Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/24341

Browse

Now showing 1 - 20 of 356

Three themes of individualism and development of the ESTIND scale : master's thesis
(Tartu Ülikool, 2000) Koido, Kati; Allik, Jüri, juhendaja; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Isiksus ja mina-hoiakud - üksmeel enese ja teiste hinnangute vahel
(Tartu Ülikool, 2000) Ruus, Tuuli; Allik, Jüri, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Tajutud sotsiaalse surve, sotsiaalse toetuse ja kehaga rahulolematuse vahelist seost mõjutavad tegurid
(2008-05-22T10:19:50Z) Piirsalu, Tuuli
Positiivsete ja negatiivsete automaatmõtete hindamine depressiooniga patsientidel ja tervetel inimeste
(2008-05-22T10:21:23Z) Vahtra, Liis
Eelkooliealiste laste põhimõistete tundmist hindava metoodika väljatöötamine ja katsetamine
(2008-05-22T10:22:59Z) Ulst, Triin
WAIS-III valiidsus kerge kognitiivse düsfunktsiooniga patsientide hindamisel
(Tartu Ülikool, 2009) Kohtla, Evelin; Vahter, Liina, juhendaja; Kreegipuu, Maie, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Söömishäirete hindamise skaala konstrueerimine
(2009-12-09T11:16:14Z) Herik, Marlen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Psühholoogia Instituut
Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks oli koostada söömishäireid hindav küsimustik, mis aitaks eristada söömishäirega patsiente tervetest ning anoreksia, buliimia ja liigsöömishäirega patsiente omavahel. Kliinilise valimi moodustasid anorexia nervosa (N=40), bulimia nervosa (N=39) ja liigsöömishäirega (N=20) patsiendid, keda võrreldi Kaalujälgijate (N=47) ning kontrollgrupiga (N=474), kellest omakorda 61 uuritavat olid kontrollitud psühhiaatriliste häirete esinemise suhtes. Uuritavad täitsid eestikeelse EDI-2 (Eating Disorder Inventory; Podar, Hannus & Allik, 1999), käesoleva uurimuse jaoks koostatud 86-väitelise Söömishäireid Hindava Skaala (esialgne SHS) koos lisaküsimustega ning ankeedi sotsiodemograafiliste andmete kohta. Skaala konstrueerimise tulemuseks oli 4-faktoriline, 29- väiteline enesekohane Söömishäireid Hindav Skaala (SHS), alaskaaladega Söömise piiramine, Liigsöömine, Toidu väljutamine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust. SHS-i ja alaskaalade sisereliaablused olid kõrged (α=0,90-0,93). Olulised erinevused kliinilise ja kontrollgrupi ning kliinilise grupi sees kinnitasid skaala eristavat valiidsust. Liigsöömise ja Toidu väljutamise alaskaalad ning SHS üldskoor eristasid omavahel diagnostilisi gruppe. Söömise piiramine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust näisid hindavat kõikidele söömishäiretele iseloomulikke latentseid tunnuseid. SHS konstruktivaliidsust kinnitasid kõrged korrelatsioonseosed EDI-2 kolme alaskaalaga – Buliimia, Kehaga Rahulolematus, Kõhnuseihalus. SHS ja alaskaaladele leiti äralõikepunktid eristamaks söömishäiretega patsiente tervetest ning erinevate söömishäiretega patsiente omavahel. Käesoleva uurimuse tulemusi on võimalik kasutada nii söömishäirete diagnostikas, ravis kui ka teadusuuringute raames.
Eesti laste kõne arengust 16-30 kuu vanuste laste näitel : magistritöö
(Tartu Ülikool, 2010) Kaljumäe, Kai; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Estonian ninth graders' personality traits and motivational variables interrelations and associations with graded performance : master's thesis
(Tartu Ülikool, 2010) Aus, Kati; Kikas, Eve, juhendaja; Pullmann, Helle, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Kognitiivsete funktsioonide häired ja ühiskonnas toimimine skisofreeniaga patsientidel: longitudinaalne uurimus
(2010-05-21T06:51:43Z) Kiis, Kaidi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Toomela, Aaro, juhendaja; Kreegipuu, Maie, juhendaja
Skisofreenia patsientidel esineb kognitiivsete funktsioonide ja ühiskonnas toimimise halvenemist. Varasemad uurimused osutavad, et patsientide ravimisel tuleks mõlemale probleemile senisest rohkem tähelepanu pöörata. Magistriprojekti eeluurimuse eesmärgiks oli ühiskonnas toimimise hindamiseks vajaliku mõõtvahendi adapteerimine. Põhiuurimuse eesmärgiks oli välja selgitada milline on skisofreenia patsiendi kognitiivsete funktsioonide häire tase ja muutus ajas ning milline seisundi stabiliseerumise järgselt avalduv eksekutiivsete funktsioonide häire prognoosib patsiendi ühiskonnas toimimist aasta hiljem. Põhiuurimuses kasutati skisofreenia (n=16) ja kontrollgrupis (n=16) kognitiivsete häirete hindamiseks vaba meenutamise nelja ülesannet ja ühiskonnas toimimise hindamiseks eeluurimuses adapteeritud „Iseseisvalt elamise oskuste küsimustikku“. Esimene hindamine toimus patsiendi seisundi stabiliseerumisel ning teine üks aasta hiljem. Selgus, et skisofreenia patsiendil ilmnevad kognitiivsete funktsioonide häired on ajas stabiilsed ning võimaldavad patsiendi ühiskonnas toimimise prognoosimist aasta hiljem.
Muretsemise hindamisskaalade väljatöötamine
(2010-05-21T08:03:50Z) Laipaik, Signe; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Kalaus, Katri-Evelin, juhendaja; Kreegipuu, Maie, juhendaja
Üldistunud ärevushäire on kõige levinum ärevushäire. Seni on puudunud eestikeelne mõõtvahend selle hindamiseks. Antud magistriprojekti eesmärgiks oli luua skaalad muretsemise ning ärevuse sümptomite hindamiseks. Andmed koguti 170 inimeselt normgrupis (M = 35.0, SD = 10.1) ja 31 üldistunud ärevushäirega patsiendilt (M = 33.7, SD = 9.6). Muretsemise küsimustiku faktoranalüüsil ilmnenud kolme faktori põhjal loodi kolm alaskaalat: skriiningväited muretsemise sageduse ja kestuse kohta, positiivsed uskumused ja negatiivsed uskumused muretsemise kohta. Ärevusega seonduvate sümptomite hindamiseks loodi Sümptomite skaala, mis koosneb kahest alaskaalast: psüühilised sümptomid ja kehalised sümptomid. Skaalade reliaablus on hea. Nii Muretsemise skaala kui Sümptomite skaala valiidsust kinnitab korrelatsioon loodud skaalade ning Emotsionaalse enesetunde küsimustiku üldistunud ärevuse alaskaala vahel. Sobitatud valimiga läbiviidud dispersioonanalüüs näitas, et üldistunud ärevushäirega inimesed erinesid kontrollgrupist muretsemise sageduse ja kestuse (skriiningväidete) ning negatiivsete uskumuste keskmise skoori osas. Positiivsete uskumuste osas patsientide grupp ja normgrupp ei erinenud. Saadud tulemus on kooskõlas üldistunud ärevushäire metakognitiivse teooria eeldustega.
Õpilaste matemaatikaalane edasijõudmine ning selle seosed akadeemilise enesetaju, ülesandele motiveerituse ja õpetajate atributsioonidega
(2010-05-21T08:23:19Z) Kibuspuu, Karita; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Kikas, Eve, juhendaja; Mägi, Katrin, juhendaja
Töö eesmärgiks on uurida algklassilaste matemaatikaalase edasijõudmise, nende matemaatikaalase akadeemilise enesetaju, ülesandele motiveerituse ning õpetajate poolt õpilaste heale ning kehvale sooritusele antud atributsioonide omavahelisi seoseid. Kokku osales uurimuses 614 last ning 41 õpetajat. Tulemustest ilmnes, et õpilaste matemaatikaalased sooritused, matemaatikaalane akadeemiline enesetaju ning ülesandele motiveeritus on omavahel positiivselt seotud. Samuti ennustavad kooli alguses mõõdetud matemaatikaalased algteadmised, akadeemiline enesetaju ning ülesandele motiveeritus õpilase hilisemat matemaatikaalast sooritust. Õpilase matemaatikaalane hea sooritus seostub õpetajapoolse võimekusele suunatud atributsiooniga tugevamalt kui pingutusele suunatud atributsiooniga ning kehva sooritust seostavad õpetajad tugevamalt võimete puudumisega ja vähese vanemapoolse abiga kui ebapiisava pingutamise, liiga raskete ülesannete ning vähese õpetajapoolse abiga. Edukate laste puhul seostavad õpetajad head sooritust pigem võimekusega ning kehva sooritust pigem vähese pingutusega. Stabiilselt kehvade tulemustega lastel on teistega võrreldes madalam akadeemiline enesetaju ning väiksem ülesandele motiveeritus ning nende laste kehva sooritust põhjendavad õpetajad enam kui teistel lastel ebapiisava pingutamisega. Saadud tulemustest lähtuvalt antakse koolipsühholoogidele ning õpetajatele teavet õpilaste matemaatikaalast sooritust ning motivatsiooni mõjutavate tegurite ning nende tegurite omavaheliste seoste kohta.
WAIS-III Aritmeetika alltesti kohandamine Eesti oludele - üksikülesannete ja esialgse skaala psühhomeetrilised omadused
(2010-05-21T13:41:22Z) Kanarik, Eve; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Must, Olev, juhendaja; Raidvee, Aire, juhendaja
Ema mõistvuse stiilid ajalistel ja enneaegsetel eesti väikelastel
(2010-05-24T05:03:01Z) Hallik, Kaidi; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Tulviste, Tiia, juhendaja; Tänavsuu, Triinu, juhendaja
Paarisuhtes füüsilist ja vaimset vägivalda kogenud naiste hinnangud iseendale
(2010-05-24T10:40:55Z) Ignatieva, Inga; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja; Kompus, Tiina, juhendaja
Magistriprojekti eesmärgiks oli uurida paarisuhtes füüsilist (n=26) ja vaimset (n=24) vägivalda kogenud naiste hinnanguid iseendale ja vaadata, kuidas need erinevad omavahel ja paarisuhtes vägivalda mittekogenud naiste (n=15) hinnangutest. Uuritavad täitsid töö autori poolt koostatud vägivalla ankeeti, EEK-2, PSS, R-EHI, NEO-FFI, IIP-65, ECR-I, IRI, ATQ-N, ATQ-P, IBI ja rahulolu küsimustikku. Kasutades dispersioonanalüüsi ilmnes, et naised, kes on kogenud paarisuhtes füüsilist vägivalda, erinesid paarisuhtes üksnes vaimset vägivalda kogenud naistest madalama meeleolu, kõrgema stressitaseme, suurema negatiivsete automaatmõtete ja irratsionaalsete veendumuste hulga, väiksema positiivsete automaatmõtetete hulga, madalama rahulolu, interpersonaalsete probleemide suurema hulga, ärevama seotuse stiili, kõrgema neurootilisuse, madalama enesehinnangu, kõrgema emotsionaalse empaatia ja personaalse distressi poolest. Mõlemal vägivallagrupil oli madalam avatus, meelekindlus ja kognitiivne empaatia. Paarisuhtes üksnes vaimset vägivalda kogenud naised sarnanesid oma hinnangutes vägivalda mitte kogenud naistega. Lisaks näitavad töö tulemused, et füüsilist vägivalda kogenud naised ei ole homogeenne grupp: naiste hinnangud erinevad sõltuvalt naise neurootilisusest ja vägivaldse suhte pikkusest. Käesoleva töö tulemusi võib kasutada edasiste uuringute planeerimisel, ravis ja paarisuhte vägivalla ennetamises.
Depressiooni sotsiaalsete ja majanduslike mõjutegurite hindamine
(2010-05-24T12:36:28Z) Niiberg-Pikksööt, Triinu; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Aluoja, Anu, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Depressioon tekib bioloogiliste ja psühholoogiliste tegurite koosmõju tulemusena. Mõned depressiooniga seostuvad tegurid võivad olla depressiooni tekkimise riskifaktoriteks, mõned depressiooni püsimise riskifaktoriteks ning mõned tagajärgedeks. Magistriprojekti eesmärk on välja selgitada depressiooni sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid ning koostada lühike riskitegurite hindamise küsimustik, mis arvestaks võimalikult paljusid sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning nende koosmõju depressiooni esinemisel.
Kõne areng enneaegsetel ja ajaliselt sündinud lastel
(2010-05-24T12:47:48Z) Haan, Elis; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Tulviste, Tiia, juhendaja
Käesoleva uurimuse eesmärgiks oli võrrelda 16-25 kuu vanuste enneaegsete ja ajaliste laste kõne arengut ning uurida, missugused tegurid mõjutavad enneaegse lapse kõne arengut ja kas selles osas erinevad nad ajalistest lastest. Valimi moodustasid 47 enneaegset last, kelle korrigeeritud vanus oli 16-25 kuud ning gestatsioonivanus 28-34 rasedusnädalat.
Nominatiivsed funktsioonid eesti vanemaealistel: testi adapteerimine ja standardiseerimine
(2010-05-25T10:12:54Z) Tamm, Janne; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Vahter, Liina, juhendaja; Ennok, Margus, juhendaja
Uurimustöö eesmärk oli välja töötada Eesti kultuurikonteksti sobiv nimetamistest, mis võimaldaks hinnata nimetamist erinevates kategooriates, koguda testi esialgsed normid vanemaealiste vanuserühmas ning võrrelda sooritustaset demograafiliste näitajatega. Lisaks uuriti nimetamisfunktsiooni ka definitsioonide järgi nimetamise ülesandega ning hinnati nimetamise seoseid teiste keeleliste funktsioonidega. Uurimuses osales 51 tervet inimest (27 naist ja 24 meest), vanuses 50-84, keskmise haridusega 12,5 aastat. Uurimustulemuses olulist seost nimetamistestide tulemuste ja demograafiliste näitajate vahel ei ilmnenud, kuigi tendents viitas hariduse ja üldise kognitiivse taseme mõjule ning definitsioonide järgi nimetamise testil ka vanuse mõjule. Nimetamistesti tulemused korreleerusid foneemilise voolavuse skoori ning seotud kõne efektiivsust näitava minutis öeldud infoühikute arvuga.
Mõistete äratundmise test kõne- ja keeleprobleemidega 5.-7. klassi laste eristajana
(2010-08-12) Luts, Kristi; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut; Must, Olev, juhendaja; Männamaa, Mairi, juhendaja
Magistriprojektis analüüsitakse mõistete äratundmise testi eristusvõimet kõne- ja keeleprobleemidega teismeliste õpilaste eristamiseks kontrollgrupist ning mälutesti ja Raveni Standardsete Progresseeruvate Maatriksite tulemuste seoseid mõistete äratundmise testiga. Mõistete äratundmise test on põhikoolile välja töötatud Kaufman- ABC-II mõistatuste alltesti (Kaufman & Kaufman, 1983; 2004) ja Wechsleri Intelligentsustesti Lastele – Neljanda Väljaande alatesti üldinformatsioon: arusaamine (Wechsler, 2005) eeskujul. Testi eesmärk on hinnata lapse võimet mitmest osast koosnevaid definitsioone mõista ja järelduse tegemisel arvesse võtta. Töös analüüsitakse mõistete äratundmist 5.-7. klassi diagnoositud kõne- ja keeleprobleemidega lastel (N=62) ja nende tulemusi võrreldakse kontrollgrupiga (N=114). Mõistete äratundmise testi tulemused olid kliinilises grupis madalamad, kuid statistiliselt oluliselt erinesid kontrollgrupist vaid kliinilise grupi 5. ja 6. klassi skoorid. Need klassid andsid ka kontrollgrupist statisiliselt oluliselt vähem vastuseid, mis arvestasid ülesandes esitatud tunnuseid. Mälutesti ja Raveni testi tulemused olid kliinilises grupis madalamad ning seosed mõistete äratundmise testi sooritusega leidsid osalist kinnitust. Edaspidi tuleks paranada mõistete äratundmise testi ülesannete sõnastusi, jätta liiga rasked ülesanded välja, parandada ja täiustada kodeerimisjuhendit ning uurida testi eristusvõimet ja psühhomeetrilisi näitajaid suuremal valimil.
Lasteaialaste sotsiaalsete vastuolude lahendamise strateegia valikut mõjutavad tegurid : magistritöö
(Tartu Ülikool, 2011) Tamm, Anni; Tõugu, Pirko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut

Browse

Browsing Psühholoogia magistritööd – Master´s theses in psychology by Issue Date