Infohariduse lõputööd

Selle kollektsiooni püsiv URIhttps://hdl.handle.net/10062/42504

Sirvi

Nüüd näidatakse 1 - 20 117

19. sajandi Valga koolide arengust. Valga esimese eestikeelse kooli juhataja, pedagoogi ja õpikute autori Hans Eineri tegevusest
(Tartu Ülikool, 2014) Lehtmets, Anujelisa; Männiste, Tiiu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Ajaleht Sakala toimetaja infovahetus lehe kaastöölistega kirjavastuste rubriigis 1880. aastal
(Tartu Ülikool, 2020) Saul, Gerda; Selart, Ene, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Alutaguse valla rahvaraamatukogude areng haldusreformi kontekstis
(Tartu Ülikool, 2019) Toss, Jaana; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Andmebaas „Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsed separaadid“
(Tartu Ülikool, 2024) Saukonen, Marina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli koostada andmebaas Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud eestikeelsetest separaatidest ja koondunud andmete esmane analüüs. Andmebaas sisaldab infot nende arvukuse, jaotumise kohta väljaannete järgi ning kirjeldab nende omadusi. Vajadus andmebaas koostada tekkis lõputöö käigus, kui selgus, et olemasolev info separaatide kohta on minimaalne ning eelnevates projektides ja uuringutes kasutatud allikad on ajas ammendunud või enam ei eksisteeri. Selle teadmislünga täitmiseks loodi andmebaas kaasaegsete separaatide andmetega. Töös kasutati sekundaarandmeid teoreetilise tausta avamiseks ja praktilises osas e-kataloogi ESTER, mis on Eesti suuremate raamatukogude ühiskataloog. Töö teostamise käigus tegeles projekti autor Exceli tabeli kavandamise, andmete kogumise, andmete sisestamise ja andmeanalüüsiga. Eelnev aitas täita lõputöö püstitatud eesmärgid ja ülesanded, andes ülevaate Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmunud separaatide koguarvukusest, nende jaotumisest väljaannete vahel ning omadustest. Andmebaasist saab ülevaate, et Eesti Vabariigi ajal (1918–1940) ilmus kokku 2129 eestikeelset separaati. Nendest 1451 (68%) ilmus ajakirjandusest, 370 (17%) jätkväljaannetest ja 308 (14%) raamatutest. 51% separaatidest pärines rakendusteaduste valdkonnast (UDK 6). Kõige enam ehk 211 separaati ilmus 1938. aastal. Enim trükiti separaate Tartu ja Tallinna trükikodades, Tartus 1753 ja Tallinnas 312 separaati. Nimekirjas olevatest separaatidest trükiti enim ehk 690 K. Mattieseni trükikojas. Mahult olid üle poolte 5–15 leheküljelised ning 38% separaatidest sisaldas võõrkeelset kokkuvõtet. Koostatud andmebaasi abil on võimalik põhjalikult uurida ja analüüsida separaatide jaotumist väljaannete kaupa ning kirjeldada nende omadusi. Võib öelda, et koostatud andmebaas täidab olulise tühimiku vabariigi ajal ilmunud separaatide kohta, pakkudes ajakohaseid ja täpseid andmeid edasisteks uurimusteks.
Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised
(Tartu Ülikool, 2022) Aimla–Volkov, Kristina; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö „Árpád Arderi raamatukogu ja selle bibliofiilsed osised“ uurimisobjektiks oli Árpád Arderi eraraamatukogu. Uurimistöö eesmärk oli Árpád Arderi eraraamatukogust ja selle bibliofiilsetest osistest esmase ülevaate andmine. Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: • anda üldine ülevaade Árpád Arderi raamatukogust; • iseloomustada raamatukogu keeleliselt ja liigiliselt; • selgitada välja raamatukogu bibliofiilsed osised ning püüda neid võimaluse piires kirjeldada. Kuna kogu kohta olid olemas vaid väga üldised andmed, eelnes uurimisele andmete kogumine ja töötlemine nii, et neid oleks võimalik kvantitatiivselt analüüsida. Algne metoodika, mis seisnes andmete käsitsi Exceli tabelisse sisestamises, osutus aeganõudvaks. Kogutavate andmete hulka piirati ning töö automatiseeriti osaliselt programmi abil, mis siltidega märgistatud informatsiooni ühte mahukasse arvutustabelisse koondas. Täiendavalt koguti vaatluse käigus andmeid, mille abil otsiti ja uuriti seoseid raamatukogu, selles leiduvate trükiste ning kogu omaniku või trükiste varasemate omanike elukäigu vahel. Kogutud andmete analüüsimisel selgus, et raamatukogu sisaldab 10 966 trükist. Liigiti on kõige suurem esindatus liigil 2 (Religioon. Teoloogia) – 43%. Teisel kohal on liik 8 (Keel. Keeleteadus. Kirjandus) – 21% ning kolmandal liik 9 (Geograafia. Biograafiad. Ajalugu). Enim trükiseid on saksa keeles – 41%, järgnevad eestikeelsed – 35% ja venekeelsed – 10%. Trükiste bibliofiilsuse määramisel lähtuti teemat nii laiemalt kui ka kitsamalt käsitlenud tunnustatud autorite (Puksoo, Matjus, Annus, Liivak) välja pakutud printsiipidest. Bibliofiilseks määratletud usukirjanduse osa, mille puhul kogu rajaja bibliofiilne huvi oli teada, osutus lõputöö mahu raames käsitlemiseks liiga mahukaks ning fookus suunati ümber kahele isikukesksele, Eduard Laamani ja Ksenia Poska alakogule. Kogude uurimisel leiti, et nende sisu ilmestab raamatute kunagiste omanike elukäiku ja erialast tegevust, haakudes ühtlasi 20. sajandi esimese poole kultuuritausta ja ajaloosündmustega. Bibliofiilseid trükiseid oli kogus kokku 2367, selgepiirilisemaid bibliofiilseid alakogusid viis. Uuriti ka omanikumärke, mida esines 1596 juhul. Neist 910 olid bibliofiilseks määratletud trükistes. Uurimistöö käigus kogutud andmete ja kasutatud allikmaterjali toel saab Árpád Arderi raamatukogu üldiselt iseloomustades öelda, et tegemist on eristuva ja omanäolise koguga. Kogu sisaldab arvukalt väärtuslikke, haruldasi, isegi rariteetseid trükiseid, kuid ühtlasi ka palju sellist, mille väärtus tuleb esile alles õigetes kätes.
Avaliku teenuse Andmejälgija kasutamise kogemused tervishoiuasutuse töötajate näitel
(Tartu Ülikool, 2023) Blumenfeldt, Hely; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dokumendihaldussüsteemi Delta kasutatavus Politsei- ja Piirivalveametis
(Tartu Ülikool, 2020) Neeno, Reelika; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada dokumendihaldussüsteemi Delta praeguse lahenduse kasutatavuse võimalikud kitsaskohad valitud testgrupi näitel. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin uurimisküsimused: • Millised mõtted ja tähelepanekud esinevad testgrupis osalenud kasutajatel seoses DHS Delta reaalse kasutamisega? • Millised olulisemad probleemid esinevad kasutajatel DHS Delta kasutamisel? • Millised on minu võimalikud lahendused ja muudatusettepanekud seoses DHS Delta kasutatavusega? Uuring toimus kolmes osas. Enne testülesannete alustamist palusin testijal täita küsimustiku tema kasutajaprofiili määramiseks. Teises osas palusin testijal iseseisvalt lahendada 6 etteantud ülesannet DHS-s Delta valjult mõtlemise meetodil. Ülesannete eesmärk oli selgitada, kuidas osalejad süsteemi kasutavad ette antud ülesandeid täites. Testülesannete tegemine aitas hinnata süsteemi kasutatavust. Samal ajal, kui testija lahendas testülesandeid, vaatlesin ekraanipilti Skype’is. Pärast testülesannete lahendamist viisin osalejaga täiendavalt läbi poolstruktureeritud intervjuu, kus osaleja sai veelgi oma mõtteid ja tähelepanekuid täpsustada. Testülesanded ja intervjuud viisin iga osalejaga läbi individuaalselt. Ekraanipildi ja heli salvestasin transkribeerimiseks, tulemuste analüüsiks ja järelduste tegemiseks. Tulemuste analüüsist selgus, et üldiselt saavad kasutajad igapäevaste tööülesannete teostamisega DHS-s Delta hakkama. Lihtsasti teostatav on näiteks dokumendi allkirjastamine, ülesannete delegeerimine ja tööülesannete teostatuks märkimine. Osade kasutajate hinnangul on süsteem lihtne, mugav, arusaadav, loogiline ja kiire. Mõned kasutajad arvavad, et süsteem on pigem keeruline. Peamised probleemid kasutatavuse seisukohast seonduvad aadressi ja kontakti otsinguga, dokumentide otsinguga, krüpteerimisega ja digiallkirjastatud dokumentide muutmisega. Järelduste peatükis tõin ülevaate DHS Delta kasutatavusega ilmnenud probleemidest ning testgrupis osalenute ja minupoolsetest võimalikest lahendustest ja muudatusettepanekutest. Analüüsisin süsteemi kasutatavuse testimiseks valitud meetodite sobivust.
Dokumentide avalikustamine kohalike omavalitsuste dokumendiregistrites
(Tartu Ülikool, 2014) Kuhi, Kaiu; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dokumentide avalikustamine Võru maakonna kohalikes omavalitsustes
(Tartu Ülikool, 2014) Tiks, Mairi; Baumann, Lea, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Dokumentide avalikustamine vs. dokumentidele juurdepääsu piiramine Tartu Linnavalitsuse dokumendiregistris
(Tartu Ülikool, 2016) Õnne, Sandra; Palu, Tiina, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Avalikud asutused (sh valitsusasutused, kohalikud omavalitsused jne) on läbipaistva ja avatud valitsemise tagamiseks kohustatud avalikustama informatsiooni, mis puudutab muuhulgas poliitikat, seadusandlust, avaliku raha kasutamist, juhtimist, rahvusvahelisi suhteid jne, kuid samal ajal tuleb tagada ka isikute eraelu puutumatus, autoriõiguste kaitse, ärisaladuse kaitse ja riigisaladuse kaitse. Eestis reguleerib teabe avalikustamist avaliku teabe seadus, mis muuhulgas defineerib avaliku teabe mõiste, kirjeldab avalikustamiseks ja asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabe ning dokumendiregistrile esitatavad nõuded. Viimast käsitleb ka Vabariigi Valitsuse määrus „Asjaajamiskorra ühtsed alused“. Informatsiooni kättesaadavuse piiramist reguleerivad lisaks avaliku teabe seadusele veel isikuandmete kaitse seadus (eraelu kaitse), konkurentsiseadus ja riigihangete seadus (ärisaladuse kaitse) ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus (riigisaladuse kaitse). Lõputöö eesmärgiks oli selgitada välja, kuivõrd vastab Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister Eestis kehtivatest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ja kasutusmugavuse hindamise kriteeriumidele ning millised on kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute seadmisel praktikas. Eesmärgi saavutamiseks püstitasin neli uurimisülesannet, hindasin vaatluse käigus Tartu Linnavalitsuse avaliku dokumendiregistri vastavust nõuetele ja kasutusmugavust, ning viisin läbi kaheksa semistruktureeritud intervjuud linnavalitsuse osakondade ja hallatavate asutuste sekretäridega. Uurimistulemused on oodatust halvemad, st Tartu Linnavalitsuse avalik dokumendiregister ei vasta täielikult nõuetele ning pole seetõttu ka kasutajatele mugav kasutada. Intervjueeritavate teadmiste ja oskuste tase on väga erinev ning vajab kindlasti parandamist. Käesolevas töös on saadud tagasisidet vaid kaheksalt EDHSi kasutajalt, kuid edaspidi oleks kasulik selgitada välja ülejäänud kasutajate teadmised ja oskused juurdepääsupiirangute kehtestamise osas, et tekiks ülevaade, milline on tase tegelikult. Seega oleks kasulik asutusel läbi viia vastav küsitlus. Nii see ettepanek, kui ka eelmises peatükis tehtud järeldused ja ettepanekud edastatakse Tartu linnasekretärile, kes linnavalitsuse info- ja dokumendihaldust koordineerib.
Eesti e-residentsuse ja Austria kodanikukaardi meediakajastuste võrdlus haibitsükli teooria järgi
(2016) Põldver, Mati; Kanger, Laur, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud uurimistöö on teine osa Eesti e-residentsuse ja Austria kodanikukaardi haibitsükli võrdlevast uurimusest; samal teemal tehtud uurimuse esimene osa oli seminaritöö. Lõputöö esimeses osas tutvustan Gartneri poolt loodud ja van Lente jt (2013) poolt täiendatud haibitsükli mudelit ning mõningaid varasemaid uurimusi antud teemal. Lisaks täpsustan haibitsükli vähese uurimisega seotud problemaatikat. Järgmisena kirjeldan uuritavate tehnoloogiate (Eesti e-residentsuse ja Austria kodanikukaardi) kasutusse jõudmise ajalugu ning täpsemat olemust. Tulenevalt van Lente jt (2013) teooriast määratlen uuritavate tehnoloogiate spetsiifilisuse ja sõnastan nende eeldatava haibitsükli kulgemise. Lisaks esitan uurimistöö antud osas teised uurimistöö hüpoteesid. Meetodi osas annan ülevaate uurimuses kasutatavast kontentanalüüsi meetodist. Lisaks tutvustan uurimistöö raames koostatud e-residentsuse ja kodanikukaardi meediakajastuse uurimiseks loodud üldvalimit ja selle koostamisel kasutatud kriteeriume. Täpsustan ka kodeerimisjuhendis loodud kategooriate ning alamkategooriate sisu. Samuti kirjeldan enne üldvalimi kodeerimist tehtud proovikodeerimist, mille käigus testisin kodeerimisjuhendi töökindlust ning stabiilsust. Lisaks annan ülevaate kodeerimise käigust koos näidetega kodeerimisotsuste kohta ning kogutud andmete teisendamisest, standardiseerimisest ja analüüsist. Tulemuste ja järelduste osas vaatlen esmalt saadud tulemusi ning hindan uurimistöös esitatud hüpoteese. Töö sissejuhatuses esitasin kaks uurimisküsimust: 1) Millise kujuga on e-residentsuse ja kodanikukaardi haibitsüklid? 2) Millised faktorid mõjutavad e-residentsuse ja kodanikukaardi haibitsükli kuju kõige tugevamalt? Nende uurimisküsimuste esitamisel ei olnud teada, kui kaugele on uuritavad rakendused haibitsükli läbimisel jõudnud. Nimetatud tsükli läbimiseks võib kuluda kahest aastast kahekümne aastani ( Dedehayir ja Steinert, 2016). Nendele küsimustele ei ole hetkel võimalik täpselt vastata, sest e-residentsus ei ole veel kogu haibitsüklit läbinud. Järelduste osas selgitan täpsemalt, miks esitatud uurimisküsimustele ei saanud töö käigus vastata. Lisaks esitan töö meetodi kriitika, mis on seotud kodeerimisjuhendiga. Veel annan enda hinnangu e-residentsuse meediakajastuse arengule tulevikus. E-residentsus on kahtlemata oluline riigi poolt loodud rakendus, mille edukus on meile kõigile tähtis ja sellest tulenevalt tuleks teema uurimisega jätkata. Töö edasi arendamise esimeseks sammuks oleks viia läbi uus uurimus peale seda kui e-residentsus on läbinud kogu haibitsükli. Teine antud uurimistöö edasi arendamise viis oleks e-residentsuse meediakajastuse uurimine rahvusvahelises ajakirjanduses. Selle abil saaksime täpsemalt kaardistada ootusi, mis on rakendusele pandud ja saadud informatsiooniga ehk rakendust paremaks muuta.
Eesti eraüldhariduskoolide pakutav lisandväärtus haridusmaastikul ja eripärad arengukavade põhjal
(Tartu Ülikool, 2024) Tinnuri, Jane; Tikerperi, Mari-Liis, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas erakoolid üldharidusele pakutavat lisaväärtust kirjeldavad ja kuidas nad oma eripärasid läbi alusdokumentide esitavad. Selle uurimiseks analüüsisin standardiseeritud kontentanalüüsi meetodit kasutades 20 Eesti erakooli arengukavasid. Teooriast ja varasematest uuringutest nähtub, et arengukava on koolides kohustuslik visiooni loov ja arengusuundi näitav dokument, mis erakoolide puhul annab potentsiaalsetele uutele õppijatele ja nende lapsevanematele teadmise, millistest pidepunktidest need oma tegevuses lähtuvad. Läbi viidud standardiseeritud kontentanalüüsi tulemustest lähtuvalt võib öelda, et sõnastuses erinevad erakoolide arengukavad oluliselt, kuid põhiidee, arengueesmärgid, koostöö- ja arenemissoov ning tahe õpilastele parimat võimalikku õpikeskkonda pakkuda on ühine. Samas leidus erakoole, kes oma arengukavas missiooni, visiooni ja väärtusi välja toonud ei ole, kuigi läbi nende on võimalik oma kooli võimalikele huvilistele tutvustada. Arengukavad peavad vastama seaduses ette nähtud tingimustele, kuid samas annavad koolidele paindlikkuse nende sisu osas. Teooriale tuginedes võib öelda, et arengukava on kooli strateegilises juhtimises keskse tähtsusega ning selles sisalduva informatsiooni näol on tegemist tulevikku vaatava dokumendiga, kus ei tohi unustada vormistusliku poole olulisust. Analüüsi tulemus näitas, et kõik erakoolid on oma arengukavad koostanud ning oma erilisuse ja unikaalsuse erinevalt sõnastanud, kuid sellest kumab läbi tahe ja soov pakkuda oma õpilastele midagi teistsugust kui ülejäänud koolid. Minu lõputöö uurib Eesti erakoolide arengukavasid ning tulemused võivad olla sisendiks antud dokumendi koostamisel uue kooli loomise protsessis. Edasiste uuringute juures lisasin ettepaneku uurida kõiki Eesti erakoole või teha nende arengukavade võrdlus üldhariduskoolidega, et oleks võimalik erinevused ja sarnasused põhjalikumalt välja tuua. Samuti annaks järgmistele uuringutele lisaväärtuse arengukava loomise protsessis osalenute intervjueerimine, et saada täiendav informatsioon selle koostamise protsessist ja kasutatud märksõnade valimisest.
Eesti lasteaiaõpetajate meediakasvatusalased koolitusvõimalused
(Tartu Ülikool, 2016) Kuulme, Pille; Kõuts-Klemm, Ragne, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti maaraamatukoguhoidjate suhtumine raamatukogude muutumisse
(Tartu Ülikool, 2016) Must, Madis Enrik; Põldaas, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikoool. Ühiskonnateaduste instituut
Lõputöö eesmärk oli välja uurida, kuidas suhtuvad Eesti maaraamatukoguhoidjad raamatukogude muutumisse. Eesmärgi täitmiseks on seatud kaks uurimisküsimust: ● Kuidas suhtuvad Eesti maaraamatukoguhoidjad muutuste ja uuenduste üldistesse aspektidesse maaraamatukogudes? ● Kuidas suhtuvad Eesti maaraamatukoguhoidjad konkreetsetesse uuendustesse ja lisateenustesse maaraamatukogudes? Töö teoreetilises osas kirjeldatakse maaraamatukogude rolli, käesoleva sajandi muutusi Eesti ja läänemaailma raamatukogunduses ning asjaolusid, mis muutusi põhjustavad. Raamatukogude roll kogukondades muutub mitmekülgsemaks. Raamatukogusid mõjutavad korraga kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised, majanduslikud ja demograafilised trendid. Muutumise juures on oluline roll ka raamatukoguhoidja valikutel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks viidi läbi 15 poolstruktureeritud intervjuud sihipäraselt valitud kolme maakonna maaraamatukoguhoidjatega. Käsitleti teemasid nagu muutumise vajalikkus, reklaam, raamatukogud kogukonnakeskustena, sotsiaalmeedia, postiteenuse pakkumine raamatukogudes, uute lugejate leidmine ja raamatukogu tegevuste piir. Intervjueeritavad olid enamasti jutukad ja avameelsed. Andmete analüüsiks kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi. Uuringust selgub, et maaraamatukoguhoidjad ei pea mõistlikuks mitmete uute ideedega kaasa minemist. Need arvamused toetuvad tihti sellele, et arvatakse tundvat enamasti vanemapoolsete lugejate soove. Näiteks raamatukogus olev e-luger ei leiaks lihtsalt kasutajaid. Samas on üks trendiks muutuv teema sotsiaalmeedia, mille kasulikkust näeb üha rohkem raamatukoguhoidjaid. Raamatutega mitteseotud teenuseid võidakse pakkuda, aga ei taheta, et põhiteenused hakkaks nende kõrval külastajatelt ja töötajatelt vähem tähelepanu saama. Uued asjad peaksid suurendama lugemishuvi. Seda ei arvata näiteks üha levinuma postipunktide raamatukogudesse kolimise puhul. Uuringu autor on analüüsile toetudes veendunud, et kõiki maaraamatukogutöötajaid iseloomustab üldine arusaam raamatukogude muutumisest, mida nähakse loomuliku ja positiivsena. Üldjuhul pika staažiga raamatukoguhoidjate tööaja jooksul ongi raamatukogudes palju muutunud. Tuntakse, et maaraamatukoguhoidjatel on oma töö tegemiseks vaja üha mitmekülgsemaid oskuseid. Raamatukoguhoidjate suhtumise erinevused väljenduvad peamiselt selles, milliseid asju peetakse raamatukokku sobivaks ning kui julged ollakse millegi uue proovimisel. Tulemused annavad suhteliselt laia ülevaate Eesti maaraamatukoguhoidjate muutumisvalmidusest. Töö autor soovib, et maaraamatukoguhoidjatest rääkides hakataks edaspidi kasutama mitmekülgsemat iseloomustust kui lihtsalt „vananev töötajaskond“.
Eesti mäluasutused sotsiaalmeedias: sisuloome ja kasutajate interaktsioon Facebookis Eesti Rahva Muuseumi näitel
(Tartu Ülikool, 2017) Siilats, Maris; Vaaro, Ilmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti naiste arusaamad terviseinfo hankimisest: erisused ja põhisuundumused
(Tartu Ülikool, 2016) Siniallik, Kaie; Uibu, Marko, juhendaja; Lepik, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti raamatukogudes kasutatavad infosüsteemid, nende vahetamine ja sellega kaasnevad probleemid
(Tartu Ülikool, 2016) Truija, Maret; Männiste, Maris, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida Eesti raamatukogudes kasutusel olevaid infosüsteeme, nende vahetamist ja vahetamisega kaasnevaid probleeme. Selleks, et leida vastused uurimustöös seatud eesmärkidele ning püstitatud hüpoteesidele teostasin ankeetküsitluse. Läbiviidud ankeetküsitluse tulemustest selgus, et raamatukogutöötajad kasutavad infosüsteeme igapäevaselt ning kasutusel olev infosüsteem vastab täiesti nende vajadustele. Samuti selgus, et praegune infosüsteem on olnud peaaegu pooltel vastajatest kasutusel üle 10 aasta ning võttes arvesse ankeetküsitlusele vastajate kommentaare nähtub, et kasutusel olevaid infosüsteeme uuendatakse ja täiustatakse jooksvalt ning vahetamine ei ole prioriteetne. Kõige enam jagus vastajatelt kiitust ning tänusõnu infosüsteemile RIKS, kus paljudel kordadel oli esile toodud sealne töötaja ning kasutajatugi Meelis Lilbok. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel mõjutavad valikut kõige enam kasutajatugi ning teiste raamatukogude kogemus, need väited kinnitasid uurimustöös püstitatud hüpoteesi. Uurimustööst selgus, et uuele infosüsteemile üleminekul on peamisteks põhjusteks varasema süsteemi sobimatu funktsionaalsus ja töötajate pettumus vana süsteemi uues versioonis. Ollakse arvamusel, et raamatukogunduslikud infosüsteemid on liiga laialivalguvad ja otsingu sooritamine süsteemis on ülemäära keeruline. Oluliseks peetakse süsteemi loogilist ja lihtsat ülesehitust ning seda ka lugeja seisukohast. Vastajatest paljud avaldasid arvamust ja soovi, et Eestis võiks olla üks ühtne infosüsteem, kas kõigile või siis vähemalt sama tüüpi raamatukogudele. Selline muudatus lihtsustaks tarkvara tootjatel ja arendajatel infosüsteemide edendamist ning probleemide lahendamist. Läbiviidud uuringust selgus, et töötajad peavad enda kaasamist uue infosüsteemi valikul väga oluliseks ning soovitakse, et arvestataks nende ettepanekute ja arvamustega. Vastustele lisatud kommentaaridest selgus, et infosüsteemi RIKS puhul on kasutajate soove programmi muutmisel võetud arvesse, kuid URRAMi puhul võtab ettepanekutele ja muudatustele reageerimine kauem aega. On ju raamatukogutöötajad infosüsteemide igapäevased kasutajad ning nende kogemuste pagasit ja teadmisi raamatukogunduslikest infosüsteemidest saaks koostöös tarkvara arendajatega oskuslikult ära kasutada. Uurimustööst selgus, et infosüsteemide vahetusel võivad osutuda suurimateks takistusteks tehnilised tõrked, millest peamiseks peetakse operatsioonisüsteemi ühildamatust ning teisena toodi välja süsteemi teatavad funktsionaalsused. Raamatukogudes, kus infosüsteem on juba vahetatud, tuleb samuti ette kõige rohkem tehnilisi probleeme ning need takistavad raamatukogutöötajate igapäevast tööd. Saab väita, et kinnitust leidis ka uurimustöös püstitatud kolmas hüpotees. Loomulikult tuleb arvestada töötades arvuti ja infosüsteemidega, et tehnilist laadi tõrked ja probleemid on vältimatud ning probleemide lahenduseks on kiire ning kompententne kasutajatugi, mis annab jällegi tõestuse inimfaktori väga tähtsale rollile tehnoloogia ajastul. Valitud meetodit ankeetküsitluse näol saab pidada lõputöö eesmärkide ja hüpoteeside väljaselgitamiseks sobivaks, kuna saadud vastuste ja lisatud kommentaaride alusel läbiviidud analüüs, andis tulemuse nii püstitatud eesmärkidele, kui ka hüpoteesidele. Lõputöö autorina leian, et käesolevat uuringuteemat, raamatukogunduslike infosüsteemide vahetamise ja sellega kaasnevate probleemide kohta, võiks uurida täpsemalt, lähtudes küsitluse koostamisel konkreetsest infosüsteemist.
Eesti Rahvusringhäälingu fotoarhiivi üleminek digiajastule ja kohandumine uue kasutajate põlvkonnaga
(Tartu Ülikool, 2015) Sutt, Katrin; Harro-Loit, Halliki, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti üldhariduskooli õpetajad ja e-õppe platvormi kasutamine Viljandi Täiskasvanute Gümnaasiumi e-õppe õppekeskkonna Moodle’i näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Tõnisson, Sille; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti üldhariduskoolide III kooliastme loodusainete õpetajate digipädevus ja enesetõhusus digivahendite kasutamisel
(Tartu Ülikool, 2020) Kiisk, Gea; Kannukene, Katrin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut

Sirvi

Sirvi Infohariduse lõputööd Pealkiri järgi