Browsing by Author "Raud, Inna, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 29

Ajaloolise ainese käsitlemise suunad ja võimalused traditsioonilise linase särgi valmistamise õpetamisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Palumets, Ülle; Raud, Inna, juhendaja; Tuubel, Virve, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada traditsioonilise linase särgi valmistamise tööprotsessi sarnasused ja erinevused võrreldes ajaloolise algmaterjaliga, analüüsida tehtavate valikute aktuaalsust ning õppevormi võimalikku mõju tööprotsessis tehtavatele valikutele. Töö koosneb viiest peatükist. Uurimistulemused on esitatud tööprotsessi kirjeldava ülevaatena ja uurimise käigus valminud särkidena. Praktilise tööna valmis kuus linast särki: Harju-Jaani naisesärk, kaks Vändra lapsesärki, Nissi meestesärk, keskaegne alussärk ning muinasaegne särk. Uurimise käigus osalesin neljas õppevormis – rahvarõivakool, õpe käsitöömeistri juures, hansarõivaste valmistamise kursus ning muinasaja taaskehastajate klubiline tegevus. Koolitustel käsitleti traditsioonilise rahvarõivaperioodi, keskaegse ning muinasaegse rõivastuse sh traditsioonilise linase särgi õmblemist. Kasutatud etnograafiline meetod võimaldas praktilise tööprotsessi käigus detailselt kogeda erinevate õppevormide ajaloolise ainese kasutamise suundumusi ning võimalusi. Töö käigus olen läbitud tööprotsessid kirjeldanud ning analüüsinud võrdluses ajaloolise ainese ning õppevormist tulenevate võimalustega. Uurimistöö tulemusel saab järeldada, et koolitustel lähtuti õpetuses ajaloolisest ainesest − etnograafilisest esemelisest algmaterjalist, ajaloolistest kirjeldustest ja teiste teadusharude uurimistulemustest, aga alati ei rakendatud särkide õmblemisel ajaloolisi töövõtteid. Särkide õmblemisel ei ole enamasti võimalik kasutada originaalesemetele sarnaselt käsitsi telgedel kootud linast kangast, see tuleb olude sunnil asendada vabrikukangaga. Vabrikukanga teistsugused omadused tingivad muutused nii tikkimisel kui õmblemisel. Mõned ajaloolised töövõtted ei ole vabrikukanga kasutamisel võimalikud. Traditsioonilise linase särgi õppeprotsessis on oma roll õpetamise erinevatel teguritel. Lühiajalised kursused ja õppevormid, millel on kindlaks määratud õppeperioodi jooksul väga suur maht, ei anna osalejale piisavalt võimalust ajalooliste algmaterjalide uurimiseks ja traditsiooniliste töövõtete katsetamiseks ning rakendamiseks. Sellisel puhul kujunevad juhendajatel välja kindlad töövõtted, mille rakendamine tagab rõiva õmblemise õnnestumise.
Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Rand, Piia; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Piia Randi magistritöö „Eesti kirivööd: nende kihelkondlikud eripärad Saaremaa näitel“ (2020) eesmärk oli välja selgitada Eesti kirivööde eripäraste tunnuste kogumid kihelkonda-de kaupa Saaremaa kirivööde näitel. Saaremaa järgi väljatöötatud süsteemi järgi saab edasi minna järgmiste piirkondade uurimise juurde. Magistritöö keskseks uurimisküsimuseks oli: millised on iga kihelkonna kirivööde eripärad? Ehk selgitada välja tunnuste kogumid vastavas kihelkonnas kasutatud kirivöödel. Selleks oli vaja teada saada, millised näitajad või näitajate grupid kirjeldavad ära kirivööde kihelkondliku eripära. Enamasti ei ole ühe tunnuse abil võimalik piirkonda määrata. Samas võib mõni üksik tunnus mingis piirkonnas olla väga iseloomulik. Uurimistöö esimeses peatükis on vaatluse all nii kirivöö osad kui ka vöökirja osad. On koostatud tüpoloogiad vöökirja osade ja otsanarmaste töötluse kohta. Selles peatükis on käsitletud kirivöid üle Eesti, näidistena on võimalusel kasutatud Saaremaa vöid. Töö teine peatükk keskendub Saaremaa kirivöödele. Esialgu on kirjeldused kihelkondade kaupa, on koostatud võimalusel ajastupõhised tüpoloogiad või grupid mustritüüpide järgi. Pärast on üldistused kogu Saaremaa kohta. On koostatud erinevate näitajate kohta levikukaarte ja tabeleid erinevate näitajate kohta. On välja pakutud kihelkondlikku ajalist arengut kirivöödes. Saaremaa kirivööde analüüsi aluseks on 373 vööd (ERMist 339, Saaremaa Muuseumist 24, Soome Rahvusmuuseumist neli vööd, kuus vööd raamatust (Kurrik 1938)). Lisaks võrdluseks 84 Vene Etnograafiamuuseumi vööde fotot. Kokku on uuritud 457 Saaremaa kirivööd. Lisaks taustauuringud ERMi Etnograafilise arhiivi materjalides. Lisades on joonised äärekirjade tüpoloogiast ja Saaremaa vööde andmed erinevatest muuseumidest.
Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Vaabla, Janne; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
XIX sajandi lõpuks hääbus Eesti talupoja traditsioonilise rahvarõiva igapäevane kandmine. XX sajandil taaselustati see piduliku esinemisriietusena rahvuslikel pidustustel. Magistritöö „Eesti rahvarõivapärand ideoloogiate tuultes: laste rahvarõivakostüümide areng XX sajandil“ on ülevaade rahvarõivapärandit muutvastest ideoloogilistest, majanduslikest ja kultuurilistest protsessidest. Kitsamalt on töös võetud vaatluse alla laste rahvarõivaste väljaarendamine 20. sajandil ja sajandi vältel toimunud muutused ning suurimad mõjutajad. Töö on jaotatud erinevaid ajaperioode käsitlevateks peatükkideks. Esimene osa vaatab tagasi rahvarõivaste kandmise aega otsides märke laste pidulikest kostüümidest. Teises peatükis on luubi alla võetud sajandi kolm suuremat perioodi, milleks on: 1) sajandi algus ja Eesti iseseisva vabariigi aeg; 2) II Maailmasõjajärgne periood ja noorte laulu- ja tantsupidude algus; 3) nõukogude režiimi lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Magistritöö tugineb rahvarõiva temaatikat käsitlevale kirjanduslikule allikmaterjalile kui mõjutajale ja tulemusi kajastavale fotomaterjalile. Töö teostamisel on vaadeldud varasemaid ideoloogiat käsitlevat materjali ning poleemikat kajastavat ajakirjandust. Töö lõppeesmärgiks avardada teadlikkust laste rahvarõivaste lõppematust arenguprotsessist
Heegeldamise kui uuendusliku käsitööoskuse levimine Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses: Helme põlledest inspireeritud kleitide kollektsioon
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Nõmmsalu, Siiri; Raud, Inna, juhendaja; Reinula, Lee, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Antud lõputöö on jätk seminaritööle „Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.” ning koosneb kahest osast kirjalikust ja loov-praktilisest. Kirjalikutöö eesmärgiks on leida vastus uurimisküsimustele: Kuidas jõudis heegeldamise oskus eesti maarahvani? Kuidas jõudis heegeldamine Helme kihelkonda? Kust sai eesti talunaine heegeldamiseks vajalikud materjalid? Teoreetiline osa toetub varem avaldatud kirjalikele allikatele ning eseme vaatlustele, millega seoses külastasin Viljandi Muuseumi. Sealses kogus uurisn 19. sajandi lõpu käterätikute heegelpitse ning võrdlesin neid Helme põlledel olevate heegelpitsidega. Allikate ja esemete uurimisel oli eesmärgiks välja selgitada, kuidas mõjutasid heegeldamise jõudmist maarahvani mõisad, rändkaupmehed ja laadad, 20. sajandi alguse käsitööalane ajakirjandus ning käsitööharidus koolides. Loov-praktilise töö eesmärgiks on luua kuuest kleidist koosnev kollektsioon, milles saaks taaselustatud Helma kihelkonna põlled. Kollektsiooni loomise juures on saadud inspiratsiooni Helme põlledest ning põlled on võetud eeskujuks materjalide ja kaunistuselementide valimisel. Loov-praktilisetöö kirjalik osa annab ülevaate kollektsiooni loomise protsessist ning sisaldab idee kirjeldust, materjalide valiku põhjendust, moe- ja tööjooniseid, lõigete skeeme ja hooldusjuhendeid.
Helme kihelkonna põlled 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2015) Nõmmsalu, Siiri; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Käiste valmistamine ja kandmine Põhja-Eestis 19. sajandil ning traditsiooniliste võtetega uute Viru-Nigula käiste valmistamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Nõmme, Kersti; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Käiste valmistamine ja kandmine Põhja-Eestis 19. sajandil ning traditsiooniliste võtetega uute Viru-Nigula käiste valmistamine. Uurimustöö eesmärk oli kirjeldada, toetudes erinevatele allikatele, käiste valmistamise ja kandmise traditsioone 19. sajandil ‒ ajal kui need veel valdavalt kasutuses olid. Täpsed kirjeldused ja joonised on tehtud Viru-Nigula Koduloomuuseumi käiste (museaal 175) kohta ning praktilise tööna valmistatud ka kirjeldatud ese. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimeses kirjeldatakse käiste valmistamise ja kandmise traditsioone. Teises peatükis on välja toodud tõestavad andmed selle kohta, et Viru-Nigula muuseumis olevad käised (museaal 175) on pärit Viru-Nigula kihelkonnast (siiani oli see vaid oletus) ning täpne tehniline kirjeldus. Kolmandas peatükis on kirjeldatud praktilise eseme valmistamist. Töö kirjalikule ja praktilisele osale toetudes on võimalik valmistada uus ese. Praktilise tööna valminud käised jäävad Viru-Nigula Koduloomuuseumi eksponaadiks.
Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Veelmaa, Marge; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Kangakudumise õpetamine Eesti naiskäsitöökoolides 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses ning Euroopa mõjutused sellele“ keskendub naistele suunatud oskusteabe ja kutseoskuste leviku ajaloo uurimisele Eesti haridusloos läbi kangakudumise õpetamise. Töös on võetud vaatluse alla need koolid ja kursused, kus kangakudumise omandamine oli esile tõstetud ametioskuseks. Uurimistöös antakse ülevaade, kuidas toimus kangakudumise õpe Eestit kõige enam mõjutanud riikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes, ning kuidas jõudsid uued teadmised Eestisse. Välja on toodud koolid ja kursused, mis olid Eestis kangakudumise õpetamisel esimesteks ning kõige olulisemateks mõjutajateks. Praktilise osana on kirjeldused kangakudumise mustrite märkimise viisidest vanades mustrivihikutes. Lisaks on WeavePoint arvutiprogrammiga tänapäevastatud kangastelgedel kootud tekstiilide rakendusskeemid vanadest kudumisvihikutest.
Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat: õppevideote loomine kasuka koolituse juurde
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Uus, Made; Parts, Priit-Kalev, juhendaja; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistriprojekt „Kuidas valmistada Paistu ja Tarvastu naistekasukat. Õppevideote loomine kasuka koolituse juurde“ käsitleb Paistu ja Tarvastu kihelkondade etnograafilisi naistekasukaid eesmärgiga koostada õppevideote kogu Paistu ja Tarvastu naiste rahvarõivaste juurde sobiva autentse kasuka valmistamiseks. Uurimisaineseks on seitse sirge seljaosa ja puusadega naistekasukat, kaks naiste pikk-kuube ning neli fotot, mis sisaldavad kokku nelja etnograafilist naistekasukat. Magistritöö esimene peatükk annab ülevaate sirge seljaosa ja puusadega kasukatüübist, teine peatükk sisaldab Paistu ja Tarvastu naistekasukate kirjeldust ning võrdlust samade piirkondade pikk-kuubedega ning kolmandas peatükis peegeldatakse õppevideote koostamise protsesse.
Mängulised õppevahendid heegeldamise tingmärkide tundma õppimisel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Karheiding, Kirsika; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
Magistritöö eesmärk oli välja töötada heegeldamise tingmärkide tundma õppimist toetavad õppevahendid. Õppevahendite koostamise eeltööna kaardistati varieeruvaid heegeldamises kasutatavaid tingmärke Eesti õpikutes ning mujal maailmas. Kokku koostati neli õppevahendit ning lisaks neid toetav tingmärkidega plakat. Õppevahendite kohta käiva uurimuse eesmärk oli selgitada välja ekspertide ja õppijate hulgas läbi viidud ankeetküsitlusega õppevahendite ealine sobivus. Lisaks uuriti kas loodud õppevahendid toetavad tingmärkide tundma õppimist ning milliseid muudatusi soovitatakse õppevahendites teha. Uuringu tulemusest nähtus, et kõik loodud õppevahendid või nende osad on sobivad erinevas vanuses heegeldama õppijatele ning toetavad heegeldama õppimisel tingmärkide tundmaõppimist. Muudatusettepanekud, mida oli võimalik õppevahendites koheselt teha, on teostatud
Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Truus, Gitta; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö ,,Meeste vestid Kuusalu naaberkihelkondades 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Kahe erineva lõikega vesti valmistamine Kuusalu kihelkonna mehe piduliku rahvarõivakomplekti juurde eesmärk oli uurida, millised võisid olla meeste vestid Kuusalus naaberkihelkondadest leitud esemetele toetudes. Töö koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk annab ajaloolise ülevaate vestide tekkimisest meeste rõivastusse ja sulandumisest rahvarõivastesse ning lühikirjelduse Soome rahvarõivavestidest, teine peatükk tutvustab muuseumides uuritud esemeid, kolmas peatükk kirjeldab praktilise töö teostamise protsessi ja vestide lõpliku hinna kujunemist. Töö sisaldab arvutiprogrammiga Kaledo Style tehtud jooniseid ja fotosid muuseumiesemetest ning praktilise töö juures vajalikke mustri- ja lõikejooniseid. Lõputöö praktilises osas oli eesmärk käsitsi kududa vestikangad ja õmmelda kaks erinevat vesti Kuusalu mehe rahvarõivakomplektile.
Metoodilise juhendi loomine kultuuripärandi käsitlemiseks käsitöö tunnis projektõppena lähtuvalt nüüdisaegsest õpikäsitusest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Larionov, Triinu; Raud, Inna, juhendaja; Altpere, Keret, juhendaja; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kunstide ja tehnoloogia õpetaja
The research problem of this thesis is the lack of adequate instructional materials for teachers of crafts for the treatment of cultural heritage, the implementation of which would appeal to today's students. The aim of the thesis is to create a methodological guide for teachers of crafts for project-based learning of cultural heritage based on the modern learning approach and the national curriculum, taking into account the feedback of students and expert teachers. To achieve the aim of the thesis, previous studies on cultural heritage, the importance of cultural heritage in the development of pupils and in the craft curriculum, as well as the characteristics of a modern learning approach in project-based learning were considered. In order to achieve the objective, a methodological guide for project-based learning on cultural heritage in the crafts classroom was developed and tested in an action research project.
Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Mänd, Merli; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Muhu naiste vammuste lõikeline areng ja valmistamise tehnikate muutus 19. sajandist kuni 20. sajandi esimese pooleni. Muhu vammuse valmistamine pärandtehnoloogiliste ja tänapäevaste töövõtetega“ uurib Muhu vammuste arengut nii materjalide, lõigete kui ka valmistamise osas ning teostatakse eksperiment kahe vammuse valmistamise abil. Uurimuse aluseks on 18 muuseumides olevat vammust, millest üks vammus on ka Soome Rahvusmuuseumisse kogutud. Uurimistöö jaguneb eessõnaks, sissejuhatuseks ja kolmeks peatükiks. Esimeses peatükis antakse ülevaade säilinud Muhu vammustest, analüüsides nende arengut ja muutumist aja jooksul. Teises peatükis keskendutakse üldisele üleriiete kohandamisele ning tuuakse välja põhimõtted, mida tohib kohandada ja mida mitte. Kolmandas peatükis viiakse läbi eksperiment, mille käigus valmistatakse kaks vammust erineval viisil ning analüüsitakse saadud tulemusi.
Mulgimaa särkidel kasutatud pilutikandi tehnoloogiad 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni: Halliste kihelkonna särkide tikkimisjuhendite koostamine
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2019) Kõverik, Riina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Lõputöö annab ülevaate 16.sajandi kuni 20 sajandi perioodi mustrite ja valmistamise õpetuste leviku kohta, kirjeldab Mulgimaal 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni tehtud särkidel pilutikandi valmistamise tehnoloogiat ning loov-praktilise töö tulemusena on valminud kümnel Halliste kihelkonna särgil olevate pilutikandite teostamise õpetused ja originaalile sarnased näidised särkide kaupa Uurimisobjektidena on kasutatud kolme Viljandi Muuseumis, ühte Eesti Ajaloomuuseumis ja 12 Eesti Rahva Muusemis olevat pilutikandiga kaunistatud särki. Peatähelepanu on suunatud pilutikandi tehnoloogiaga seotud detailidele ning lisaks sellele on puudutatud ka mustrite ja tehniliste oskuste õpetuste levikut. Pilutikandipistete tulemuste võrdlemine trükistes ilmunud õpetustega osutus põnevaks ettevõtmiseks ning selgus, et uuritavatel särkidel on kokku kasutatud kuut erinevat pistevõtet: lihtpilu-, kahepoolne lihtpilu, põimpilu-, mähk-, siksak-sõlm- ja aedpistet ning nelja erinevat pilupalistuse viisi: lühipiste, pikkpiste, ülepiste ja kahepoolsepiste palistusi. Ajaloolisi esemeid ja pilutikandialast kirjandust uurides selgus, et lihtpilupiste visuaalne pilt kanga paremalt poolt võib esineda viiel erineval moel. Mulgimaal särkide pilutikandi teostamiseks on kasutatud kahte erinevat lihtpilupistet, mida teostatud kanga paremalt poolt. Põimpilu soovitan tikkida kanga pahemalt poolt, kuid põimpilutikandi otsaservades kanga paremalt poolt. Uuritavatel särkidel on lisaks kahepoolsele lihtpilupistele ja siksak-sõlmpilule ka kolm erinevate pistetega kombineeritud pilupistet. Pilupistete tegemiseks rühmitati enamasti rinnalõhiku servas kaks lõime, teistel särgi osadel enamasti grupeeriti kolm või neli lõime. Tänapäeval pilutades sõltub rühmitatavate lõngade arv kanga valikust (lõime- ja koelõngade jämedusest) ning oluline on täna tikandeid järgi tehes jälgida eeskuju esemele tehtud mustri suurust. Enamik pisteid on küll poole sajandi jooksul ilmunud kirjandusest leitavad, kuid nende otsimine ise nõuab kannatlikkust. Valminud 10 juhendit on esitletud füüsiliselt otse retsensendile ja kaitsmiskomisjonile.
Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2022) Kull, Tiina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Kultuuripärandi loovrakendused; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö “Nööbiliistuga rahvarõivasärgid Eestis. Pärandtehnoloogiline uurimus esikinnise konstruktsioonidest” täidab tühimikku eesti rahvarõivaste õmblemise traditsioonides. Pärandtehnoloogilist esemeuurimust kasutades uuriti 154 nööbiliistuga särki Eesti Rahva Muuseumis. Töö on jagatud kolmeks peatükiks. Neist esimeses antakse ülevaade kõigest, mis on seni teada nööbitava esikinnisega särgist. Töö teises osas kirjeldab autor lähemalt tehtud esemeuurimust, täpsustab ja põhjendab valimi moodustamist ning selgitab põhjalikult lahti töö meetodi. Valimi moodustunud 154 särgi põhjal saab öelda, et muuseumis on sajandi jagu särke, vanim neist valmistatud juba 1840. aastal ning uuem sada aastat hiljem. Nööbiliistuga särke on väga palju kogutud Muhust ja Läänemaalt, ülejäänud Lõuna-Eesti kihelkonnad on ühtlaselt, aga hõredalt kaetud. Särkide juures võib täheldada, et 1890. aasta paiku toimuvad mitmed olulised muudatused: hakkab kaduma kaenlalapp, üha rohkem kasutatakse särkide valmistamisel puuvillast kangast ning õlalapid asenduvad passe ehk klatstükiga. Veel võib märgata naistesärgi rinnalõhiku sisselõike lühenemist. Uuritud valimi põhjal töötas autor välja kuus nööbiliistu tüüpi: ette volditud kimbuga nööbiliist, taha volditud kimbuga nööbiliist, kroogitud kimbuga nööbiliist, nöörvoldiga nööbiliist, rinnalapiga nööbiliist ja viimasena rinnalapi ning nabalapiga nööbiliist. Kolmandas sisupeatükis tõmbab autor joone rahvarõivaste ja linnamoelise rõivastuse vahele. Analüüsides rahvarõivaid kui kultuurilist konstruktsiooni ning jõuab rahvarõivaste määramise mudelini.
Pärnumaa tanud: tikandite mustrimotiivid, valmistamine tänapäeval ning traditsioonilised kandmisviisid
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2020) Vaimann, Agnes; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Peipsi läänekaldal elanud vanausuliste meestesärgid 20. sajandi esimesel poolel ja nende valmistamine tänapäeval
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Renser, Mari-Liis; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Antud töö eesmärgiks on kaardistada ja kirjeldada praegu Eestis olevad säilinud särgid ning määratleda, milliseid materjale, tehnoloogilisi võtteid, lõikeid ja mustreid on kasutatud Eesti aladel elanud vene vanausuliste meestesärkide valmistamiseks ja milline on enamlevinud särgitüüp? Praktilise osana valmis vanausuliste meestesärk Iisaku muuseumi eseme AF 526 eeskujul. Töö koosneb kolmest peatükist, millest esimeses antakse ülevaade vanausuliste ajaloost Eestis, teine peatükk kirjeldab vanausuliste meestesärke suuliste ja esemeliste allikate põhjal ja sisaldab ka vanemat fotomaterjali. Kolmandas peatükis saab lugeda kuidas valmis lõputöö praktiline osa. Töö lisades on ära toodud fotod muuseumiesemetest ja valmistatud särgi lõikejoonised ning tikkimismuster.
Pilutikand Viljandimaa rahvarõivastel
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2018) Kõverik, Riina; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2016) Kuus, Triin; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvusliku käsitöö osakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil
Lõputöö Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna - Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani, Suure-Jaani põlled ja tanud eesmärgiks on anda ülevaade Põhja-Viljandimaa tanudest, tuues välja nende sarnasusi ja erinevusi, millistest materjalidest ja kuidas nad on valmistatud. Põhja-Viljandimaa nelja kihelkonna põlledest on tehtud põhjalik uurimus juba varasemalt seminaritöö käigus. Antud töö uurimuslik osa annab ülevaate Eesti tanudest, tavalistest lihtsalõikelistest tanudest. Selgitatud on tanu osad ja mõisted. Väike kokkuvõte on tanu tähtsusest meie rahvakommetes. Eraldi peatükk kajastab Põhja-Viljandimaa tanude iseloomulikke tunnuseid Põltsamaa, Pilistvere, Kolga-Jaani ja Suure-Jaani kihelkondades. Töö teine pool koosneb nelja kihelkonna tanude ja põllede valmistamise kirjeldusest. Lõputöö praktilise osa eesmärgiks oli igast neljast kihelkonnast teostada üks põll ja üks tanu, mis kuuluvad ajaliselt ühte perioodi ja seetõttu on ühe tervikliku komplekti osad. Minu sooviks oli nende esemete valmistamise protsess praktiliselt ise läbi teha, et saada reaalne kogemus. Praktilise tööna valminud komplekte valmistades püüdsin saavutada museaalidele võimalikult sarnase tulemuse.
Põltsamaa abielunaise eri ajastute rahvarõivastes nukud Põltsamaa muuseumile
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2024) Niklus, Vaike; Raud, Inna, juhendaja; Jürgen, Tiina, konsultant; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia õppekava; Tartu Ülikool. Viljandi kultuuriakadeemia. Rahvuslik tekstiil; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Rahvarõiva käiste kurrutamine Eestis
(TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2023) Raudsepp, Age; Raud, Inna, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärandtehnoloogia magister; Tartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond
Magistritöö „Rahvarõiva käiste kurrutamise tehnoloogia Eestis“ tutvustab käisepihtade kurrutamist, nii traditsioonilisi töövõtteid, kui tänapäevaseid võimalusi. Magistritöö eesmärk on käiste piha kurrutamise kui tänapäeval sisuliselt unustatud oskuse taas tutvustamine ja rahvarõivaste kandmise juures taas käibele toomine. Uurimistöö jaguneb kolmeks sisupeatükiks. Esimeses peatükis käsitletakse kurrutatud käiste uurimislugu ja metoodikat. Teises peatükis on uurimise all kurrutatud käiste leviala ja käiste kurrutamise algupärased töövõtted ja -vahendid. Kolmandas peatükis saavad üle vaadatud mõned tänapäevased töövõtted ja -vahendid käiste kurrutamiseks.