks.

Sirvi

Sirvi 2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only Autor "Salumets, Andres, juhendaja" järgi