Sirvi Autor "Veebel, Viljar, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 14 14

Balti riikide energiaalane koostöö lähtudes liberaalsest valitsustevahelisuse teooriast
(Tartu Ülikool, 2012) Merelaht, Joosep; Veebel, Viljar, juhendaja; Mäe, Andres, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The Baltic countries do not form a homogenous region in terms of energy mixes, supply patterns and policy objectives. Estonia is largely self-sufficient depending on the domestic oil shale production. Natural gas accounts for a slightly more than 10% of the Estonia’s primary energy balance. Lithuania has turned from a regional nuclear power into a largely gas consuming country while attempting to achieve an ambitious „energy independence” objective through various large scale measures: a new nuclear power plant in Visagina, an LNG terminal in Klaipeda, electricity and gas interconnections with Sweden and Poland. Although Latvia has a rather high level of single source gas consumption (around 30%), it wants to become a regional gas distribution hub. Latvia’s central location among the Baltics and, more importantly, vast underground storage potential provides a considerable advantage in the search for regional energy security solutions. The Baltic energy, however have considerable similarities and commonly shared broad challenges. The major challenges and objectives that the Baltics need to address are security of supply, competitive markets and sustainability. The integration of Baltic states „energy islands” into the European „energy mainland” is crucial for European Union energy policy. The European Union has facilitated the adoption of the Baltic Energy Market Integration Plan. Although the first steps have been already taken in electricity interconnections, the next phase would focus more on regional gas market integration. In this regard, interconnections between Estonia and Finland, and Lithuania and Poland are planned. The idea of the LNG-terminal has been put high on agenda in the Baltic states to become one of the important regional objectives with the help of potential EU financing. It shows, how liberal intergovernmentalism has proven right that, eventhough states are declaring cooperation, in the end of the day, the domestic interest are more important. Security of energy supply for the Baltic countries is of strategic importance from a geopolitical as well as an economic perspective. Based on relevant literature and scientific papers, it comes out that, although different strategies and development plans have great potential, they are not able to take advantage of national interest. Obstacles aris from uneven and limited interest in participating of projects and the uncertainty of the measurements. As well as the lack of specific indicators and resources.
Dublini süsteemi toimimine Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Palits, Janar; Veebel, Viljar, juhendaja; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö keskendub sellele, milliseid probleeme näevad Eesti asutused Dublini süsteemi rakendamisel Eestis ja üleeuroopalisel tasandil ning kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada. Seesugune uurimiseesmärk püstitati lähtuvalt varasematest uurimustest, mille kohaselt näevad EL-i liikmesriigid Dublini süsteemi rakendamisega seotud probleeme ja nende põhjuseid erinevalt. Samas on Eesti perspektiivi Dublini süsteemi toimimisele vähe uuritud. Töö teoreetilise lähtekohana kasutati avaliku hüve teooriat, seega vaadeldi Dublini süsteemi, kui korraldust, mis loob selles osalevatele riikidele kindlaid hüvesid. Eesti perspektiivi uurimiseks kasutati kvalitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Töö kvalitatiivsus avaldub selles, et uurimuse käigus viidi läbi ekspertintervjuud Eesti rakendusasutuste ekspertidega. Intervjuudes kogutud andmete analüüs viidi läbi kvalitatiivse sisuanalüüsi toel. Intervjuude käigus saadud tulemusi võrreldi ametlike dokumentide ja meedias avaldatuga. Dublini süsteemi efektiivsuse hindamiseks võrreldi Eurostat-i andmeid Dublini süsteemi rakendamise kohta Eesti ja EL-i tasandil. Uurimus näitas, et Eesti asutused hindavad Dublini süsteemi toimimist kitsalt Eesti kontekstis pigem positiivselt. Positiivne hinnang põhineb paljuski sellele, et mitmed Dublini süsteemiga seostuvad negatiivsed mõjud pole Eestisse jõudnud. Probleemina tõstatus see, et Eestil endal on suhteliselt väike mõju Dublini süsteemi reformi kujundamisel. Üleeuroopalisel tasandil nähti nelja olulist probleemi – riigid ei registreeri taotlejaid, üleandmisi ei suudeta läbi viia, puudub koormajagamise süsteem ja liikmesriikide vahel puudub usalduslik koostöökultuur. Uurimuse tulemusel võib järeldada, et Dublini süsteemi olulisus Eesti jaoks suureneb, kuna üha kasvav osa rahvusvahelise kaitse taotlejaid saabub Eestisse teistest liikmesriikidest Dublini süsteemi alusel. Eesti asutuste positiivset hinnangut Dublini süsteemi praegusele toimimisele kujundab paljustki asjaolu, et Eesti koormus taotlejate vastuvõtmisel on väiksem, kui see Dublini süsteemi alusel peaks olema. Üleeuroopalises vaate puhul võib järeldada, et mitmed probleemid tulenevad Dublini süsteemi riikidevahelisest iseloomust, hüve loova grupi heterogeensusest ja süsteemi välistest teguritest, mida pole võimalik seadusandlikult mõjutada.
Euroopa Kohtu mõju Euroopa Liidu integratsioonitasemele: õppurite õiguste tagamise kaasuste näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Sõrmus, Merilen; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Although the European Court of Justice has sometimes even been called the "motor of integration" and the driving force of integration that influences the level of integration through its case law, this notion has not been commonly adopted and accepted by all theoretical approaches dealing with European integration. Debates on the ways how the role and influence of the Court of Justice on the EU integration process should be interpreted are still topical. The choice of subject for this Bachelor's thesis is based on the fact that the free movement of students in the EU and studies in other Member States have become such a common part of everyday life that the author of the thesis became interested in finding out whether and which changes have taken place in connection with the rights of students. The subject of the thesis is topical as the number of students who use the opportunity to move freely in the EU area without internal borders and to study in another Member State has statistically been growing yearly. The aim of the Bachelor's thesis was to analyse the influence of the Court of Justice on the integration level of the European Union and to find an answer to the question whether and in which cases the decisions of the Court of Justice can influence this integration level. The thesis concentrated on the analysis of the rights of students and the European Communities’ competence for education and the role of the Court of Justice in this process. The thesis posed the following hypothesis: the European Court of Justice has a dominant effect on the integration level of the European Union, but this is true only if the Member States lack a common position on the issue brought before the Court of Justice. The empirical data comprised five of the most important rulings of the Court of Justice on students' rights, which were also referred to most frequently in specialised literature. The aim of the methodological framework created for analysing the empirical data and of the analysis was to determine which of the integration theories dealt with in the thesis, i.e. neofunctionalism or liberal intergovernmentalism, better explains European integration. The empirical analysis was carried out separately for each case, but the analysed data were compared to test the hypothesis, and general conclusions were drawn on this basis. The results of the analysis did not confirm the hypothesis of the thesis and the influence of the Court of Justice on the integration level had to be affirmed even in situations where the Member States had a common position which was almost without exception contrary to the opinion of the Court of Justice on the specific issue. The ruling of the Gravier case showed that the Court of Justice does not allow Member States to dictate the way how to interpret Community law or how to define a specific term (in this case the term "vocational training") in Community law. Basically the court stated in the Gravier ruling that the possibilities for obtaining education and internships and participation in studies are regulated by Community law, which is why it is forbidden to discriminate against students from other Member States on the basis of citizenship, which also applies to prescribing an enrolment fee as a precondition to being admitted to a vocational training course. The court ruling in the Blaizot case where the Court found that the term "vocational training" does not exclude university education and extended this term on certain conditions also to university studies was one step forward in increasing integration in the field of the Community's competence for education. The change in the integration level could not be considered defined in the ruling made in the Brown case where the Court stated clearly that the development level of Community law regarding competence for education during the preliminary ruling does not allow for subsistence and education allowances given to university students of other Member States to be considered to belong within the scope of the Treaties. While in the Gravier and Blaizot case, the Member States submitting their comments lacked the necessary number of votes to have a blocking minority in the Council of the European Union during the preliminary ruling procedure, which would have allowed them to block unfavourable decisions taken via qualified majority voting in the Council of the European Union, the blocking minority was reached in the Brown case. In the Grzelczyk case the Court of Justice dealt with rights stemming from European Union citizenship and solved issues related to the conditions of receiving social benefits. The Court of Justice stated in its ruling that developments have taken place in the EU’s competence for education, making it necessary to change previous case law, i.e. the statements of the Brown case, and to take the position that the EU law recognises certain financial solidarity between Member States and hence also the right of students from other Member States to receive social benefits if certain conditions are met. Despite the existence of a common position of the Member States contradicting the Court of Justice in the Grzelczyk case, the Court made a ruling that could be considered as reinforcing the level of integration. The Member States laid a significantly strong emphasis on the preliminary ruling procedure in the Bidar case, which dealt with issues on receiving study loans, and they took the common position that subsistence allowances do not fall within the scope of the Treaties. Despite the strong opposition by the Member States and the European Commission, the Court found that education allowances in the form of study loans and stipends belong within the scope of the Treaties, and hence extended the rights of students. As the Court of Justice made decisions that clearly increased the rights of students and the Community's competence for education and did this despite the common opposition by the Member States, it can be said that the neofunctionalist integration approach proved to be more accurate. However, the court rulings analysed in this thesis alone are not a sufficient basis to state unambiguously that the Court made rulings reinforcing the integration level regarding the competence for education with the clear aim of increasing its own influence and role, which is why the accuracy of the neofunctionalist integration theory cannot be definitively affirmed. The thesis concludes that the European Union integration process is essentially such a multifaceted and complex process that neither approach alone, i.e. either neofunctionalism or liberal intergovernmentalism, can fully explain the European integration process and the role of intergovernmental institutions in it, which is why further research in this field will be necessary.
Euroopa Liidu ühtse välispoliitika kujunemine konflikti lahendamisel – Liibüa konflikti näitel
(Tartu Ülikool, 2012) Naaber, Meelis; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The Lisbon Treaty introduced significant changes to the structure of the Common Security and Foreign Policy of the European Union. The crisis in Libya was the first serious test for the new institutions and members states under the new agreement. The geographical proximity of the conflict and the large influence it had on southern member states demanded action from the EU. The purpose of this thesis was to analyze the possibilities, obstacles and results of the formation of a common foreign policy in the EU in the light of the Europeanization process. In order to achieve these three objectives had to be solved. Firstly, a theoretical approach to the integration of the EU had to be selected as a comparicement for the case study. Secondly, an analysis of the behavior patterns of the actor in the foreign policy sphere was necessary. Lastly, a case study on the Libyan conflict of 2011 was conducted to examine the real life implications of theoretical aspects. Among member states some indications of Europeanization was found, but no progress in comparison with previous actions. France continually tried to upload its policies in order to amplify them. Germany had shown marks of Europeanization in the past but completely discarded them during the Libyan crisis. Great Britain continued its pragmatical relationship with the EU. The results of the study showed a lack of utilization of the mechanisms of Europeanization in the common foreign policy of the EU and the actions of the member states. The institutions of the European Union, with Catherine Ashton as the High Representative of CFSP in initiative, did not fulfill the expectations laid on them. The analysis of her actions and statements showed rather the lack of intensions then possibilities to carry her position into effect. In conclusion, the conducted case study showed rather the ongoing domination of the intergovermentalistic approach to the common foreign policy of the EU then strengthening of the mechanisms of Europeanization.
Euroopa Liidu võimalused konditsionaalsuse kasutamisel Türgi liitumisprotsessis
(Tartu Ülikool, 2012) Hakk, Janar; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The purpose of this paper is to explain the politics of Turkey’s accession into the EU by the use of conditionality. The main conclusion is that in order to most effectively assist Turkey in it’s democratization process, the EU should clearly state the accession of Turkey as the prize for fulfilling the Copenhagen criteria. Mixed and negative signals by the EU and it’s member states leads to disappointment in the Turkish public, which in turns means less support for policies demanded by the EU. Turkey’s, currently the 3rd most populous country in Europe next to Russia and Germany, quest for westernization and democratization is of great importance for the whole region. With it’s economic and military capabilities, while also being a democratic and secular muslim state it could be a great asset for the EU in it’s dealing with other countries in the neaby area. Making Turkey a member of the EU would be good for the reputation of both sides. Turkey would without a question be considered a democratic country with rule of law and respect for human rights as well as other positive connotations being a member of the EU brings forth. The EU would also gain credibility with its support for multiculturalism and equality of peoples no matter their religion or cultural background. Relations with muslim countries would probably thus be also a bit easier to handle. In reality, however, prejudice and political populism inside the EU is a strong force which hinders the EU’s ability to effectively influence Turkey by the use of conditionality. Giving Turkey more both moral and material support would surely give wished results in policy change, as it can be seen that westernization and thus democratization is the most important goal for the country even if no support from the EU can be had. The goal for Turkey is not the EU in itself, but the characteristics associated with it. There are no real big risks that Turkey could bring to the EU, as most effects seen as negative, such as budgetary stress and institutional troubles could be managed by a series of reforms, which would probably be needed anyway. Thus it would be wise for the EU to try to minimize discouraging remarks on Turkey and instead make full use of Turkey’s enthusiasm by clearly offering it membership if the conditions are met.
Eurotsoon kui optimaalne valuutapiirkond - poliitilise integratsiooni tähtsus valuutaliidu toimimiseks
(Tartu Ülikool, 2012) Raudsepp, Joosep; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The aim of my bachelor thesis was to explore and analyze the euro area according to optimal currency theory. The first part of this thesis gave an overview about the theoretical background, brought out and explained seven main criteria which have to be met in order to create currency union. Furthermore it also viewed the costs and benefits which might occur when adopting single currency and joining the monetary union. The empirical part focused on putting the theory into practice. All seven previously mentioned criteria – price and wage flexibility, factor mobility, degree of economic openness, market integration, similarities of inflation rates and finally, fiscal and political integration were analyzed according to euro area and its member states. As a result of this I found out that only two criteria were more-less fulfilled: these were market integration and similarities of inflation rates. Other criteria were not met and therefore my hypothesis was confirmed: eurozone is not an optimal currency area. I also dedicated whole chapter to the most important criteria: political integration, where I analyzed which interests dominate in the euro area and who benefits from it. I explained two main political models which have influenced eurozone the most. These models were intergovernmental bargaining, a Franco-German deal and supranational politics, international institutions and investors. As a result I found out that the most influential actors in euro area are Germany and France, whose interests dominate in the currency union. Unfortunately this does not benefit the union as a whole and is beneficiary only to the main actors in the euro area. In order to eurozone to function properly the main actors should be supranational instead of intergovernmental. To conclude I must admit that at this moment euro area is definitely not an optimal currency area and as long as there is a lack of political will and integration, the eurozone will not fit to be one also.
External governance effectiveness conditions in European Neighbourhood Policy implementation
(Tartu Ülikooli Euroopa kolledž, 2014) Tartes, Annika; Berg, Eiki, juhendaja; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Euroopa Kolledž
This paper systematises problems in European Neighbourhood Policy (ENP) implementation in three fields of research and analyses them within the external governance framework, in order to find reasons for ENP's little effectiveness. Based on two research questions and by comparing internal structural problems in the EU, domestic factors in partner countries and international influence to effectiveness conditions from external governance theory, the thesis narrows down key aspects that the external policy's effectiveness depends on. The author's own contribution is the most evidently expressed in the third part where findings are compared to theory and analysed via empirical evidence. The most decisive aspects were found to be domestic factors in partner countries, such as political regime, the interests of governments, lack of democracy, national challenges and possible conflicts in partner countries. However, internal contradictions of the ENP structure – such as EU inconsistency in conditionality application, lack of consensus and focus, conflicting goals, inappropriate one-size fitsall structure and not offering a motivating enough outcome for conducting reforms – and international variables, such as the projection of EU as a soft power, regional competition, possible alternatives to EU integration and Russian foreign policy in its near abroad, have also had its influence on ENP's performance in some cases. The analysis in this paper proves the hypothesis that external policy's effectiveness depends more on external factors than on the policy's internal structure
Itaaliasse saabunud varjupaigataotlejate nägemus Eesti lõimimisvõimekusest
(Tartu Ülikool, 2019) Saag, Enith Li; Veebel, Viljar, juhendaja; Taagepera, Rein, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Kuna 2015. aastal saabus Euroopa Komisjoni andmetel Kreeka ja Itaalia kaudu Euroopasse ligikaudu 880 000 põgenikku, tegi Euroopa Komisjon kriisiolukorra leevendamiseks ja koormuse jaotamiseks ettepaneku varjupaigataotlejaid Euroopa Liidu siseselt ümber jaotada. Eesmärk oli Kreekast ja Itaaliast suunata teistesse liikmesriikidesse 120 000 inimest. kuid siiani ei ole jõutud seda täita isegi pooles ulatuses. Teine probleem Eesti näitel seisneb selles, et põgenikud liiguvad edasi teistesse riikidesse, kus loodetakse end tunda paremini: Eestis elab 2019. aprilli seisuga 206-st ümberpaigutatud põgenikust 111. Töös analüüsitakse, kuidas suhestub asüülitaotlejate visioon Euroopa Komisjoni loodud kvoodiosistega ning milline on põgenike huvi ja valmisolek tulla Eestisse. Tegurid, mille järgi hinnata liikmesriigi võimekust lõimimiseks, on Euroopa Komisjoni hinnangul rahvaarvu suurus, sisemajanduse koguprodukt, keskmine asüülitaotlejate arv 1 miljoni elaniku kohta ajavahemikul 2010-2014 ja töötuse määr. Töö empiiriline osa põhineb 2019. aasta veebruaris läbi viidud küsitlusel 100 Itaalias viibiva asüülitaotlejaga. Uuringus osalejate vastustest peegeldub soov töötada: olulisim tegur sihtriiki valides on vabade töökohtade arv ja kõige väärtuslikum toetamisviis on abi töökoha organiseerimisel. Ligi pooled vastanutest eelistaksid raha teenimiseks teha füüsilist tööd ning populaarsuselt teine vastus oli ettevõtlus. Sisserändajate sihtriigieelistuste ja liikmesriikide vahel, mis on Euroopa Komisjoni hinnangul suurema lõimimise võimekusega, ilmnes positiivne seos ehk jaotusvõtme väärtused on kõrgemad riikidel, mis mõjusid vastajatele atraktiivsemana. Küsitluse põhjal osutusid atraktiivsemateks sihtriikideks Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa, mis on ka kvoodisüsteemi alusel suurima integreerimise võimekusega riigid Euroopas. Selgus, et põgenikud eelistavad jõukamaid ja suurema olemasoleva kogukonnaga liikmesriike ning Eestit iseloomustavad näitajad asüülitaotlejatele atraktiivsed ei tundu. Ilmnes, et 60% juhtudest on põgenike sihtriigivalik selgitatav sisemajanduse koguprodukti väärtusega. See ei kajastunud küll uuringus osalejate vastustes, kuid riigi atraktiivsuse ja diasporaa suuruse vahel esineb mõõdukas positiivne seos.
Kas maksunduslikud siduvad eelotsused võrduvad riigiabi andmisega?
(Tartu Ülikool, 2016) Meinson, Jane; Veebel, Viljar, juhendaja; Lehis, Lasse, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö uurimisprobleemiks on maksumenetluses läbiviidav siduva eelotsuse andmise menetluse hindamine ebaseadusliku riigiabi andmise seisukohast. Käesolevas töös uuritakse kas ja mis määral maksunduslikud siduvad eelotsused täidavad riigiabi kriteeriume. Magistritöö laiem eesmärk on selgitada välja, et millise tähenduse omandab Euroopa Komisjoni tegevus maksunduslike eelotsustusmenetluste uurimisest riigiabi reeglite alusel piiratud pädevuste printsiibi seisukohast. Töö tulemusel on saanud autor uue teadmise komisjoni pädevuse nihkumise määratluste kohta, samuti riigiabi tähenduse laienemise kohta. Ühtlasi on andnud töö laiema teadmise EL institutsioonide pädevuse arengust. Töös püstitatud küsimusele, kas maksunduslikud siduvad eelotsused võrduvad riigiabiga, ühest vastust ei ole võimalik anda, kuid käesolevas töös analüüsitud kaasuste põhjal võib olla seisukohal, et komisjon on riigiabi menetlust Luksemburgi eelotsuste asjades küllaltki laialt tõlgendanud ning tegelikkuses riigiabi menetlus sellistesse raamidesse ei ole ette nähtud.
Majanduskriiside mõju riikide poliitilistele süsteemidele
(Tartu Ülikool, 2012) Parts, Raul; Veebel, Viljar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
The role of this paper was to to study the effects of economic crisis on political regimes. The subject is actual, since the European Union and the world in a whole has bsuffered from an economic crisis since the last crisis broke out in the fall of 2008. But the new centre for the crisis seems to be the European Union, since EU members like Greece, Ireland and Spain have already needed or might need international loans to help them serve their loans and the public sector. But the countries governments also need to reform the economy of the countries in order to get the loans. The reforms have caused a great deal of unsatisfaction within the citizens of those countries. There have been riots and protests and the leading parties have lost support to more left-wing and in some cases to right-wing parties. This raises a question, whether the economic crisis can affect the political regimes. In order to study the possible effects, there are six countries (Greece, Spain, Ireland, Brazil, Tunisia, Libya) divided in to three regions. The economic crisis are measured with six different Early Warning Indicators. The aspect of democracy is measured with Economist Intelligent Unit’s Index of Democracy and with Freedom House’s Freedom in the World Index. Statistical analysis is done in order to study and measure the effects of economic crisis on political regimes. Five earlier studys of the same topic have also been taken into account. The final result of the paper is, that the economic crisis in countries, that have had democracy as a political regime twenty years or more, will not cause a separation from democracy, but it can give the citizens the option to vote for a different government with a bit different views (the case with Greece). Regarding the Middle – East, the causes of the Arab Spring were in some cases economical, but there were also several other reasons why the prior political system collapsed. When the new governments of those countries are willing to extend for democracy and when they will get help from outside, the author believes, that democracy will be possible in the Middle – East, since the circumstances are comparable with Greece, Spain and Brazil about twenty five to thirty years ago. The paper gives a base for future studies of these kinds and when monitoring the situation in the Middle – East, it can be ascertain, whether democracy will endure.
Privaatsus vs turvalisus: riigiteooriate konflikt küberkuritegevuse ja tehnoloogiaajastul
(Tartu Ülikool, 2021) Reissar, Martin; Veebel, Viljar, juhendaja; Ploom, Illimar, juhendaja; Kalmo, Hent-Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Uurimistöö analüüsib privaatsuse ja turvalisuse kaasaegset vastandumist tehnoloogiaajastu kontekstis. Küberkuritegevuse kaudu on toimunud oluline paradigmaatiline muutus. Riigid on oma jõumonopoli ja kodanike turvalisuse tagamisel muutunud sõltuvaks nii erasektori ettevõtetest kui teistest riikidest. Tagantjärele seni anarhiliste ilmingutega küberruumi reguleerimine on toonud esile põhimõttelise probleemi riigivõimu liigsest sekkumisest inimeste vabadustesse. Samas akadeemiliselt on tagaplaanile jäänud asjaolu, et ulatuslikud vabadused ja privaatsus võib omakorda avalduda ohuna turvalisusele. Käesolev töö selgitab privaatsuse ja turvalisuse vastandumist Thomas Hobbesi ja Georg W. F. Hegeli riigiteooriate toel ning väidab, et viidatud konflikti aitab selgitada oluliselt erinev vabaduse defineerimine. Kui liigsed piirangud avalduvad autokraatlikena, siis piirangute puudumise tulemusel tekkiv hirm ja ebakindlus võivad piirata küberruumi vabadusi hoopis teistsugusel viisil. Uurimuse käigus selgus, et Eestis turvalisust kujundavad riigiametnikud on valdavalt seisukohal, et privaatsus ja turvalisus ei ole omavahel olemuslikult vastanduvad. Välistades olemusliku vastandumise momendi, on võimalik argumenteerida, et privaatsus ja turvalisus on kaks ajas muutuvat ning selgelt ja otseselt üksteist mõjutavat väärtust.
Sanktsioonide efektiivsus mõjutusmeetmena keskmise suuruse riigi puhul: Euroopa Liidu sanktsioonid Iraani vastu
(Tartu Ülikool, 2017) Tamm, Elisabeth; Veebel, Viljar, juhendaja; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Teadus- ja arenduskoostöö kvaliteedi tagamine kaitsetööstusettevõtete näitel
(Tartu Ülikool, 2018) Mang, Marion; Veebel, Viljar, juhendaja; Bogdanova, Olga, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Nii Eestile kui Euroopa Liidule on muutuvas globaliseeruvas maailmas oluline tagada majanduslik konkurentsivõime ning riigikaitse võimekus. Eestil kui väikeriigil tuleb selleks kasutada oma tugevusi, milleks on paindlikkus, innovatsioonile orienteeritud ettevõtted, teadlased ja oma kaitsevägi. Eesti kaitse- ja konkurentsivõime tagamiseks on vaja toimivat teadus- ja arendus- (edaspidi T&A) koostööd riigi, ülikoolide ja kaitsetööstuse vahel. Magistritöö eesmärk on analüüsida T&A koostööd mõjutavaid tegureid kaitsetööstussektoris. Seniste koostööd puudutavate uuringute põhjal võib väita, et kolmepoolset koostööd peetakse oluliseks, kuid koostöö süsteemsel korraldamisel on veel arenguruumi. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks ja uurimisülesannete lahendamiseks on kasutatud nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset uurimismeetodit, andmete kogumisel küsitlust, poolstruktureeritud intervjuud ja dokumendianalüüsi. Uuringu tulemused näitavad, et kaitsetööstusettevõtete jaoks on olulised koostöövormid tootearendus ning projektid. Ülikoolidelt oodatakse pakutavate teenuste ja võimaluste paremat tutvustamist, riigilt selgemat visiooni ning infot tooteid ja teenusi puudutavate vajaduste kohta. Vaja on süsteemset koordineerimist ja kaasamist. Kaitsekoostööd on Eestis uuritud, kuid mitte kaitsetööstuse vaatenurgast ja T&A valdkonnas. Kaitsetööstus on kiirelt arenev valdkond, kus koostööd tehakse erinevate arendusprojektide raames, seega võib edaspidi kaaluda sarnase uuringu läbiviimist projektipõhise koostöö tulemuslikkust hinnates, kuna on teada, et lähiajal tekib rohkem võimalus EL T&A koostööprojektides osalemiseks. Samuti on võimalik käsitleda sama teemat ülikoolide ja riigi vaatenurgast, kuna hetkel keskendutakse valdavalt vaid ettevõtjate hinnangutele koostöö kohta. Tulevikus on võimalik uurida ka seda, kuivõrd on koostöö tulemuslikkus mõjutanud riigi arengukavades seatud eesmärkide täitumist ning kas see on muutnud Eesti ülikoolid rahvusvaheliselt nähtavamaks. Uuringu tulemustest lähtuvalt teeb autor ettepanekud T&A sektoritevahelise koostöö parandamiseks.
Väikeriikide julgeolekustrateegiad Euroopa Liidu ja Venemaa vahel
(Tartu Ülikool, 2015) Liivat, Õnne; Veebel, Viljar, juhendaja; Berg, Eiki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Riigiteaduste instituut
Euroopa Liidu ja Venemaa piirialadel ning lähinaabruses paikneb mitmeid väikeriike, kelle poliitiline ja majanduslik olukord 1990. aastate alguses (taas)iseseisvunult oli suhteliselt sarnases seisus, kuid situatsioon tänaseks varieerub märkimisväärselt. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõista, miks sarnaselt positsioonilt alustanud riigid on jõudnud niivõrd erinevate tulemusteni ning kuidas aitab see tulemus kaasa nende eesmärgile säilitada riigina võimalikult palju iseseisvust. Töö teoooria koosneb kahest osast, millest esimene annab ülevaate väikeriikide julgeolekupoliitilistest valikutest ja piirangutest ning kirjeldab lähemalt julgeolekustrateegiaid. Teooria teine osa sisaldab seitsmest eri valdkondade kriteeriumist koosnevat teoreetilist alust hindamaks väikeriikide elujõulisust ja edukust iseseisvuse säilitamisel. Uuritavaid väikeriike on neli: Armeenia, Eesti, Gruusia ja Moldova. Valiku tegemise aluseks oli nende sarnane lähtepositsioon, kuid erinev julgeolekustrateegiline valik. Töö empiiria võrdleb ajaperioodil 2004-2014 uurimuses osalevaid väikeriike eduka väikeriigi teoreetilise mudeli kriteeriumite lõikes ning hindab ühtlasi nende soorituse edukust metodoloogias määratletud väärtuste alusel. Empiirilise uuringu tulemuste ja julgeolekustrateegiate võrdluse põhjal on leitud põhjuslik seos julgeolekustrateegiliste valikute ning väikeriigi edukuse ja elujõulisuse vahel. Riigi püsimajäämise kindlustamisel on edukamad need riigid, kes on teinud valiku regionaalse julgeolekualliansiga liitumise kasuks. Samuti väljendub seos, mille kohaselt on elujõulisemad riigid, kes olenemata tagasilöökidest on viinud ellu radikaalsemaid, kuid pikemas perspektiivis julgeolekustrateegiliselt vajalikke reforme. Ühtlasi saab tööst järeldada, et enim on väikeriigi eesmärgile kindlustada riigi püsimajäämine kaasa aidanud naabersuurriigile vastanduva julgeolekualliansiga liitumine regionaalsete ohtude tasakaalustamise eesmärgil.