Browsing by Author "Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja"

Now showing 1 - 20 of 21

Akadeemilise prokrastineerimise, rööprähklemise, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise ja akadeemilise edukuse vahelised seosed Eesti üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Kattago, Mari; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös analüüsiti akadeemilise prokrastineerimise, rööprähklemise, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise ning akadeemilise edukuse omavahelisi seoseid Eesti bakalaureuse taseme üliõpilaste hulgas. Samuti uuriti, kas esineb erinevusi antud uuringus osalemist prokrastineerimiseks ja mitte prokrastineerimiseks hinnanud üliõpilaste vahel. Uuringus osales 227 üliõpilast vanuses 19-55 eluaastat (M = 25.0; SD = 7.55). Töös leiti, et üliõpilased, kellel on kõrgem keskmine hinne väitsid, et tegelevad harvem akadeemilise prokrastineerimisega, rööprähklemisega ning õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamisega. Statistiliselt olulised erinevused ilmnesid ka uuringus osalemist prokrastineerimiseks ja mitte prokrastineerimiseks hinnanud üliõpilaste vahel, sealjuures eriti tugevalt õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamise osas. Uuringu tulemused näitavad, et õppetöö edasilükkamisel, õppetöö ajal sotsiaalmeedia kasutamisel, mitme erineva tegevusega samal ajal korraga tegelemisel ning akadeemilisel edukusel on olulised omavahelised seosed ning antud käitumistele tuleb oluliselt enam tähelepanu pöörata ning vajadusel käitumisi ka reguleerida.
Eesti matemaatikaõpetajate ettevalmistus, oskused ja valmisolek koolis töötamiseks
(Tartu Ülikool, 2020) Maal, Eneli; Mikkor, Kristel, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas magistritöös uuriti matemaatikaõpetajate valmisolekut ja kitsaskohti koolis õpetajana töötamiseks. Ülevaade on vajalik, et teada saada kitsaskohad õpetajate töös ja nende ettevalmistuses ning arendada õpetajahariduse erialasid ülikoolis. Taustaandmete ja enesekohaste hinnangute saamiseks kasutati veebipõhist küsimustikku. Tulemusi võrreldi eelnevalt toimunud uuringutega õpetajate pädevuste ja oskuste ning vajaliku täiendõppe kohta üldiselt nii Eestis kui mujal maailmas. Leiti, et nooremad ja lühema tööstaažiga õpetajad tunnevad end ebakindlalt ja sooviksid saada rohkem teadmisi üldiselt õpetamisest, eriliste ja käitumisraskustega õpilastega töötamisest. Vanemad ja staažikamad õpetajad tunnevad, et vajavad lisateadmisi digivahendite valdkonnas. Oluline tegur õpetaja kindluse ja kiirema sisseelamise jaoks on kollektiivne toetus.
Eesti noorteühingute juhtide isiksuseomaduste seosed ühingu töös kasutatavate suhtlusmeetoditega
(Tartu Ülikool, 2017) Peekmann, Elina; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemad uuringud on näidanud, et isiksuseomaduste ning juhtimise ja kommunikatsiooni vahel leidub seoseid. Käesolev töö uurib Eesti noorteühingute juhtide isiksuseomaduste ja ühingu töös kasutatavate verbaalsete suhtlusmeetodite vahelisi seoseid. Selleks viidi noorteühingute juhtide seas läbi küsitlus. Uuringus osales 53 noorteühingute juhti vanusevahemikus 15-37 (M = 22.92, SD = 3.92; naisi 62.3%, mehi 37.7%), kes täitsid 61 väitest/küsimusest koosnevat küsimustikku, milles uuriti noorteühingute juhtide isiksuseomaduste, organisatsiooni ning noorteühingus kasutatavate suhtlusmeetodite kohta. Andmeanalüüsi tulemused näitasid, et noorteühingute juhid suhtlevad kõige sagedamini sotsiaalmeedia vahendusel, näost näkku ja e-maili teel. Suhtlusmeetodite kasutamise omavahelisel võrdlusel leiti mõõduka efektisuurusega statistiliselt olulised seosed näost näkku suhtlemise ja käsitsi kirjutatud sõnumite teel suhtlemise vahel, videokõne ja MMS-i teel suhtlemise vahel, sotsiaalmeedia ja SMS-i teel suhtlemise vahel ning SMS-i ja MMS-i teel suhtlemise vahel. Isiksuseomaduste ja suhtlusmeetodite seosteanalüüsis leiti mõõduka efektisuurusega statistiliselt olulised seosed neurootilisuse ja meeskonnatöö platvormil suhtlemise vahel, kogemusele avatuse ja sotsiaalmeedias suhtlemise vahel ning sotsiaalsuse ja videokõne teel suhtlemise vahel.
Eestikeelse Nutitelefonisõltuvuse Küsimustiku adapteerimine ja valideerimine
(Tartu Ülikool, 2016) Rosenvald, Valdur; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Arvestades nutitelefonide laialdast levikut Eestis on vaja mõõtevahendit, mis potentsiaalseid nutitelefonisõltlasi eristaks ja selleks adapteeriti käesolevas töös Kwoni jt (2013) loodud Nutitelefonisõltuvuse Kusimustik (SAS; 33 kusimust) eesti keelde (E-SAS). Komplekti kusimustikke, sh eestikeelse Nutitelefonisõltuvuse Kusimustiku (E-SAS) ja Internetisõltuvuse Testi (Young, 1998) täitsid 766 (N = 596; M =170) täiskasvanut vanuses 18-71 aastat (M = 26.10; SD = 6.73). E-SAS-i psuhhomeetriliste omaduste kontrollimiseks tehti faktoranaluus, dispersioonanaluusid, sisereliaabluse test ning korrelatsioonianaluusid kusimustike vahel. Korrelatsioon E-SAS-i ja E-IAT-i vahel oli r = .62, p < .001, E-SAS-i Cronbachi alfa oli .91, kordustesti korrelatsioon oli r = .88, p < .001, mis koos teiste tulemustega viitab, et E-SAS on reliaabne ja valiidne ning võimaldab enesekohase kusimustiku abil hinnata potentsiaalse nutitelefonisõltuvuse tõsidust.
Enesekohaselt raporteeritud ja objektiivselt mõõdetud Instagrami kasutuse vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2019) Pruunsild, Patrik; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalmeediarakenduse Instagram puhul on läbi viidud mitmeid uuringuid, mis kaardistavad antud rakenduse seoseid inimese vaimse tervise ja heaoluga. Varasemalt on Instagrami uuringud toetunud peamiselt enesekohaselt raporteeritud hinnangutele. Käesolevas töös uuriti enesekohaselt raporteeritud hinnangute ja objektiivsel meetodil mõõdetud andmete vahelisi seoseid Instagrami kasutuse lõikes. Samuti uuriti Instagrami erinevate funktsioonide kasutuse sagedust mõõtva Instagrami Kasutuse Sageduse Skaala faktorstruktuuri ja Instagrami kasutust soo ja vanuse lõikes. Sotsiaal-demograafiliste andmete ja enesekohaselt raporteeritud hinnangute saamiseks kasutati veebipõhist küsimustikekomplekti. Objektiivsel meetodil mõõdetud andmed koguti rakendusega App Usage - Manage/Track Usage. Instagrami Kasutuse Sageduse Skaalat saab kasutada ühedimensionaalse mõõdikuna. Enesekohaselt raporteeritud hinnangute ja objektiivsel meetodil kogutud andmete vahel leiti positiivsed seosed. Enesekohaselt raporteeritud hinnangud ei ennusta aga objektiivsel meetodil mõõdetud andmeid, kui arvesse võtta sugu ja vanus. Sotsiaal-demograafiliste andmete analüüsist selgub, et naissoost inimesed on sagedasemad Instagrami kasutajad. Käesolev uurimistöö aitab paremini mõista Instagrami kasutust ja selle mõõtmist.
Facebooki aktiivse-passiivse ja avaliku-privaatse kasutamise seosed enesehinnangu ja isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2016) Pahker, Anna-Kati; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Sotsiaalmeediakanalite (sh Facebooki) populaarsus on seoses tehnoloogia arenguga pideval ja kindlal tõusuteel, mis tähendab, et võimalike ohtude vältimiseks on vajalik sotsiaalmeediakanalite kasutamise sügavam uurimine. Käesolevas töös on luubi all Facebook ning selle aktiivne-passiivne ja avalik-privaatne kasutamine, enesehinnang ja isiksus. Et Facebooki kasutamise dimensioonide, enesehinnangu ja isiksuseomaduste vahel seoseid uurida, adapteeriti ja valideeriti Frisoni ja Eggemonti (2015) kümnest küsimusest koosnev Mitmedimensiooniline Facebooki Kasutamise Skaala (MSFU) eesti keeleruumi. Andmeanalüüsis kasutati 121 (N = 121) küsimustikke (sh MSFUE, Facebooki reaalse kasutamise küsimustik, isiksuseküsimustik ja enesehinnangu skaala) täitnu andmeid, kelle vanuse varieerusid 18 ja 34 (M = 22,52; SD = 3.1) vahel. Töös leiti seos Facebooki aktiivse-avaliku kasutamise ja ekstravertsuse ning Facebooki aktiivse-privaatse kasutamise ja sotsiaalsuse vahel. Samuti leiti positiivne korrelatsioon Facebooki passiivse kasutamise ja neurootilisuse vahel. Enesehinnangu, teiste isiksuseomaduste ja Facebooki kasutamise vahel seoseid ei leitud.
Facebooki kasutuse dimensioonide seosed isiksuse, eluga rahuloluga ja sotsiaalse võrdlusega
(Tartu Ülikool, 2017) Kuljus, Joosep Kristjan; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Enam kui miljardi igapäevase kasutajaga Facebook pakub väga hea ülevaate ühiskonnas toimuvatest sotsiaalsetest protsessidest. Facebooki kasutamisel võib selle kasutajale olla nii positiivseid kui negatiivseid mõjusid, mistõttu on oluline uurida neid täpsemalt uurida. Antud uurimistöös uuritakse Facebooki kasutamise erinevate dimensioonide (aktiivne-avalik, aktiivne-privaatne ja passiivne) seoseid isiksusega, eluga rahuloluga ja kalduvusega sotsiaalsele võrdlusele. Uurimistöö raames koostatud küsimustikuga (sotsiaal-demograafilised andmed; Facebooki kasutamise skaala; eluga rahulolu skaala; kalduvus sotsiaalsele võrdlusele; isiksusetest) koguti analüüsimiseks 318 vastaja andmeid. Vastajad olid vanuses 18-64 (M = 26.69, SD = 9.06; 87.74% naised). Töös leiti, et neurootilisus, ekstravertsus ja kalduvus sotsiaalsele võrdlusele on korrelatsioonis Facebooki kasutamise skooridega. Facebooki kasutamist ja selle dimensioone saab ennustada kalduvusest sotsiaalsele võrdlusele ja ekstravertsusest. Eluga rahulolu ja Facebooki kasutamise vahel seoseid ei leitud.
Ilmajäämishirmu (FoMO) küsimustiku adapteerimine ja valideerimine eesti keelde
(Tartu Ülikool, 2018) Raudlam, Maris; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Magistritöö eesmärk on uurida ilmajäämishirmu (FoMO) eestikeelse küsimustiku psühhomeetrilisi omadusi, valiidsust ja reliaablust, ning kohandada küsimustik eesti keelde. FoMO peegeldab vajadust olla pidevalt kursis sellega, mida teised teevad. See on hirm, et teised kogevad meelepäraseid elamusi, millest inimene tunneb ennast ilmajäänuna. FoMO on varasema kirjanduse põhjal seotud problemaatilise nutitelefonide ja sotsiaalmeedia kasutamise ning psüühikahäiretega (nt depressioon ja ärevus). Käesolevas uurimuses osales 426 inimest, kes täitsid küsimustikekomplekti, millega hinnati FoMO faktorstruktuuri, sisemist kooskõla, ennustavat ja konkureerivat valiidsust ning gruppidevahelisi erinevusi FoMO skooris. Tulemused näitasid, et eestikeelne FoMO omab vastuvõetavat sisemist kooskõla ning ühefaktorilist struktuuri. FoMO on positiivselt seotud problemaatilise nutitelefonikasutusega ning depressiooni, üldise ärevushäire ja sotsiaalfoobia sümptomitega. Lisaks esines seos vanusega - noorematel inimestel esinevad kõrgemad FoMO skoorid. Magistritöö tulemusena saab järeldada, et eestikeelne FoMO on usaldusväärne mõõdik, mida edasistes uurimustes kasutada.
Instagrami kasutuse seosed emotsionaalse enesetundega
(Tartu Ülikool, 2019) Jürimäe, Kadi; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Varasemalt on leitud mitmeid seoseid sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse tervise vahel, kuid vähem on uuritud, missugust rolli omab selles seoses konkreetselt Instagram. Seetõttu uuriti käesolevas töös, kuidas on Instagrami kasutus seotud emotsionaalse enesetundega. Valimisse kuulus 339 täisealist Instagrami kasutajat (279 naist ja 57 meest) vanuses 18-51 aastat (M = 23.88, SD = 5.60). Emotsionaalse enesetunde mõõtmiseks kasutati EEK-2 ning Instagrami kasutamise uurimiseks kasutati Instagrami kasutamise sageduse skaalat ning lisaks küsiti uuringus osaleja postituste, jälgijate ning jälgitavate arvu. Korrelatsioonanalüüsi tulemusena selgus, et enesekohaselt raporteeritud Instagrami kasutuse, konto omamise aja, jälgijate, jälgitavate ja postituste arvu ning emotsionaalse enesetunde vahel seosed puudusid või olid nõrgad. Mitmese lineaarse regressiooni analüüsi tulemusena leiti, et sagedasemat Instagrami kasutust ennustab naissugu.
Internetinõustaja poole esmapöördumise ajalised mustrid Lahendus.neti ja Peaasi.ee näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Tirel, Maili; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Purre, Merle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesoleva uurimistöö eesmärk oli uurida internetinõustaja poole esmapöördumiste ajalisi mustreid Lahendus.neti ja Peaasi.ee andmebaaside näitel. Töös analüüsiti 3291 esmapöördumise kellaaega (täistundides), nädalapäeva ja aastaaega, et selgitada välja, kas neis leidub seaduspärasusi. Mitteparameetriline, graafiline lähenemine viitas sellele, et enim esmapöördumisi tehakse pigem õhtusel ajal, nädala alguses ning pimedamatel aastaaegadel (sügis, talv). Multinomiaalse logistilise regressiooni tulemused kinnitasid osaliselt neid leide. See on esimene töö, mis uuris internetinõustamisi ajalisi mustreid ja tulemused on olulised, et hõlbustada internetinõustajate tööd.
Kasutamisteavituste mõju problemaatilisele ja objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutusele
(Tartu Ülikool, 2018) Raudsik, Karina; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Täht, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Probleemne nutitelefonikasutus (PNK) on liigne, personaalsele ja sotsiaalsele elule negatiivsete tagajärgedega seotud nutitelefoni kasutamine. Varasemalt on näidatud kõrgema PNK seoseid erinevate psüühikahäirete sümptomite tõsiduse, füüsiliste vaevuste ja ka muude igapäevaelu puudutavate probleemidega. Käesolevas töös uurisin objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutuse näitajate seoseid PNK-ga ning senise nutitelefonikasutuse meeldetuletuste/teadete mõju kasutusele ja/või PNK-le. PNK-d mõõtsin lühendatud eestikeelse Nutitelefonisõltuvuse Küsimustikuga (E-SAPS18) ning kasutusandmete kogumiseks ja teadete kuvamiseks oli rakendus App Usage – Manage/Track Usage. Ööpäevane keskmine kasutusaeg kogu uuringu vältel oli positiivselt seotud enesekohaselt raporteeritud kõrgema PNK-ga, kuid ööpäevane keskmine kasutuskordade arv ei olnud seotud kõrgema PNK-ga. Meeldetuletused vastava päeva kasutuse kohta avaldasid mõju ööpäevase keskmise kasutusaja vähendamisele, kuid mitte ööpäevase keskmise kasutuskordade ega PNK vähendamisele. Antud uurimistöö aitab paremini mõista PNK-d.
Mängulise Töödisaini Küsimustiku (PWD-12) arendamine
(Tartu Ülikool, 2018) Tüvi, Kristi-Maria; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Kruup, Kaspar, juhendaja; Uusberg, Andero, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Töödisaini ja selle mitmeid hüvesid töökeskkonna parendamiseks on varasemalt korduvalt uuritud, kuid seda harva mängulises kontekstis. Mängulist töödisaini iseloomustab pidev sisemine tahe enda tööd võimalikult nauditavaks ja haaravaks kujunda, rakendades seejuures mängulisi võtteid. Mängulist käitumist tööl on küll varasemalt käsitletud, kuid selliste käitumiste mõõtmiseks puudub usaldusväärne skaala. Käesoleva magistritöö eesmärk on arendada Mängulise Töödisaini Skaalat (Playful Work Design Scale, PWD) läbi esmalt eesti keelde tõlkimise ning lühema, 12-väitelise versiooni loomise. Küsimustiku valiidsuse ja reliaabluse uurimiseks lisati see suuremasse küsimustikepatareisse, mida esitati koostööuuringu käigus erinevatele Eesti organisatsioonidele. Küsimustikku täitsid 468 täiskasvanut (359 naist; 104 meest; 5 teadmata) vanuses 18-70 aastat (M = 37.65, SD = 12.53). PWD-12 psühhomeetriliste omaduste kontrollimiseks viidi läbi faktoranalüüs, sisereliaabluse test, kordustesti korrelatsioonianalüüsid ning faktoranalüüs. PWD-12 Cronbachi alfa oli .87, kordustesti korrelatsioon oli r = .72, PWD-12 saavutas stabiilse 2-faktorilise struktuuri ning esitatud hüpoteesid said kinnitust. Need tulemused viitavad, et PWD-12 on valiidne ja reliaabne skaala, mida on võimalik edasistes uuringutes mängulise töökäitumise mõõdikuna kasutada.
Matemaatikaõpetajate enesetõhusus ja suhtlemine õpilaste ning kolleegidega
(Tartu Ülikool, 2020) Taar, Eve; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesolevas töös “Matemaatikaõpetajate enesetõhusus ja suhtlemine õpilaste ning kolleegidega” uuriti matemaatikaõpetajate probleeme ja toimetulekut tööga seoses nende suhtlemisoskustega. Töös uuriti õpetajate enesetõhusust ja nende suhtlemisoskust, aga ka töökeskkonda ja kolleegidega suhtlemist puudutavaid aspekte. Selleks uuriti matemaatikaõpetaja enesetõhusust ja tema tööl tekkinud probleemide lahendamist kvantitatiivselt küsimustiku abil. Tulemusi võrreldi eelnevalt toimunud uuringutega õpetajate enesetõhususe kohta üldiselt ning mõningate maailmas läbi viidud uuringutega matemaatikaõpetajate enesetõhususest. Õpetajate ja õpilaste vahelises suhtlemises mõjutas enesetõhusust positiivselt õpilastele vajalikku nõu andmine ja nende ainealaste probleemide lahendamine. Samuti oli näha, et õpilased julgesid oma probleemidega õpetajate poole pöörduda ja abi otsida. Eesti matemaatikaõpetajad pidasid end osavaks suhtlemisel õpilaste, kolleegide ja lastevanematega. (nt suurem osa õpetajatest nõustus väitega: Püüan igati abiks olla õpilaste ainealaste probleemide lahendamisel). Hea töökeskkonna ja kolleegide mõju õpetajate enesetõhususele oli valdavalt positiivne. Ilmnesid mõningad meeskonna tööga seotud probleemid, mis annavad alust edaspidisteks uuringuteks. Madalad seosed ilmnesid siin väidetes, kus õpetajad ei soovinud võtta osa ühisüritustest, ega jagada oma tööküsimusi kolleegidega. Edaspidistes uuringutes võiks välja tuua, millised tegurid aitavad kaasa meeskonnatöö parendamisele ja milliseid koolitusi tuleks selleks rakendada.
Nutiseadmete kasutamise ja sotsiaalmajandusliku olukorra seosed akadeemilise edukusega
(Tartu Ülikool, 2017) Raudsepp, Anton; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti nutiseadmete kasutamise seoseid PISA 2015 testi sooritanud õpilaste loodusteaduste testi tulemusega. Lisaks sellele sooviti välja selgitada kui palju on seotud sotsiaalmajanduslik olukord akadeemilise edukusega. Uuringus osales 6147 15-aastast õpilast. Tulemustest järeldus, et nutiseadmete kasutamine nii koolis kui ka väljaspool kooli on negatiivselt seotud akadeemiliste tulemustega. Seevastu parem sotsiaalmajanduslik olukord on seotud kõrgemate testitulemustega. Poiste ja tüdrukute vahel ei olnud erinevusi nutiseadmete kasutamise vahel koolis või väljaspool seda.
Piirkondlikud erinevused matemaatikatulemustes (2015-2018) ja sotsiaalmajandusliku tausta ning IKT roll selles
(Tartu Ülikool, 2021) Kure-Pohhomov, Juudit; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatika ja statistika instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli teada saada, millised on piirkondlikud erinevused PISA uuringu, põhikooli lõpueksami ja gümnaasiumi riigieksamite matemaatikatulemustes, arvestades sotsiaalmajanduslikku tausta ja IKT vahendite kasutamist õppetöös. Valim koosnes 2907 eesti õppekeelega kooli õpilasest, kes osalesid 2015. aastal PISA uuringus ning sooritasid samal aastal põhikooli lõpueksami. Linnapiirkondade (linnakoolide) õpilased ja maapiirkondade (maakoolide) õpilased jaotusid vastavalt 65,4% (n = 1901) ja 34,6% (n = 1006). Keskmiste tulemuste võrdlemiseks kasutati sõltumatute gruppide t-testi ning kovariatsioonanalüüsi. Riigieksami tulemuste ennustamiseks kasutati mitmest regressioonanalüüsi ning IKT mustrite uurimisel sõltumatute gruppide t-testi. Leiti, et maa- ja linnakoolide õpilaste tulemused PISA matemaatikas ning laia matemaatika riigieksami tulemustes erinevad statistiliselt olulisel määral ja seda ka siis, kui arvestada sotsiaalmajandusliku staatusega. Paremat laia matemaatika riigieksami tulemust ennustavad kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus, asukoht (linn) ning PISA matemaatika või põhikooli lõpueksami paremad tulemused. Paremat kitsa matemaatika riigieksamit ennustavad kõrgem sotsiaalmajanduslik staatus ning paremad PISA matemaatika või põhikooli lõpueksami tulemused. Lisaks osutus ühe regressioonimudeli puhul oluliseks ka IKT vahendite kasutamise sagedus koolis. IKT vahendite kasutamissagedusel maa- ja linnakoolide vahel statistiliselt olulisi erinevusi ei esinenud. Maakoolides kasutatakse linnakoolidest enam IKT vahendeid grupitöödeks ja klassikaaslastega suhtlemiseks. Saadud tulemused võivad viidata sellele, et piirkondlikud erinevused avaldavad mõju õpilaste edasisele hariduskäigule.
Praktikavõimalused IT-ettevõtetes Eestis tudengite ja ettevõtete perspektiivist: pilootuuring
(Tartu Ülikool, 2020) Rist, Allan; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Paales, Mirjam, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut
Information technology is an important branch of the economy that has developed rapidly. The need for employees in the IT sector has risen faster than the educational system could adapt. During the research, students from the University of Tartu and companies which participated in a project called "Vali-IT" were questioned. The goal of the research was to study students' experience in an internship and companies' suggestions, experiences, and goals for internships. The present pilot study gathered input for the following research by collecting information about patterns, satisfaction, and suggestions from students and companies. Students' sample size was 125 of which 47 people had participated in an internship and their answers could be analysed. Companies' questionnaire was sent to 47 companies of which 7 responded. The results showed that the best-known internship was Playtech's. 20 (42%) students started working in the company they interned for, meanwhile only 7 (15%) students interned without a wage. The biggest expectation for students was to get hired and earn wages. 32 (68%) students found that interning increased their interest in the field. It appeared that COVID-19 had made organising an internship and being chosen as an intern more difficult compared to last year. Companies' main purpose in organising an internship was to recruit new employees. The results of the research brought attention to growth opportunities which could be made better. Although, before applying any changes, more research is needed.
Problemaatilise ja objektiivselt mõõdetud nutitelefonikasutuse seosed isiksuseomaduste (Suure Viisiku) ja impulsiivsusega
(Tartu Ülikool, 2018) Lepland, Tuuli; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Antud töö eesmärgiks oli uurida inimeste objektiivselt mõõdetud ja problemaatilise nutitelefonikasutuse (PNK) seoseid isiksuseomaduste (Suure Viisiku) ja impulsiivsusega. Suure Viisiku omadusi (neurootilisus, ekstravertsus, avatus kogemusele, sotsiaalsus ja meelekindlus) mõõdeti XS-5 küsimustikuga ning impulsiivsust AMIS skaalaga, mis mõõdab eraldi nii adaptiivset (kiire otsustamise stiil, elamustejanu) kui maladaptiivset (mõtlematus, pidurdamatus) impulsiivsust. Problemaatilist nutitelefonikasutust mõõdeti E-SAPS18 testiga. Nutitelefonikasutust mõõdeti objektiivselt App Usage rakendusega, mis mõõdab inimese ööpäevast nutitelefoni kasutusaega ja -kordi (mitu korda telefoni ööpäevas lahti tehakse ja vaadatakse). Valimisse kuulus 114 inimest. Rakendus oli telefoni seadistatud 3 nädalat. Selgus, et PNK skaalal kõrgema skoori saanud uuritavate keskmine nutitelefoni kasutusaeg ning - sagedus olid suuremad, nad said kõrgemaid skoore ka neurootilisuse, ekstravertsuse, mõtlematuse ning pidurdamatuse skaalal. PNK skooriga oli negatiivselt seotud sotsiaalsuse skaala tulemus. Inimese nutitelefoni ööpäevasel keskmisel kasutusajal oli statistiliselt oluline positiivne seos PNK skooriga, keskmiste kasutuskordade, mõtlematuse ja pidurdamatusega. Inimese nutitelefoni ööpäevasel keskmistel kasutuskordadel oli statistiliselt oluline positiivne korrelatsioon PNK-ga, keskmise kasutusaja, ekstravertsuse, mõtlematuse ja pidurdamatusega.
Problemaatilise nutitelefoni kasutuse ja emotsionaalse enesetunde vahelised seosed
(Tartu Ülikool, 2019) Schwarz, Rosiine-Johanna; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Problemaatiline nutitelefoni kasutus (PNK) on liigne nutitelefoni kasutus, kus see avaldab mõju inimese vaimsele või füüsilisele tervisele. Varasemalt on uuritud PNK seoseid psühhopatoloogiatega ja õppeedukuse ning tööga. Käesolevas töös uuriti, kuidas on PNK seotud depressiooni ja üldistunud ärevushäire sümptomitega, vanuse, soo ja keskmise kasutusajaga. PNK-d mõõdeti lühendatud eestikeelse Nutitelefonisõltuvuse Küsimustikuga (E-SAPS18), emotsionaalse enesetunde mõõtmiseks kasutati Emotsionaalse Enesetunde Küsimustikku (EEK-2) ja nutitelefoni keskmine kasutusaeg ning nutitelefoni keskmine kasutuse sagedus olid enesekohaselt raporteeritud. PNK ja depressiivsuse skoori ning PNK ja üldistunud ärevushäire skoori vahel olid mõõdukad positiivsed seosed. PNK ja enesekohaselt raporteeritud nutitelefoni keskmise kasutusaja vahel oli keskmine positiivne seos. PNK ja vanuse vahel olulisi seoseid ei leitud. PNK ja sugu on omavahel oluliselt seotud. Antud uurimistöö aitab paremini mõista PNK-d ja selle seoseid vaimse tervisega.
Sotsiaalse võrdluse seosed sotsiaalmeedia kasutamise, isiksuse ning eluga rahuloluga Eesti üliõpilaste näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Lehtmets, Johanna; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas uurimistöös vaadeldi sotsiaalse võrdluse seoseid sotsiaalmeedia kasutamise, isiksuseomaduste ning eluga rahuloluga Eesti kõrgkoolide õpilaste hulgas. Uuringus osales 401 inimest vanuses 19 − 58 eluaastat (M = 26.35; SD = 7.78; naisi 79.6 % ). Uuringu tulemused näitavad, et sotsiaalse võrdluse ning sotsiaalmeedia kasutamise vahel esineb positiivne seos. Isiksuseomadustest seondub sotsiaalne võrdlus positiivselt kõige enam neurootilisusega. Sotsiaalsel võrdlusel esinesid negatiivsed korrelatsioonid meelekindluse ja sotsiaalsusega. Sotsiaalse võrdluse ja eluga rahulolu vahel käesolevas töös seoseid ei leitud. Sotsiaalset võrdlust ennustav regressioonmudel kirjeldas ära 25 % sotsiaalse võrdluse tendentsi variatiivsusest ning mudelis omasid kõrgeimat ennustusvõimet sotsiaalmeedia kasutamine ning neurootilisus.
Üliõpilaste õpistiilid ning nende seosed arvutite ja nutiseadmete kasutamisega
(Tartu Ülikool, 2016) Saal, Kristiina; Täht, Karin, juhendaja; Rozgonjuk, Dmitri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas töös uuriti sügava ja pindmise õpistiili seoseid soo, akadeemilise edukuse ning arvutite ja nutiseadmete kasutamisega. Samuti uuriti seoseid arvutite ja nutiseadmete loengus kasutamise ning kaasõpilaste õppetöö häirimise vahel. Uuringus osales 434 üliõpilast vanuses 19-46 aastat (M = 23.35, SD = 4.41). Leiti, et sügavama õpistiiliga üliõpilaste hinnangud oma akadeemilisele edukusele on kõrgemad. Loengus sotsiaalmeediat sagedamini kasutavad üliõpilased on pigem pindmise õpistiiliga. Kaastudengite arvutite ning nutiseadmete sotsiaalmeedia jälgimiseks kasutamist hinnati häirivamaks kui seadmete õppetööks kasutamist. Uuringu tulemused viitavad, et arvutite ja nutiseadmete loengus kasutamise mõju vajab suuremat tähelepanu ning vajadusel reguleerimist.