2. Kaitsmiseks esitatud doktoritööd. Pre-Theses only

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/38

Vaata ka

Tartu Ülikooli doktoriõppe eeskiri

Doktoritööd edastab TÜ Kirjastus vastavalt ülikoolisisesele korrale.
Autoril palume hoolikalt jälgida autoriõiguslikke aspekte ja edastada õigeaegselt informatsioon väitekirja nende osade kohta, mille avaldamiseks õigused puuduvad (ilmunud artiklid, graafilised materjalid etc)


Sirvi

Viimati lisatud

Nüüd näidatakse 1 - 7 7
  • Kirje
    Organic-inorganic interactions in experimental and archaeological ceramics
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Cayme, Jan-Michael C.; Oras, Ester, juhendaja; Vahur, Signe, juhendaja; Leito, Ivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Arheoloogiline savinõud on head orgaaniliste jääkide reservuaarid, mida saab kasutada algsete orgaaniliste komponentide tuvastamiseks. Selle keemilise teabe põhjal saab teavet mineviku kogukondade toitumise, tehnoloogiate, kaubandusvõrgustike ja elatusviiside kohta. Sedatüüpi analüüse nimetatakse orgaaniliste jääkide analüüsiks, mis kasutab savimaterjalis sisalduvate orgaaniliste jääkide tuvastamiseks ja kvantifitseerimiseks erinevaid analüütilise keemia meetodeid. Vaatamata märkimisväärsetele edusammudele orgaaniliste jääkide analüüsil arheoloogilisest materjalist , on nende molekulide savimaatriksis säilimise aluseks olevad füüsikaliskeemilised mehhanismid endiselt halvasti uuritud. Teadaolevalt mõjutavad orgaaniliste molekulide säilimist kaks peamist tegurit: orgaaniliste ühendite adsorptsioon savi pooridesse, mis kaitseb neid tõhusalt keskkonnatingimuste eest , ning mineraalsete komponentide roll orgaaniliste molekulide säilimiseks savikeraamikas. Käesolev doktoritöö annab aluse mõistmaks, kuidas savide mineraalne koostis mõjutab mikro- ja mesopooride teket. Nende interaktsioonide tuvastamiseks kasutati eksperimentaalselt loodud savibrikette, mis koosnevad erinevate savitüüpide segudest, savilisanditest ja on põletatud erinevatel temperatuuridel. Valikut neist kasutati jätkuanalüüsis, analüüsimaks, kuivõrd sõltub konkreetsete rasvhapete (C16:0 ja C18:1) tuvastamise savimaatrikis koostisest ja füüsikalistest omadustest. Gaasikromatograaf-massispektromeetria (GC-MS) kvantitatiivsed analüüsid näitasid, et savi põletustemperatuur ja rasvhapete lagunemine kuumutamisel mõjutavad oluliselt rasvhapete säilimist ja ekstraheerimistõhusust savimaatriksist. Lisaks kasutati savi mineraalsete komponentide kvantifitseerimiseksnõrgendatud täielik sisepeegeldusega Fourier' teisenduse infrapuna (ATR-FT-IR). Neid analüüsimeetodeid kasutati Kukruse (Essti) 12.–13. sajandi matmispaiga arheoloogilise keraamika analüüsiks. Tuvastati, et eksperimentaalse materjali põhjal tuvastatud tendentsid olid kooskõlas savinõudest saadud tulemustega, mis tõestab, et mineraloogiline koostis mõjutab oluliselt lipiidide säilivist ja tuvastamist (arheoloogilisest) savimaterjalist.
  • Kirje
    Genetic markers of enzymatics in the pathogenesis of chronic obstructive pulmonary disease as a systemic disease and the effects of antioxidant peptides
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Oit-Wiscombe, Ingrid; Altraja, Alan, juhendaja; Soomets, Ursel, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
    Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline, ja süvenev haigus. KOK on maailmas juhtiv haigestumuse ja suremuse põhjus [1]. Prognooside kohaselt KOK-i levimus suureneb tänu rahvastiku vananemisele ja jätkuvale kokkupuutele KOK-i riskiteguritega [1,2]. KOK-i ägenemist iseloomustab hingamisteede sümptomite halvenemine või uute lisandumine ≤2 nädala jooksul [3]. Sigaretisuits kui KOK-i peamine riskitegur põhjustab oksüdatiivset stressi (OS) ja sellega seotud põletikku nii hingamisteedes kui kogu organismis [4]. OS kui vabade radikaalide ülekaal antioksüdantide üle mängib võtmerolli KOK-i tekkes ja süvenemises [5]. Seetõttu on äärmiselt oluline leida uusi teid KOK-i diagnoosimiseks ja ägenemiste ennetamiseks üle redoks-põletikuliste radade. Oma töös keskendusime KOK-i süsteemsetele mõjudele ning näitasime, et DNA kahjustused ja parandusprotsessid süvenesid perifeerse vere rakkudes koos õhuvoolutakistuse suurenemisega hingamisteedes. DNA kahjustus oli veelgi suurem KOK-i ägenemise korral näidates, et KOK koormab kogu meie organismi. Lisaks näitasime, et teatud põletikku toetavad ensüümid olid üleekspresseeritud KOK-i patsientide vereringes. Samas olid põletikuvastased ensüümid alaekspresseeritud. Siiski, mitte kõikide ensüümide ekspressioon ei muutunud õhuvoolutakistuse suurenedes, sestap jääb alles küsimus kopsufunktsiooni languse või KOK-i tekke täpsete tegurite kohta. Lõpuks selgitasime, kas sünteetilised antioksüdandid võiksid olla potentsiaalsed KOK-i ravimid suurendamaks antioksüdantset kaitset ja vähendamaks põletikulist vastust KOK-i korral. Leidsime, et hoolimata tugevatest antioksüdantsetest omadustest suurendasid nad kindlate põletikku toetavate ensüümide ekspressiooni. Seetõttu ei saa neid antioksüdante kasutada otse ravimitena, vaid pigem võtta aluseks potentsiaalsete KOK ravimite kavandamisel.
  • Kirje
    Breaking free of cancerland: changing the stories we tell about breast cancer
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-23) Tzouva, Pinelopi; Grishakova, Marina, juhendaja; Masschelein, Anneleen, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
    Käesolevas doktoritöös “Vähimaast lahtiütlemine: Rinnavähist räägitavate lugude muutmine" uurin Ameerika Ühendriikides rinnavähki haigestunud naiste autobiograafilisi narratiive. Rinnavähki neoliberaalsest ja individualistlikust perspektiivist vaatlevad lood moodustavad olulise kaasaegse kultuurinähtuse ning on osa ulatuslikust objektide, struktuuride ja tähenduste võrgustikust, mis määravad inimeste arusaamu rinnavähist ning selle üle toimuvaid arutelusid laiemalt. Uurimistöös selgus, et peavoolu rinnavähinarratiivid asetavad enamasti rõhu ellujäämisele ja positiivsele mõtlemisele, isiklikule vastutusele ja heteronormatiivsetele/keskklassi väärtustele, varjutades seega tegelikkuse ja eksistentsi mitmekesisust ning takistades inimestel kaalumast teistsuguseid jutustamisvõimalusi, mis tõstaksid esile taoliste jutustamispraktikate seoseid majandus-poliitiliste huvide ja olukordadega ning kutsuksid esile eetilisemaid ja kogukonnale suunatud lähenemisi. Lisaks peavoolu rinnavähinarratiivide kriitikale ja diskussioonile erinevatest teguritest, mis neid kujundavad ja neile kaalu annavad, panen ette pöörduda kriitiliste autobiograafiliste rinnavähilugude ehk vastandnarratiivide poole, mis tõrguvad vastu “võitjate“ ehk “sangarite“ loojutustamise mustrile. Analüüsin kolme sellist narratiivi ning vaatlen neid seoses nii nende eripära kui ka ’aktivistlike’ omadustega. Väidan, et erinevad lood (mis ei rõhuta sidusust ja kangelase enesearengut; ei räägi rangelt individualistlikust vaatepunktist; ei järgi kirjutamiskursuste ja käsiraamatute juhiseid, kuidas kirjutada tänapäeval edukat memuaari) võivad aeglaselt ja järk-järgult kuuldavaks teha marginaliseeritute hääled ja aja jooksul viia eetilisemate eksistentsiviisideni.
  • Kirje
    Creations involving artificial intelligence under the European patent convention: legal implications and potential solutions
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-20) Rudzite-Celmina, Liva; Kelli, Aleksei, juhendaja; Ebers, Martin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond
    Väitekirjas „Tehisintellekti kaasav looming ja Euroopa patendikonventsioon: õiguslikud tagajärjed ja võimalikud lahendused“ uuritakse, kas Euroopa patendikonventsiooni (EPC) saab tõlgendada nii, et see lahendaks tehisintellekti (TI) kaasava loomingu patentimisega seotud probleeme. Doktoritöö eesmärk on teha kindlaks ja pakkuda välja nende probleemide võimalikud lahendused. Hüpoteesina kinnitatakse väitekirjas, et ühiskondlik patendialane leping, milles käsitletakse EPC kohaseid patendikaitse võimalusi tehisintellekti hõlmava loomingu puhul, tuleb ümber mõtestada ja lisada sellesse sui generis mehhanism. Doktoritöös leiab kinnitust, et tehisintellekti kaasava loomingu selgitatavuse puhul võib tekkida probleeme olemuse piisava avamise nõude täitmisel EPC kohaselt. Soovitatav masinõppemudeli, selle aluseks olevate andmete või mõlema deponeerimise mehhanism ei tohi asendada nõutavat kirjalikku kirjeldust ja see võib anda konkurentidele ebaproportsionaalse eelise. Doktoritöös esitatakse põhjendus tunnustada tehisintellekti rolli tehnoloogilise stabiilsuse soodustamiseks vajaliku loomingu tegemisel. Selles väidetakse, et vastavate loometööde funktsionaalsust tuleks kaitsta, sõltumata nende rakendusvaldkonnast. Väitekirjas tuuakse välja, et üha keerukama tehisintellekti kaasava loomingu puhul võidakse nõuda kõigi andmete avalikult kättesaadavaks tegemist, mis võimaldaks samaväärsete võimetega neid uuendusi konstrueerida, et hinnata nende endastmõistetavust. Teise võimalusena võidakse nõuda avalikustamiskohustust, kõigi masinõppemudelite registreerimist, masinõppeväljundi õigusjõudu ja asjatundja standardit. Väitekirjast nähtuvalt ei saa EPC-d tõlgendada nii, et see vastaks kirjeldatud probleemidele. Alternatiivsed lähenemisviisid ei pruugi kõigil juhtudel pakkuda tõhusat kaitset ning EPC põhjalikud muudatused ei pruugi olla teostatavad. Doktoritöö tugineb olemasolevatele ettepanekutele ja selles pakutakse välja esialgne sui generis patendisarnane sertifitseerimismehhanism tehisintellekti hõlmava loomingu kaitsmiseks.
  • Kirje
    Classifying, constraining and ranking metamorphic relations
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-16) Duque Torres, Alejandra; Pfahl, Dietmar Alfred Paul Kurt, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Tarkvara testimine tagab, et lõplik tarkvaratoode töötab õigesti, kuid see on sageli aeganõudev, kulukas ja keeruline, eriti suurte süsteemide puhul. Üks suurimaid väljakutseid on "testioraakli probleem"—raskus määrata tarkvara testimise ajal õige väljund. See probleem tekib, kui testitaval tarkvaral (SUT) puudub oraakel või selle loomine on teostamatu. Metamorfne testimine (MT) otsib sellele probleemile lahendust. Erinevalt traditsioonilistest testimismeetoditest, mis keskenduvad üksikute sisend-väljund kombinatsioonide kontrollimisele, analüüsib MT sisend-väljund paaride seoseid üle tarkvara mitmete käivituste. Neid seoseid määratlevad metamorfsed seosed (ingl Metamorphic Relations, MRs), mis näitavad, kuidas peaksid väljundid vastavalt konkreetsete sisendite muutustele muutuma. Selliste seoste rikkumine viitab suurele tõenäosusele, et SUT sisaldab viga. Käesoleva lõputöö eesmärk on MT tulemuslikkust parandada, uurides ja tutvustades uusi meetodeid metamorfsete seoste klassifitseerimiseks, täiustamiseks ja järjestamiseks. Töö esimeseks väljundiks on MetaTrimmer, mis võimaldab metamorfseid seoseid klassifitseerida. See meetod hindab seoste käitumist programmi erinevate sisendite põhjal, mis on programmile testandmetena antud. Jättes kõrvale eelduse, et metamorfne seos kehtib universaalselt, tuvastab MetaTrimmer konkreetsed testandmed, mille puhul seos kehtib ning võimaldab seega täpsemat klassifitseerimist. Teine panus, MetaTrimmer+, tuvastab testandmetes mustreid eesmärgiga segajuhtumites kasutatavaid metamorfseid seoseid täiustada. Kolmas panus keskendub metamorfsete seoste järjestamisele nende veatuvastamise võimekuse alusel, kusjuures kõige tõhusamad seosed prioritiseeritakse kasutades MetaTrimmerit, mis on kombineeritud mutatsioonitestimisega. See meetod aitab vähendada testjuhtumite arvu, säilitades samal ajal kõrge veatuvastuse. Kolmas panus rakendati edukalt tööstuslikus juhtumiuuringus, tõestades selle praktilist väärtust.
  • Kirje
    Dynamics of tree-related microhabitats in live forest trees and its links with biodiversity
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-15) Kõrkjas, Maarja; Lõhmus, Asko, juhendaja; Remm, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Käesolev doktoritöö uurib eluspuudega seotud mikroelupaikade (ingl. k. tree-related microhabitat) kujunemist, püsimist ja ökoloogilist tähtsust. Mikroelupaigad nagu puu-õõnsused, praod, tuuleluuad jm moodustised suurendavad metsaelupaikade mitmekesisust ja toetavad seeläbi metsaelustikku. Doktoritöö eesmärk on uurida, kuidas kujundavad mikroelupaigad eluspuude elupaigaväärtust erinevates oludes. Väliuuringud keskendusid kuusele ja haavale Eestis. Uuriti, kuidas puude ja puistute omadused mõjutavad mikroelupaikade esinemist ja mitmekesisust. Tööst selgub, et mikroelupaikade kujunemine on keeruline protsess, mida mõjutavad puu vanus, suurus, liik, elupaiga tingimused ja häiringud. Eesti majandusmetsades oli puudega seotud mikroelupaiku üldiselt vähe ja mõnda tüüpi välitööl ei leitudki. Kuigi sellised mikroelupaigad suurendavad elupaikade struktuurset keerukust, võib nende mõju bioloogilisele mitmekesisusele varieeruda, sõltuvalt puu vanusest ja uuritavast organismirühmast. Doktoritöö rõhutab ettevaatuspõhimõtte olulisust metsamajandamises, et edendada mikroelupaikade mitmekesisust eri puuliikidel ja vanuses. See hõlmab olemasolevate mikroelupaikadega puude säilitamist ja nende teket soodustavate looduslike protsesside edendamist maastiku tasandil, mis aitab kaasa metsaökosüsteemide pikaajalisele toimimisele, vastupanuvõimele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
  • Kirje
    Exploring the potential of a liquid biopsy approach for melanoma diagnostics and the role of extracellular vesicles in atherosclerosis development
    (Tartu Ülikooli Kirjastus, 2025-01-14) Kurg, Kristiina; Kurg, Reet, juhendaja; Ustav, Mart, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Doktoritöö eesmärgiks oli kaardistada MAGE-A4 ja MAGE-A10 vastaste autoantikehade ning patsientide seerumist puhastatud rakuväliste vesiikulite potentsiaali vedelbiopsia markeritena melanoomi diagnostikas. Lisaks sellele oli eesmärgiks leida, kas müokardiinfarkti põdenud patsientide seerumist eraldatud rakuvälistel vesiikulitel on erinevad omadused kui kontrollrühma patsientidel. „Vedelbiopsia“ on lai termin, mida kasutatakse kehavedelike testimise kirjeldamiseks. Vedelbiopsia meetodeid saab kasutada biomolekulaarsete tunnuste tuvastamiseks ning saadud info võib anda märku haiguste esinemise kohta. Autoantikehad võivad olla esimesed vihjed kasvaja arengust ning avalduda märkimisväärselt varem kui ilmnevad kliinilised sümptomid. Melanoomi antigeeni geeni, MAGE, valkude superperekonna osad liikmed on kasvaja-testis antigeenid (CTA-d). Tegemist on valkudega, mis võivad kasvajate korral avalduda ja põhjustada autoantikehade teket. Ekstratsellulaarsed ehk rakuvälised vesiikulid (EV-d) on rakust pärinevad nanosuurustes osakesed, mis sisaldavad vanemrakkudest pärit bioaktiivseid komponente. Antud doktoritöö tulemused näitavad, et autoantikehi ja ekstratsellulaarseid vesiikuleid saab kasutada vedelbiopsia testides melanoomi diagnoosimiseks. Lisaks võivad ekstratsellulaarsed vesiikulid ise omada bioloogiliselt aktiivseid funktsioone erinevate haiguste, antud juhul ateroskleroosi, arengus.